Metsik metsik Roosa

Gena ja Potsataja

Vanasti oli ikka leidlike nimedega seebikad, ala Metsik Roosa, Tahmanägu, Lihtsalt Maria.. Nüüd on ainult mingi ristuvad teed, Maria Rosalje ning Luisa Veranda..igav, kuhu jääb intriig? Kuhu jääb kirg? Ma tahan näha draamat, pisaraid, naeru, skandaale ning mehhiko täkke. La didada.. päris põnev lugu käib mul, sain Veikolt mussi natuke aega tagasi ning polegi kõiki lugusi ära kuulanud nüüd, käivad ning täitsa head. Mis ma teen, mida ma teen, kus ma olen, kes ma olen, kuhu ma lähen, mis toimub avakosmoses ning kes on Saagimi uus voodikaaslane? Kõik need küsimused kummitavad peas ning vastust ei paista tulevat.

Täna on kolmapäev, suprise ning ma lähen linna.. nii nagu ma olen endale lubanud.. auts.. vahest tundub, et teen endal elu raskeks, aga.. see on enda hüvanguks. Lähen homme linna, lähen ülehomme linna, lähen laupäeval linna.. nelja-päevane maraton jälle. Mis ma teen seal? Krt seda teab, ausalt.. nagu.. pole aimugi, ah jaa.. arvatavasti lähen klubisse.. deem, that was a fcking surprise, don't scare me like that.. Nüüd jääb üle ideoloogiline küsimus: CT või Illusion.. küsimus, mis on osse painanud läbi aastate, tuleb teha see üks ning õige otsus, kuid milline.. raske on raske.. elu koosneb otsustest ning tuleb alati valida hetkel parim variant ning püsida sellega. Vähemalt niikaua, kui vaja. Kuid see ei vastanud mu küsimusele, kas ct või illukas.. toome välja plussid miinused. Ct plussid: rohkem ääri, kuhu inimesed toetuvad või seisavad ning kus on kerge end kõrvale nihverdada, kaks saali (pole kindel, kas kolmap on mõlemad lahti), pole nii avatud. Ct miinused: üks korrus, rohkem osse, suitsuruum on pain in the ass ning sealt tulev suits on kaugele tunda. Illusiooni plussid: kaks korrust, rohkem tudengid kui ossid, odavam alkohol (kuigi ma seda eriti nagunii seal ei võta). Miinused: üks tantsusaal, suured istumiskohad ja vähe üksikuid kohti. Hmm.. raske on valikut teha.. jep, ma olen väga hea otsustaja. Ok, kuhugi mujale lähen ka enne? Mingi baari või kuhugi.. mm, ma oleks üksi.. fakk, see on suht scary.. eelmine reede käisin samamoodi üksi ning mitte kuhugi ei julgend minna üksi istuma laua taha.. nii, et jh.. see freaks me out a "bit"..

Ok, küsimus suurele ringile.. ehk siis mulle, sest ma olen ainuke, kes siin räägib, HA HA. Kas mulle meeldivad täis tüdrukud, ala purjus? Jah.. kahjuks jh.. nad näitavad huvi rohkem välja ning neid on kergem sebida.. kui nad just ropsi ei hakka panema ning karjuma, et nii paha on olla ning siis saikoks kätte ei lähe, siis tasub nii kiirelt uttu tõmmata, kui võimalik :D Kerge kõrvalepõige.

Nii, täna, mina, õues, külmas, linnas, wondering around.. kui illegardis näitaks jalkat, siis saaks seal olla üksi, ilma, et keegi vaataks, et ma olen fcking weird dude in the corner all by himself, drinking water.. Yeah, I rock, gotta problem with that? ah, ah???? :D Mul on praegu kõrgem energia, ma ei teagi, miks.. muusika on hea vist vb seepärast, ning mõte ei jõua nii kiiresti järgi, kui ma trükin..

Pealinna chikk pole minuga rääkinud juba üle nädala aja.. jeah.. that's the way I like it.. teadmatus ning näkku panemine, sounds awesome. Fakk her, I don't need her, ma ei vaja mingit kindalt, ma vajan oskust saada seda, mida tahan, ning netisebimised seda ei paku.. fakk.. ma pean end välja vedama, haha :D No, ei mõtle nii, mõtlen: wow, vaatame, mida lahedat ma saan sellest toota. Kui tahan, siis võin kujutada ette, et mu seljataga on sein, ning ma olen seljaga vastu seina, ehk.. mul pole kuhugi allapoole vajuda, kuhugi taganeda, ainult edasi on võimalik minna või kohapeal olla. Hmm, selline mõtteviis tundub parem.

Ainuke asi, mis viib edasi on julgus. Ma ei saa mõelda mingi, et milline baar on parim, milline klubi parim, see ei loe, kui ma ei tee, seda mida soovin, siis kõik baarid ning klubid on halvad.. kui teen, mida soovin, siis pole mingit vahet, kus miski on.

Ma ei oska midagi kirjutada siia praegu rohkem, olen liiga energlilises tujus, kui olen rahulikum ning emom, siis on peas rohkem mõtteid, mida iseendaga jagada..

DURRR..

Uu..uu.. pealkirja aeg, scary

Mul on nüüd ametlikult sess läbi. Tegin kõik ained ära, kahest ainest on nata kahju, et napilt "C" st ilma jäin, mõlemas jäi 3 punkti puudu. Kokku sain 2xB, C, 2xD, E ning arvestatud. Prantsuse keele sain mittearvestatud, aga kuna ma lõpetasin seal kohalkäimise peale paari tundi ning ei õppinud edasi, siis see oli teada ka. Vabaaine, mida ei viitsinud jälle teha, tahtsin maha regada sealt, aga läks meelest jne. Nüüd on 2 nädalat kotisügamist :D Vabandust, kottiDE sügamist. Viimanti oli neid kaks.. Uueks semestriks on enamus ained ära regatud, peab veel timmima natuke seda kava seal ning vaatama, kas saab midagi juurde ka veel võtta. Suht kepid ained on, minu enda ala omad. Väga rahul olen, et selle kõige raskema aine sain läbi see semester, sest muidu poleks ma saanud kevadel nüüd ühtegi ainet peaaegu võtta (Sain D, jäi napilt 3 punkti C'st puudu).

Mida veel toredat, mu õe pooleteist aastane laps jookseb viimastel päevadel palja tilliga mööda maja ringi ning kuseb maha.. See on superfun, õde õpetab talle, kuidas potil käia, et mähkmetest võõrutada. Like.. ma ei taha lapsi nii 20 aastat veel :D

Sellele nädalale eelnenud nädalal, ehk siis eelmisel nädalal käisin kokku 4 korda klubis ning üle-eelmisel 3 korda. Fcking rekord peaks ütlema. Pea on sassis küll vahest, ülehõivatud infost ning aktiivsusest.. but who cares.. kolmapäeval olin illusioonis sõbraga, sess on oma töö teinud ja ikkagi suhteliselt tühi kuigi mitte nii tühi kui üleelmine nädal. Siis.. neljapäeval läksin üksi välja ning käisin püssis ja ct's. Suht igav oli aga parem kui kodus vahtida. Reedel läksin ka üksi välja, käisin linna peal ringi läbi erinevate baaride, et enda kohta päikese all leida. Tuli välja, et mulle pole ette nähtud kohta, sest kõik baarid olid täis ning kui oligi vaba laud, siis oleks olnud superakward istuda üksi lauas ning mitte midagi teha, juua vett samal ajal. Seega.. loobusin sellest ideest ning tahtsin koju minna, aga siis otsustasin ümber ja läksin ct'sse. Mis oli iseenesest väga õige otsus, sest see oli väga suur võit iseenda üle. Olin juba koduteel, et ennast maha teha ning mõelda, et ma fcking jälle vedasin end alt, kui mõtlesin ümber, et ei.. fck.. kui see on mu sitemaid õhtuid siis teen kindlaks, et see ikka on kõige sitem, ning suht vihast toidetuna läksin ct'sse, vihast enda möku/pussy olemise pärast. Jep, mu lauseehitus on järjest halvemaks muutumas ning Shakespeare minus on suremas vaimuvaesusesse. Klubis rääkisin enda kõrval seisva tüdrukuga, 2-3 lauset ning ta suhtus väga hästi minusse, nagu entusiastlik ning naeratav jne.. siis rääkisin mingi suitsu reklaami chikkidega.. nad olid superkobedad aga no.. tegid tööd. Sain nendest kahest suhtlusest palju boosti juurde ning kuigi ma võõrastega rohkem ei rääkindu too õhtu siis tuju oli hea. Kohtusin enda tuttava chikiga ning siis tantsisime ning rääkisime temaga terve õhtu juttu.

Laupäeval läksin sõpradega välja, zum zumis ning siis.. tuli sinna mingi piraat ja tegi tsirkust, loomulikult kaasas 2 superilusat tüdrukut. Hired guns as they are called. Nende ainuke eesmärk oli see, et mehed, kes tavaliselt ei saa ilusate chikkidega rääkidagi saaks nendega koos pilti teha. Kui nüüd ausalt mõelda, siis mees, kes tahab nendega pilti teha ju sisemas kinnitab endale, et ta on tüüp, kes ei saa kunagi nii ilusaid naisi ning nüüd, kui on võimalus pilti teha, siis kasutab ta seda ära. Kuigi facebooki need pildid üles panes saavad ju kõik aru, et need chikid pole seal sama pildi peal, sest tüüp meeldib neile vms vaid seepärast, et see oli nende töö naeratada ja kaamerasse vaadata. Kui loogiliselt mõelda, siis on see suht julm, kuidas meie üle niimoodi ühiskonna poolt naerdakse, vajutatakse valusatele nuppudele. Although.. kui vetsu läksin siis hoidsin möödudes pingelist silmsides ühega.. tema hoidis ka.. Ma usun, et kui ma olen õiges kohas enda mõtlemisega, siis ma suudad neid olukordi omada. See reede ning laupäev tundsin ma endas jälle seda jõudu, tundsin, et suudan omada, väärin ning saan, mida tahan. Läksin sõbraga kluppi peale seda ning kohtusime sama chikiga, kellega eelmine päev olin seal, tal oli sõbranna kaasas. Harjutasin enda verbaalseid oskusi kuid ei sebinud, sest.. ta oli liiga lühike mulle.. nagu.. väga pisike tüdruk ning kui ma seisin ta kõrval siis ta oli ikka väga palju lühem minust ning.. see häiris mind. Samas ma võtan laupäeva nagu õnnestumist, sest ma suutsin tuju üleval hoida, seksuaalset pinget tekitada (tundus nii) ning.. chikid klubis hoidsid ka silmsidet.

Fakk.. ma kõlan nagu mingi klubihoor juba. Ma ei ole tegelt, ma arvan, et klubis on kergem minna rääkima chikiga kui kuskil baaris, sest klubis keegi ei kuule, mis ma räägin taga ning seal on pime ning kui korvi saan siis kergem minema minna kugugi 4 meetrit eemale. Baaris oleks aga lauas istumine, valgem ning kui pekki läheb siis on award üles tõusta ning minna 50 cm eemal olevasse lauda ning hakata seal võõrastega rääkima ning siis pm iga sekund näha sedaeelmist chikki :D AGa ma töötan selle kallal, tegelt on need mõtted kõik minu peas ning seal pole mingit vahet, kus või kellega ma räägin. Unleash the BEAST!

Aa.. seda ka veel, ma pole mingi desperate guy searching for woman. Minu postidest võib jääda selline mulje, aga tegelt ma olen sees rahulik ning liigun lihtsalt oma teed mööda. Pigem on motoks, et tahan tüdrukut, aga mitte mingit kindlat tüdrukut.. aka.. et kui mulle korvi antakse, siis ei hakka helistama ja mingi needy paska panema. Vähemalt pole see see, mille poole ma liigun. Raske on panna sõnadesse enda mõttepilve, sest see ta ongi. Ideede kogum, kus üks mõte on ühendatud teisega, aga nad pole lineaarselt vaid pilves.. on raske seletada lahti pilve, sest mõtete vahel on õhku, tühjust.. kergust, mida ei saa panna sõnadesse.. see pole üksikud osad vaid kogu tervikpilt, mida on vaja näha, et mõista seda, mida ma taga ajan, mille poole liigun.

Vahepeal ma kahtlen endas, küsin: kas ma olen ikka nii kena kui arvan, kas ma olen ikka nii humoorikas kui arvan, kas mul on ikka mingit väärtust maailma anda, kas ma ikka liigun edasi ja progresseerun? Hmm.. naljakas.. kui ma praegu kirjutan ja küsin neid küsimusi, siis tekib paralleelselt ka mõte: deem, ma ei tohi kirjutada enda kohta, et olen kena või humoorikas, see on ego värk ning minu blogi lugejad võivad arvata, et ma olen ennasttäis ego ning mõttetu ilueedi. Well.. srry.. this is what you get.. Ning tegelt ma ei pea ennast õigustama iga post, et ma pole tegelt. Sest.. (jälle õigustamine) see on just tegevus, mille juurest tahan eemale liikuda. Teiste arvamusest hoolimine, enda õigustamine (märk sellest, et tuntakse vajadust teiste heakskiidu järele). See ongi minu eesmärk, liikuda selle poole, et arvata endast paremini, arvata endast hästi. Sest tegelikult, miks peaks mõni inimene üldse endast halvasti arvama, see pole tervislik. Me oleme inimesed, kes me oleme valinud olla. Ma olen kaua aega valinud olla häbelik, introvertne, sotsiaal ringkonnata, teiste heakskiidu nimel elav, asjade vältija, kes on arvanud, et kui ma olen supersõbralik ning hea teiste vastu ning kõik enda soovid tagaplaanile panen, siis armastavad nad mind vastu. Ma olen olnud tüüpiline nice guy. Nice guy pole tegelikult aga üldsegi nii nice, sest alateadvuses lootsin ma alati, et enda soove tahaplaaniline pannes hakkan ma teistele meeldima ning nad teevad mulle head vastu. VALE. Sellise käitumisega muutub inimene ainult sotsiaalselt nähtamatuks, teda kasutatakse ära ning ei peeta lugu. Ning mida rohkem ma nägin, et tegelikult keegi minu "headusele" ei tasu, seda rohkem tekkis ängi minu sees, mis mõnikord vallandus vihapursetena ning alkoholi juues sageli hiiglasliku enesehaletsemisena (pidudel..). Viimane on ka üks põhjuseid, miks mul keskkoolis oli nii sitt maine enda klassis + lisaks muidugi see, et ma olin "nice guy". Seega otsustasin ma end muuta. Ma ei olnud seda teed teadlikult valinud, ma olin alateadlikult enda ümbruskonna poolt muljutud selliseks. Siiski olin mina see, kes leppis selle rolliga ning elas sellele vastavalt.

Nüüd olen ma valinud olla teiste omadustega. Igas inimeses on olemas kõik omadused, mõningad oleme me omaks võtnud, mõned mitte. Hetkel tahan ma mõned omaks võetud omadused eemaldada ning neid mitte omaks võtta enam (lausesepp). Mis inimene ma nüüd olen valinud olla? Ma valin, et ma olen atraktiivne tüdrukutele, enda arvamust väljaütlev, ennastlõbustav, humoorikas, oma teel olija, endast hästi arvav, arenev isiksus. Arvatavasti on miljoneid asju veel, kes ma tahan olla, aga need on peamised.

Kõige enam tahan ma olla inimene, kes mulle endale meeldib kõige enam. Lisaks tahan ma vabaneda eelarvamustest, inimeste kategooriatesse panemisest ning näha kõike, kogu maailma uuesti.. esimest korda.

Igatahes, kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin. Hakkasin kahtlema enda nendes omadustes, mida tahan väljendada. Kas need on mul olemas, kas ma olen selline? Olen.. iga kord, ükstapuha kui sügav on jõgi ning kui külm on talv.. ma olen täpselt selline, nagu ma arvan ennast olevat. Alles sel hetkel pole ma selline, kui ma ise seda enam ei usu.

Diip shit jälle. Korduv - kindlasti. Kas ma panen nüüd punkti sellele postile? Kohe saan teada.


"It's very hard in the beginning to understand that the whole idea is not to beat the other runners.
Eventually you learn that the competition is against the little voice inside you that wants you to quit."

-George Sheehan

There is no other way through hell than through it..

There is no other way through hell than through it.. See ongi kõik, mida tahtsin öelda täna. Mingi hetk pean ma ikkagi enda hirmudele vastu astuma, sest neist pole möödapääsu..

Öö ja loom

La la ja Poo. Teletupsud. Surematud legendid. Ning mille poolest? Sest ainult nemad on võimelised hiiglasuurte dildodega peas ringi hüppama ning saada enda vaatajaskonnaks üle maakera sadu miljoneid lapsi. Kadestamisväärt saavutus..

Ps. eelmise posti kirjutamise ajal polnud ma tarbinud mingeid meelemürke. Siiski.. eile kartsin magama minna ning istusin kella poole neljani üleval kuni silmad ise vajusid kinni. Serious shit. Mis oli eilse päeva tippuudis? MA EI PEA ARMEESSE MINEMA :D Ma läksin hommikul sinna ning olin juba kindel, et lähen ning andsin selle tõendi ära neile, mis sain närviarstilt.. ja siis psühhiaater ütles, et see kirjutis teeb mind armeekõlbmatuks.
Asi oli selline: kui ma esimest korda läksin plevaatusele septembris, siis lasi närviarst mul käed ette panna ning ütles, et jh.. värisevad, saadame su närviarstile uuringule. Kirjutas paberile, et treemor võib olla. Nii, kui nüüd nädal tagasi käisin närviarstil, siis too ei vaadanud ka mitte mu käsi vaid rääkis lihtsalt juttu ning mina vastasin. Et kuidas mul tervis on, kui palju käed värisevad jne. Peale vestlust ütles närviarst, et tema ei näe küll mingeid põhjuseid, miks ma ei peaks minema sõjaväkke ning kirjutas paberile, et mul on essentsiaalne treemor ning ravi ei vaja. Lisaks pani kirja ka muud hädad, mis mul olid. Samas sõjaväearsti huvitas hoopis see, kas see närviarst kinnitas seda, et mul on treemor või mitte ning seda ta ka kinnitas. Seega.. ma ei pea minema :) Samas.. nüüd ma sain teada, et mul on haigus, mida pole võimalik ravida ning mis on süvenev :S Pm on see närvihaigus, mis paneb käed või pea, jalad vms värisema, kui lihas on pinges ja teeb tööd. Seda ei saa ravida, natuke aitavad tõsisemate juhtude korral mürgi süstimine lihasesse.. Loodan, et ta ei arene mul nii hulluks, muidu olen nagu Michael J Fox või kes see mängis tagasi tulevikku filmiss (tal on parkinsoni tõbi).

Siis.. seal arstlikus kontrollis olin kuus tundi ning eksamile ei jõudnud. Nüüd lähen järeleksamile. Rääkisin täna msn's selle rate tüdrukuga, kes aastavahetusel kohale ei ilmunud. Ma tean, et ta on weird as fck aga ma ikkagi suhtlen temaga.. nagu mu üleeilses unes ütles see tüüp.. ma tean, et ta on nõme ja värki, aga ma kannatan, sest ta on ilus. Jep.. minu enda alateadvus ütles mulle, et mul on madalad standardid. Lihtsam on lihtsalt sellised suhted lõigata endapoolt ära, ehk kui ta tahab ühendust võtta siis võtab, kui ei siis ise teab. Ma olen enda teekonnal, ning see läheb otse.. liigun mööda enda sihti, aeglaselt nagu 90 aastane tigu, aga siiski. Ning sellised netisebimised on nagu kiired kõrvalt petmised.. kus soovin saada kerget ning kiiret tulemust kohe, samas.. nad pole eriti hästi töötand või mis.. :D Nagu.. kuidas saab üks inimene olla nii ülbe ja samas ise mitte midagi pakkuv. Enda välimuse peale ainult mängiv.. I should really take my head out of my arse and forget her. Jap.. sellised asjad juhtuvad, kui nii vähe on chikkidega kokkupuuteid, siis need juhused, kui midagi natuke ongi, tahan ma kohe kasutada ära ning.. analüüsin palju jne (lolli ülesehitusega lause, nagu.. midagi fakki..).

Imelik, vahepeal vaatan, et inimesed kommenteerivad seda blogi.. huvitav oleks teada mitu inimest seda loeb üldse.. samas, seda vist pole võimalik.. ise pakun, et vb vahelduva eduga mingi nelja ringis? Üks on mu tuttav, kes arvatavasti loeb kuidas kunagi, sest tal on endal ka blogi. Üldiselt ma ei viitsi lugeda blogisi, seepärast ei loe ma tihti ka enda postitusi peale kirjutamist läbi. Kui on mõne tuttava inimese blogi siis loen hea meelega, sest neid ma ikkagi tean ja üks asi on neid näha niisama või omada arvamust nende kohta ning siis teine asi on lugeda, millised on nende mõtted ja kuidas nad tegelt, üksi olles on. Siis meeldib lugeda ka mõne inimese blogi, kellel on endast pilte.. sest siis tekib ka nagu side. Samas.. seda blogi siin.. ma panen küll iga posti juurde mõne pildi, sest see teeb asja värvikamaks ning süstib huumorit.. siiski.. lugejal minuga kontakti ei teki, sest.. ainuke, mis võib rääkida nendega on see tekst.. aga visuaalsed inimesed ei suuda süveneda.. ma ei saa ise ka aru, mida fakki ma ajan enam..

Mm.. veel üks ilus pärl sellelt rate chikilt. Küsis, et kuidas ma suudan istuda kolmeni üleval arvutis, et see on elu kulutamine ja mõttetu. Jah.. see on elu kulutamine, jh.. see võib olla ka täiesti mõttetu.. samas, kas on sellist asja õigus öelda inimesel, kes ei julge teistele otsagi vaadata, sest arvab, et see on lollakas komme ning kes ütleb mulle, et kõik teised inimesed on mõttetud ja nii lollid, ning ta ei viitsi kõigiga rääkida, sest kõik ei vääri ta aega. Ahjaa.. ta ütles ka mulle, et ka mina ei vääri teda.. sest ta on liiga hea mulle. Mm.. kui ma küsisin, milles ta headus sõltub, siis ei osanud ta mulle midagi vastata.. Kui ma küsisin erinevate asjade kohta talt, siis ta ütles, et see on liiga ekstreemne ta jaoks ja seda ta ei taha teha, toda ei taha ning pm on ta enda eluga rahul, kuigi ta ei julge midagi teha, sest kõik on nii ekstreemne. Pff.. miks ma satun alati hullude otsa? Kas ei saa kokku saada, sest.. mingi müstiline asi toimus või siis on puhta napakad peast, või siis sotsiaalselt kuus korda imelikumad kui mina jne. Mida ma tahtsin kõike öelda.. ahja, et inimene, kes pole absoluutselt valmis midagi uut proovima ning kelle comfort-zone on väiksem, kui nööpnõel, ei ole õige inimene ütlemaks, et arvuti taga istumine on elu raiskamine, kui ta ise raiskab samapalju.. kui mitte rohkemgi enda elu. Et siis.. silmakirjalikkus ei meeldi mulle üldse. (wii.. ma võitsin praegu riistavõitluse, kumma mõttetu elu on vähem mõttetum). fakk.. ei olnud riistavõitlus.. ta on tüdruk ju.. või siiski? :O :D Jh.. oskus on ka ignoreerida lolle inimesi.. isegi kui nad on ilusad tüdrukud.

Väljas on tõeline p*sameri.  Ei taha sinna minnagi, aga homme tuleb. Dekanaati viia tõend ekamil puudumise kohta ning õhtul kluppi. Ei teagi nüüd, kas minna üksi või mitte. Targem oleks üksi.. samas.. tahaks mingit tuge ka.. vb teen nii, et homme lähen sõbraga ning neljapäeval siis üksi. Teeks jälle rodeo püssis ning tühi CT :D Sounds good. Vähemalt täidan ma enda uusaasta.. soovi (mitte lubadust), et hakkan rohkem väljas käima. Eelmine nädal käisin ju lausa kolm korda illusioonis.  Yeah, nii äge olengi.

Täna ei teinud pm midagi, ärkasin mingi pool kaks peaaegu (ausalt, see läheb juba liiale) ja siis ma ei teagi, vaatasin youtubes vist asju, lugesin foorumit, usual typical shit, natuke mängisin jalka mängu ka. (jep, ma panin endale mängu peale, aga ma ei mängi eriti enam. Ainult siis kui tõesti tuleb tuju, mitte nii nagu enne, et mängisin, sest "pidin". See on nagu endisel alkohoolikul shampuse võtmisega sünnipäeval: võtab selle klaasi, sest tähistatakse päriselt ka midagi, ning ainult selle klaasi, mitte rohkem.) Inimene peab suutma end kontrollida.

See ongi kõik tänaseks. Hi 5..

kell on 5 öösel

superstring

Ning ma ärkasin just üles, nähes halba und ning kui ma silmad lahti tegin siis nägin nagu ufo oleks istunud mu voodi kõrval, seega hakkasin ma karjuma ning jalgadega vehkima ja siis ta kadus. Ma pole kindel, kas see oli päris ufo või minu kujutlusvõime vili, mis paariks sekundiks unemaailma ning pärismaailma vahele tekkis ning selle põhjustas.

Uni oli ise halb, mida nägin. See tallinna chikk tuli unes minu juurde. Ning.. ta ei suhelnud minuga palju ja oli suhteliselt ülbe vms. Üks hetk astusin enda vanemate tuppa ning näginteda seal ühe kutiga voodis ning chikk oli särgi seljast võtnud, palja topiga. Kartsin algul küsida, et mis värk on, sest olin ju piisavalt väikse bitchi moodi end tundnud ning vingujana, siis aga küsisin otse: kas sa kepid seda tüüpi? Mille peale vastas ta tülpinud häälega, jah.. ma loodan, et ta lõpuks kepib mind (tooniga nagu, krt.. ta on tõeline mees ning ma tahan saada juba). Selle peale kargasin ma tüübi juurde, võtsin rinnust kinni ning viskasin põrandale ning oli oma esimest lööki sisse andmas, kui küsisin talt.. krt.. enam ei mäletagi, aga midagi umbes, et kas ta teab, kes ma olen jne. Poiss oli ise jumala ehmunud ning ütles, et ei teadnud, et tal mingi teine tüüp (mina) olen. Siis ma rahunesin selle kuti pealening olime koos vihased schiki peale, kes ikka sel hetkel oli voodis. Poiss ütles tujutult ning pooleldi vihaselt, et (peale seda kui küsisin midagi..) "ma leppisin ta tujutsemise ning pool-ülbe külm olemisega, sest arvasin, et ei saa paremat" (mis nüüd järgi mõeldes.. see poiss ütles välja seda, mida mina ise tunnen..) Jh.. ma olen ohverdanud ilusa välimuse nimel iseloomu arvelt tüdruku puhul.
Igatahes, mingi hetk muutus see chikk mingi kurjaks kassiks, kes minu majas ringi lasi, ma olin sitas tujus sellepärast ning ei suutnud pool shokis olles tajuda, et kuidas ta ometi mind nii petta sai ning mingit tüüpi keppida tahab peale minu. Siis .. oli teise kasse ka majas, tema sõbranna, kellega mu sõber sebib, oli ka selles unes, aga ma enam ei mäleta ta osalust seal. Igatahes, ma võtsin põrandalt ühe kassi paljudest ning mõtlesin, et vb on see see chikk, ning siis sain hullult kätt vigastada, küünistada ja värki. Mitte et oleks midagi näha, aga mäletan nagu oleks.

Seejärel olin ma kuuri ees ning kirjutasin blogi.. seda sama blogi. See muutus üks hetk paberist päevikuks, kus oli kellegi teise inimese sissekanded enne mind.. ning kuhu ma ise hakkasin juurde kirjutama enda jutte. Minu jutte oli paarkümmend lehte, eelneva omi oli paarsada. Siis.. oli mu vana klassiõde seal.. ning.. ma aitasin tal midagi teha, paberil nagu.. mingid alapealkirjad olid, kus taustaks oli igal osal temast mingi rate stiilis pilt. Unes tundsin ma taustafoonina kogu aeg, kuidas see tallinna chikk oli mind nii julmalt petnud.

Siis olin paar korda ka keset mingi kohta, kus oli metallist aed.. see oli teine planeet.. me olime mingi uurimistiim.. samal ajal käis mõte unes läbi mul fantastilisest nelikust.. aga need polnud meie.. ja me olime seal planeedil, oli mingi metallist aed ning teisel pool mingid elukad, kes lähemale jõudsid. Ma proovisin neid tappa pildistades enda mobiiliga neid. Ma olin võimeline aga tegema kolm pilti ning st.. tappa kolm neist. Nad olid väiksed elukad, hiiglaslike hakkmastega ning lähedale saades tapsid nad koheselt mu kaaslasi. Ma olin samas kohas kaks korda. Ehk seda aia kohta nägin kaks korda.. teisel korral olid need elukad aiast läbi saades nagu inimesed poolelid.. ning selleks, et nendega ühte sulanduda pidin ma pead nõksutama üles alla.. ja siis nad käisid ringi ja hammustasid kaelast tükke välja kaaslastel mul.

Rohkem ma enam ei mäleta, kirjutasin selle pm kohe üles, kui nägin. Huvitav, mida see tähendab, et nägin, et see chikk oli tegelt seesmiselt väga õel ning keppis mingit muud tüüpi julmalt. Uned peaks väljendama minu enda mõtteid.. nagu selle tüübi lause, et ma leppisin temaga (selle külmuse ja jamaga), et saada keppi.

Ning.. ma ei julge ikka magama minna, sest äkki oligi see päris ufo mu voodi kõrval. Kes jälgis mind.. Ta oli täpselt selline nagu X Files on, see valge, suurte silmadega jne. Pm on võimatu öelda, kas see oli lihtsalt mu unesegase ülestõusmisfaasi ja reaalsuse vaheline ilming, samas.. miks ma teda nägin? Kui terves unenäos polnud selle-temaatilist olendit. Samas.. minu inglise keele õpetaja kaotas minu silmis palju .. usaldusväärsust.. kui ta rääkis tervele klassile, et teda on ufod kaks korda proovinud ära röövida ning et see on sulatõsi.

Suhteliselt võimatu on seda teemat tegelt välistada ning kinnitada. Isegi kui teadlased ütlevad, et jaa.. uni on selline ning selline ajutegevuse seisund ja see unetsükkel on sellest tingitud.. vb me ikkagi unes olles, alateadvuses, läheme vaimsel tasandil mingisse teise maailma. Vb on uni pääs kõrgemasse dimensiooni, mis tundub meile nii ulmelisena, samas.. kas kahemõõtmelises maailmas elavale inimesele ei tundu kolmemõõtmeline maailm ebareaalsena? Kui tegelikult see unes toimuv.. ongi reaalselt olemas.. samas tekib siis küsimus.. mis on reaalsus.. reaalsus on meie defineeritud mõiste, mis asub selles kolmemõõtmelises maailmas. Umbes nagu pooled füüsikaseadused ei kehti kvantfüüsikas/kvantmaailmas. Kui uni ongi tegelt mingi kõrgema taseme mõõde, dimensioon.. ning see olekski tegelikult toimuv asi.. dimensioon, kus inimesele avaldub maailm, kus on kõik võimalik, kus pole olemas konkreetset aega, sündmused juhtuvad kaootiliselt (mis läheb hästi kokku stringi teooriaga ning kvantmaailma mitmekümne erineva dimensiooniga ja samuti teooriaga, et kvantmaailmas võib objektil olla ruumiliselt lõpmatu hulk asukohti samal ajahetkel ehk siis objekt võib asuda kõikides ruumi asukohtades samal hetkel). Ning need asjad, mida ma nägin unes, need olidki tõesed selles dimensioonis, kus ma olen ühel hetkel teisel planeedil ning samas kellegi aias.. maailm, mille loogika on nii võimatu meie jaoks, et see ei saa ometigi ju tõsi olla.. väidab kahemõõtmelises maailmas elav mees kolmemõõtmelise ruumi kohta.

Kui päriselt ongi.. et me elamegi tulnukate (meie mõistes) keskel, kuid nad on kõrgemal tasandil, suuremamõõtmelises dimensioonis ning me lihtsalt ei näe neid kuna nende dimensiooni pole meie jaoks olemas. Füüsikaliselt on see võimalik :D Me vaatasime koolis ühes aines kunagi ainult teaduslikke filme ning siis üks film rääkis stringiteooriast, kvantfüüsikast, ning membraanidest, mille hõõrdumisel võis maailm tekkida. Ning ka sellest, et see on võimalik, et kõrgem dimensioon on meie juures, mida me lihtsalt ei näe.. see kõrgem tasand oligi kuidagi selle membraaniga seotud. Membraan ise oli mingi kas ülipisike kiht kuni hiiglaslik kiht, mis kattis tervet univesumi, ning mille teisel pool oligi kõrgem dimensioon vms. Ma ei mäleta, võin pska ka panna, aga midagi sellist on meelde jäänud.

Kellele pakub huvi:
http://en.wikipedia.org/wiki/String_theory
http://en.wikipedia.org/wiki/M-theory

Olgu.. ma olen nüüd julgemaks muutunud, ning lähen vist tagasi magama, ma saan koguni tund aega magada enne, kui üles tulen ning sõjaarsti juurde lähen.. ning siis eksamile aines, mis on ooooooooo.. kui incredibly raske.. esimesel eksamil sai üks tüüp B, kõik teised said alla selle :D

AND we go again again again..

I like the style

Super halablogi alustab jälle tööd. Käisin eile klubis sõpradega, läksin enne ühe poole ning jõime seal (ma tean, pole üldse ossilik ega ebaoriginaalne). Tänane pidu oli Illusioonis. Mingi A rühm või keegi elukas esines seal, ei tea, eriti ei kottinud, rahva pärast läksin (nagu alati). Inimesi oli tõesti palju. Ok, üks tüdruk näpistas mind seljatagant ning ütles tsau, ma ei teadnud, kes see on, aga üks sama välimusega tüdruk on mind mitu korda nii klubis tervitanud või tsau öelnud. Mul on kaks mõtet, kes ta olla võib.. aga ma pole 100% kindel. Ok.. siis.. tuli minuga rääkima endine paralleelikas keskkoolist, oli üks chikk, kes mulle isegi kunagi meeldis natuke. Siis.. tuli minuga rääkima see chikk, keda ma facebookis sebisin ning kes minuga lõpuks kokku ikkagi ei saanud ja kellega ma seejärel kirjutamise ära lõpetasin. Tuli juurde mingi kutiga ja ütles, tsau *sisesta minu nimi siia*, ma olen see chikk, kellega sa kunagi facebookis rääkisid.. siis ma vastasin.. okei.. huvitav, et sa mu ära tundsid.. mille peale ta vastas mingi pika jutu, millest ma sõnagi ei kuulnud ning seejärel ta lahkus.. Siis.. vetsus käisin ma see õhtu nagu miljard ning 7 korda. Vetsu juures olles oodates, ikka proovisin chikkidega rääkida, mingi.. 2-3 lauselisi šarkastilisi-naljakaid lauseid vahetada. Siis.. üks chikk ütles, et jh.. blablabla.. ma olen su nime ära unustanud.. ma ütlesin, et ma polegi sulle kunagi enda nime öelnud ja siis ta ütles, et ma olin mingi temaga kuskil.. poolteist aastat tagasi mingil sünnal olnud ning rääkinud enda eks tüdrukust (see, kes tol hetkel oli mulle värskelt nuga pannud) ning mingitest huvitavatest teooriatest. Mul polnud ÕRNA aimugi, kes ta on.. ma tõsiselt vaatasin teda ning.. ma ei tundnud ära. Samas.. ma olin väga täis ka too pidu. Mingi chikiga sebisin, aga ta ei tundunud tema moodi.. samas.. ei tea ka.

Et pm siis neli chikki alustasid vestlust minuga (mis kestsid 2-3 lauset). Võiks isegi öelda, et ju päris hea õhtu. Samas olin ma nii utterly väsinud selle krd vee lürpimisest ning ainiti peldiku vahet käimisest. Lõpuks ma juba jõin vett ruttu selle eesmärgiga, et peldikusse minna. See muutus minu ainukeseks eesmärgiks seal klubis ning turvapunktiks. Lihtsalt peldikuvahet käimine. Jee.. kõndisin jälle ilusasti selg sirgelt ning vahvalt ringi, teeseldes chilli.. fuck me.. ma polnud chill.. ma olin krd iseenda vari, kest jälle.

Nunnu.. ning siis tulin koju ilusasti ära. Ma ei tohi juua klubis. Samas.. ma ei tohi sõpradega ka minna, sest siis ma olen ainult nendega.Vähemalt üksi olles on mul kohustus hakkama saada, nii heas kui halvas.

Plaan on minna täna ka välja.. kui aus olla, siis pole tuju, kõrini juba sellest klubiskäimisest. Iga kord on see sama fcking jama, ma ei tee sittagi. Mõnikord on olek parem, aga ma isegi hea oleku korral ei lähe rääkima. *raputan pead* Eile ka, ma oleks võinud ju haarata kinni nendest vestlustest, aga ma mõtlesin peas: oh, tema tuli minuga rääkima, ma olen lahedam kui tema, ma igaks juhuks ei jätka vestlust, sest vb ma muutun siis vähemlahedamaks ning keeran prse ja pole enam üldsegi lahe selle chiki silmis. THANK YOU EGO! Ma ei taha läbi kukkuda, ebaõnnestuda, luuseri ning needy tüübi muljet jätta. Ma kardan, et kui ma hakkan chikiga uut teemat rääkima peale seda 2-3 lause vahetamist, siis ta võtab mind juba needy tüübina ja minu väärtus on tema silmis allapool maapinda.

F U. Nagu ma olen mitmeid kordi kirjutanud, jah.. ma annan sulle *sisesta mu nimi siia* õiguse täiesti enda maine alla poole nulli viia, negatiivseks, miinusesse.. sest tead mis.. see on ikkagi parem, kui mitte midagi teha. Ole see needy tüüp (kuigi tegelikult ma pole, siis enda ego arust ma olen). Ole see sabas sörkija tüüp. Ütle kõigest lahti.. Pff.. teen siin päevast päeva endale psühhoanalüüsi :D

Tunneta seda kergust, lahtilaskmise tunnet. Nagu.. mul on hiiglaslik raskus seljas küljes, ning lihtsalt.. lasen sellest lahti.. ning olen pea kaalutu kergusega edasi minemas..

Ok.. wtf did I just talk in the last sentence? Aga jh, ma annan loa endale eksida ja fck up'ida.
Täna istusin netis terve päev ja ei teinud suurt tähtsat midagi. See Tallinna neti chikk pole msn's olnud nädal aega. Savi.. need netiasjad on rohkem naljanumbrid. (the joke is on me). Mul on potentsiaali palju, ma saan hakkama, ma hakkan särama.

On the path I shall be

Nii, et siis viimased päevad olen mõelnud selle sõjaväe värgi peale, vb polegi nii hull see.. saan enda ellu distsipliini, panna enda eneseväärtus (jälle!) proovile, trenni, korralikult toituda, aktiivset suhtlust teiste inimestega (kuigi nad on ainult mehed). Ma sain teada, et ma ei saa juhilube seal teha.. mis on suur pettumus (mingi sõiduauto load peavad olema, aga neid mul pole). Sõber, kes oli just sõjaväes, ütles, et enamuse ajast lihtsalt koristame seal ja peseme asju.. Mingid testid peab hästi tegema, muidu ei saa iga nv koju vaid ainult korra kuus.

Nojh, see selleks.. eile käisin klubis jälle. Kolmapäeviti on Illusioon tavaliselt paksult rahvast täis, aga kui eile kohale jõudsime oli tantsuplats tühi ja klubis oli vb alla 20 inimese :D Kuskil kella.. poole kaheks oli ikka inimesi tulnud, nii et tantsuplats oli enamvähem täidetud inimestega, kuigi ülejäänud klubi oli ikkagi täiesti tühi. Kui läksin kluppi sisse, siis hakkasin kohe mingi suvaka ossiga rääkima, kes oli täis.. küsisin niisama, et miks nii vähe inimesi ja blablabla. Tüüp mingi oli pm terve õhtu meiega koos.. Vandil polnud mingit stiili, ta oli täis, lühike, keskmise välimusega ning.. täiesti mittemidagi ütlev ning siis ma üks hetk näen, et ta on tantsuplatsil ja tantsib mingi chikiga ja natukese aja pärast, õhtu lõpupoole läksid nad koos ära. Mul oli nagu.. WTF.. see tüüp saab naise? Ning siis oli veel üks tüüp, kes oli samuti stiilitu ja värki, aga mitte oss vaid pigem selline nohikutüüpi, kes tantsis tantsupõrandal ning.. julges mingi chiki kutsuda tantsima.. ja tantsisid kaua aega, nagu.. eemalt vaadates oli see suht akward tantsimine ja üldse, aga.. tüdruk ei lahkunud (mõlema tüübi korral, need tüdrukud ei tundnud neid, ma sattusin nägema neid hetki, kui need poisid sebima hakkasid tüdrukuid). See oli uus WTF moment. Krt, kui sellised vennad saavad tüdrukuid.. Ma ei taha olla ego, sest ego on vale olla ja igast muud asja, aga no.. päriselt.. Julgust läheb lihtsalt vaja.. Samas on positiivne see, et ma ei tundnud end maailma suurima luuserina, kui nägin, et nood tüübid julgesid tüdrukuid sebida ja mina mitte. Ma tundsin sees, nagu.. ok.. ma olen tegelt lahe ja värki ning see, et ma ei julge rääkima minna, et räägi midagi minu kohta, see ei tee mind kehvemaks inimeseks. Eile oli esimest korda elus vist, kui klubis oli rohkem tüdrukuid kui poisse :D Selline suhe peaks ALATI olema..

Mul on nohu ka nüüd, mõlemad sõõrmed kinni, rääkisin sõbraga eile, et läheme täna suusatama, aga eriti ei ole soovi küll minna.. Läheks vast homme pigem peale eksamit.
Täna helistasin ühele tüdrukule, keda kunagi sebisin netis, ta sai 17 ning laulsin telefonis B Spearsi laulu, I'm not a girl, not yet a woman :D See.. on hea.. vastav sünnipäeva laul.. Homme on eksam, pean selleks hakkama nüüd õppima.
See chikk, keda netis sebin, kes Tallinnas elab, selle sõbranna kukkus trepist alla ja siis tal mingi ajus muutus rõhk, ning tal tehti ajuoperatsioon, kus eemaldati verevalumid ning nüüd ei mäleta ta enda elust mitte midagi.. mälu peaks tagasi tulema, aga ei tea kui kiiresti. Mu sõber sebib toda sõbrannat ning ta pidi kokku saama temaga (pole veel saanud) ning nüüd see chikk ei mäletagi teda :D Kurb.. samas natuke ka naljakas..

Ma lugesin hea posti egode kohta jälle. Pm on mul olemas kaks ego, kui üldiselt defineerida.
a.) Ego, mis koosneb arvamustest enda kohta, ehk siis super-ego. See on kõik, mis sa arvad enda kohta, mis asju sa oskad teha, mida sa julged, mis on sulle "loomulik" teha ja mis ei ole (hääl peas ütleb, et sa pole piisavalt lahe, et seda või kolmandat teha).
b.) Ego, mis polegi otseselt ego vaid pigem sina ise, see ego, mis on autopiloodi peal. Võib öelda ka "südame hääl" või naturaalne isiksus.

Põhimõte on selles, et ego a soovib kontrollida ego b. Ego b on see, mis kogu aeg töötab ja TEEB asju. Ego a on see, mis MÕTLEB asju ning tahab kontrollida ego b, sest arvab, et saab ise paremini hakkama.

Ego b töötab kogu aeg.. kui ego b töötab ja ego a on vaikima surutud siis toimub "normal flow" ehk kõik asjad maailmas tunduvad sel hetkel lihtsalt ilusasti minevad, voolavat, miski pole pingutatud kõik lihtsalt tundub loomulik ja hea. Sel hetkel on inimene 100% tema ise, tema iseloom, isiksus.
Kui aga ego a tahab võtta kontrolli üle ego b siis toimub konflikt ning "normal flow" katkeb. Esile hüppavad hirmud, kahtlused, kadedus, loogiline arutlus, võimuvõitlus jne.

Ego a saab olla kahte tüüpi pm, hea ego a ning halb ego a. Hea on see, kus sa arvad enda kohta häid asju ning mõtled: "I'm the shit" kui halb ego on see, kui mõtled: "I'm shit".

Ideaalvariandis vaikib ego a ning laseb lihtsalt ego b'l tegutseda. Ehk siis, surutakse vaikima see sisemine hääl, mis arutleb kogu aeg endamisi, mida oleks õige teha, mis on minu mugavuspiirkond, kellega ma võin rääkida, mida ma võin teha, mida see ja too inimene minust arvab, kuidas ma teistele paistan. Kui see vaikima panna, siis jääb üle vaid maailma jälgida, ehk siis teada.. I'm ok, I don't have to worry about myself, let's see how the world is doing now. Ma ei teagi, kas teised mõistavad seda, mida kirjutan, sest.. ma olen ise seda kogenud ning sel juhul on mul täiesti selge, mis nende kahe vahe on. Samas, inimesed, kes pole seda kogenud.. ei pruugi aru saada, mida fakki ma ajan.

Kui aus olla, siis polegi see teine niivõrd "ego" kui.. mina ise, ehk siis puhas iseloom, puhas isiksus. Ning see, milline ego a meil on, kas hea või halb, sellest sõltub meie reaalsus. Ehk siis.. kui me arvame endast halvasti siis me valime endale kehva reaalsuses, kus me oleme kannatajad, luuserid jne. Kui me arvame, et me oleme lahedad, siis me loome enda ümber laheda reaalsuse, ümbritseme end lahedate inimestega ning arvame maailmast ka paremini.

Kogu see ego jutt on võetud SIIT 

Ma arvan, et on väga oluline valida endale reaalsus, millega end samastada ning samas võimalikult palju usaldada enda autopiloot ego b. 

Yeah, and ALWAY trust yourself!

Fcking arstid

Ma pean sõjaväkke minema nüüd suvel või sügisel.. thanks A TON. Käisin närviarsti juures, ta isegi ei vaadanud, kas mul käed värisevad vaid lihtsalt ajas mingi et blabla bla.. saad hakkama, eesti sõjavägi pole nii hull, kui käsi krampis siis lase teise käega püssi. Super.. lähen sinna ja keeran enda niigi sita tervise, mis on aga sõjaväe arust terve nagu purikas, totaalselt prse. Lisaks sellele hakkan homoseksuaalsust suurepäraselt harrastama, debiilikute käske täitma ning käsu peale situma ning kusema. Kas ma mainisin, et ma ei näe ühtegi tüdrukut vähemalt miinimum kolm kuud? How cool is that.. ma ei kujuta ettegi, kui hiiglaslik tagasiminek mu sotsiaalsetes oskustes hakkab olema.. Jah, ja see aitab veel sitaks "hästi" kaasa mu non-needynessi vähenadmisele. Thanks a bunch fuckers, lisaks kükitan ma seal vb 8 kuu asemel 11.. sõltub, kuidas lotot panen :) Ülim lihtsalt. Ei viitsi rohkemat kirjutada, liiga tige olen.

Happy new mothrfcking year!

Uus aasta saabus.. fakt!
Aastavahetuse päeva algul polnud mul aimugi, mida teha sel kaunil õhtul. Esimene ja kõige tõenäolisem plaan oli minna üksi linna ja kasti juua ning siis klubisse. Õhtuks oli mul olemas aga neli erinevat pakkumist, kuhu võiksin minna. See oli hea. Pidin kokku saama selle rate chikiga, kes on maailma imelikuim chikk nüüdseks kindlasti ja siis ühe teisega, kellega pole varem kokku saanud ja minema trennikaaslaste poole.
See rate chikk lasi mu üle.. imelik inimene ikka.. nagu.. sa ei lepi teise inimesega kokku, et veedame aastavahetuse koos ja siis ei võta telefoni vastu, kui ma helistan 3 korda ning lõpuks kui kätte sain 11 ajal ütles, et on maal hoopis. Nagu.. wtf?? Ma saan aru veel, et hüppab alt ja siis helistab, aga nagu.. ÜLDSE ei helista?? Cmon.. mingitki respekti pole? Teine chikk ei tulnud, sest läks mingi klassiõega kuhugi.. ta olevat mulle öösel helistanud ka aga ma ei mäleta :D

Jep.. ma tõmbasin end ülikasti ja kukkusin pea puruks :D Ma mäletan trennikate pool olemist ja seda, et ma olin mingi hetk linnas.. ja mingi hetk traumapunktis.. ja mul on ikka veel pohmell..

UUUS AASTA! Tuleb sitaks lahe, kavatsen teha palju asju, mida lubasin, et teen 2010. Selles mõttes peaks olema hea, et 2010 oli väga sitt aasta ja seda peaks suutma ikka ületada. Kavatsen hakata palju väljas käima ja aktiivsemalt enda arendamisega tegelema.

Pohmell võtab oma ja superandekat postitust siia ei tule. Haahhahahahahahahahahhahahahaaaaaa, ha!