Keset septembrit

Tundub, et ma olen mingi ki.. jah.. :D

Fuck no on see igav pealkiri. Mõtlesin, et kirjutan nüüd midagi sisukat pealkirjaks.. aaaa..eeee.. ok, ei tule midagi, teeme siis nii, et kirjutame "keset septembrit" sest.. praegu on ju keskpaik sel mune jäätaval kuul. Olgem ausad, pealkiri on oluline.. kui ma kirjutaks posti, mida soovin, et kõik vaataks. Samas, kuna mul on suva sellest, siis pealkirjal pole mingit tähtsust. Hi5, juba 4 rida kirjutatud pealkirja kohta ning sisukat pole midagi öeldud :D Anyways, pole ammu kirjutanud ning mõtlen, et pean kirjutama siia asju.

Ma käin nüüd Tartu Noortekooris. Wii.. parem, kui Halebopp, sest siin on rohkem minuvanuseid ning.. tüdrukuid on ka ilusaid :D Olen käinud juba 5 proovi kohal ning.. siiani olen suhelnud 2 poisiga, kahe tüdrukuga, kes mind ja teisi uusi vastu võtsid ning täna võtsin julguse kokku ning läksin rääkisin ühe tüdrukutegrupiga. Amm.. sellest me ei räägi, kuidas ma ei suutnud 100% iseendaks jääda, aga algus on tehtud. Tegelt teel koju olen tähele pannud käivad ka kaks tüdrukut koorist, aga siiani pole veel julgend nendega juttu teha..mis on tegelt absurdne, sest meil on nagu sama fcking kodutee ja ma ei viitsi seda teed üksi kõndida :S Ala nagu ülikoolist käies käin seda rada, nüüd koorist ka, ma lähen igavusest hulluks. Homme kutsus mind üks tüüp koorist jalkat ka mängima, nii et suht normulllllllll, vesimullll.. seep.. kükitamine.. ass rape.. hohoo.. pervy old me.

Anul läks posiga sitalt, kutt jättis ta maha ning laupäeval ma siis lohutasin teda. Kaine olen ka juba olnud üle 5 nädala. Laupäeval sai mul tõsiselt kõrini. Ma istusin baaris ning nägin kõiki neid ilusaid tüdrukuid möödumas, osad tegid ka silmsidet ning siis ma nägin ühte hullult ilusat tüdrukut mingit kutti suudlemas ning siis mõtlesin, et krt.. see võiks ju mina olla. Isegi kui ma oleksin ülisitt tüdrukutega, siis maanduks ma mõnele, sest lihtsalt tõenäosusteooria kiidab juba seda heaks. See on nagu anekdoot: mees tahab rikkaks saada ning kohtab jumalat. Jumal ütleb mehele, et ta võib soovida ühe soovi. Mees ütleb, et tahab lotos võita miljard eurot. Läheb aega mööda, mees ei võida, läheb veel aega mööda, ikka midagi. 5 aasta pärast kohtab mees uuesti jumalat ning kurdab, et pole ikka veel võitnud. Selle peale vastab jumal: "mees, anna mulle ometi võimalus, OSTA PILET."
Jah, seega.. ma pean endale andma ometigi võimaluse, lihtsalt minema rääkima. Ilma selleta ei juhtu midagi. Mulle torkas pähe, et see mitte rääkimaminemise asi ei jäämitte niivõrd ärevuse taha kinni vaid minu üldise elumentaliteedi: ma lihtsalt pole enam harjunud reaalselt midagi tegema. Ning ma olen kaotanud ka usu, et mingi asi võiks minu puhul mõjuda, muutuda. Ala, ma pole trenni teinud, sest ma ei usu, et ma tõesti võiksin tugevaks saada. Mapole tööd otsinud, sest ma ei usu, et ma reaalselt suudaks sinna töötama jääda. Ma ei oska enam õppidagi kooli jaoks, sest ma lihtsalt pole harjunud midagi reaalselt tegema.
Nõnda edasi jätkates olen ma 27 aastaselt samas punktis ning siis lubasin end oksa tõmmata, kui olen samasugune. Ma pean reaalselt tegema asju, et midagi muutuks.

Üks suur küssa on: kas juua või mitte? Ma olen nüüd 5 nädalat kuival olnud ning käinud väljas mingi 3 korda nädalas keskmiselt. Ma vihkan seda alkoga olevat uimast tunnet ning seda kui alko mõju hakkab kaduma ja siis oled lihtsalt nagu apaatne vihmauss. Ning alkot võttes tunnen ma veel suuremaid süümekaid, kui ma ei lähe rääkima. Hea on see, et ma reaalselt tunnen ennast lõbusamana ja suudan rohkem end nautida, kui olen nata võtnud. Mediteerimisest pole sittagi kasu olnud. Ma olen teinud seda väga halvasti ka, aga jh.. pole mind toonud rohkem hetke elama.

Minu verbaalsed skillid on sama head, kui minu mittekottimise faktor. Kui see on kõrgel, siis head, kui mitte, siis sitemad. Tähtis on, et ma ei mängiks rolli vaid jään alati iseendaks.

Kui ma tahaks siis oleks mul paljustki muust kirjutada, aga ma lihtsalt ei taha. Kirjutan impulsi ajel, kui see kaob siis ei vinna rohkem.