I could watch you 4 ever

But then again.. it would be kinda weird and creepy..Mis tuletab meelde rongisõitu, mis toimus miljon ja kaks aastat tagasi ehk siis eile. Teekond oli Tartust Nõkku, toimus koorilaager. Rongis istudes pole vist keegi sellega arvestanud, et kui sa istud endale täiesti võõra inimese vastu siis on krdi imelik sõita terve tee. Nagu.. mis sa vahid talle otsa terve sõit või? Ei, siis pead vaatama kas vasakule või paremale. Vasakul olid jällegi teised inimesed nata eemal, kes vaatasid mu poole ning paremal oli akna taga mustus.. must..pimedus ühesõnaga. Siis ongi, et vahi lakke või pane silmad kinni ja mängi surnut.

Laagris oli lahe, jäin suht rahule. Palju seltskonnamänge oli, mis olid lahedad ning õlusi jõin kolm, seega ei läinud seal üle piiri, mis on samuti hea. Kuigi null õlut oleks olnud veel parem. Õhtul oli ristimine ja mängud ja laulmine oli alles täna 10'st 5ni siis. Suht vähe tegelt, oleks võinud rohkemgi olla. Palju sai naerda ja sain teada, et meil on väga palju andekaid inimesi kooris. Nt üks tenor on ka muuseas eesti meister tantsimises. IT mees..

See tüdruk, kes meeldib mulle, teda ei tulnudki sinna..:( Küsisin ta kahelt sõbrannalt, et miks ta ei tulnud ja siis nad vaatasid mu poole sellise pervari pilguga, et mul hakkas kõhe. Tuli välja, et nad on rämedad perverdid ja nad verbaalselt reipisid mu läbi. Väärilised vastased. Tuleb välja, et see chikk, kes meeldib, olevat ka räme pervert.. mis on mingis mõttes lahe ja mingis mõttes paha.. lahe see, et temaga oleks siis huvitav, paha seepärast, et sellised tüdrukud on väga hinnatud ja konkurss neile on päris kõva.. ning nad teavad ka enda väärtust..

Seal oli veel paar tüdrukut, kes jäid mulle rohkem silma. Üks oli selline, kes ise on mulle alati tsau öelnud ja sõbralik olnud, konkreetselt pikemalt varem aga ei ole me suhelnud. Ja siis suhtlesime ning näha oli, et ma talle vist väga meeldin vms, ma proovisin olla võimalikult sõbralik ja samas ka piisavalt neutraalne. Ta pole minu tüüp  kahjuks.. Siis üks teine tüdruk, kellest pole ma aru saanud, kas üks koori tüüp on ta poiss või ei ole. Nad on kogu aeg koos ja värki. Samas pole ma konkreetselt näinud kunagi, et nad kätt hoiaks või süles istuks või ala pea õlale paneks vms. Aga nad on muidu kogu aeg koos. Samas, kui rääkisin selle chikiga ja nata narrisin teda jne siis ta oli suht vastuvõtlik ja vaatas tagasi ka kui tema poole kaugemalt mõnikord pilgu loopisin. Too tüdruk mulle meeldib, tundub lahe. Siis on üks kolmas ka, kellele ma vist nata meeldin, anyways olen tähele pannud, et ta on anernud alati mu naljade üle ja mõnikord pöörab pilgu ära, kui tema poole vaatan ning ei suuda kaua silmsidet pidada. Vaatasin samas facest et tal tegelt kutt olemas. Igatahes, need oli seiklused tüdrukute maastikul sealt laagrist. Midagi ei toimunud selles suhtes ja see on nata kurb. Aa.. üks teine tüdruk oli ka veel, kes tundub täitsa ok, aga ma ei saa aru, kas ma meeldin talle või on ta niisama sõps minuga.. rääkisin temaga eraldi ning värki ja kui seltskonnas olime, siis ta vaatas minu poole küll, kui tema poole vaatasin jne. Aa.. btw, kõik kes arvavad, et see on sitt jutt, mida rääginpraegu ja et ilgelt gay ja värki ning blablabla.. SÖÖGE SITTA ja tõmmake minema :D Igaks juhuks ütlen välja ära :) Hugs and kisses.

Muidu aga oli lahe selles mõttes, et olin suht sotsiaalne ning rääkisin päris paljude inimestega. See on hea.Siiski, kui olin üksi siis tundsin natuke kohmetult end kui tahtsin minna rääkima nende samade tüdrukutega, kellega olen koos ühe teise koorikaaslasega päris palju rääkinud varem. Ma pean peas hoidma ideed, et ma usaldan ennast. Ükstapuha, mis tuleb, ma tean, et kõik on korras ja kõik on hästi. Ning nende tuttavate inimesega rääkimaminemine on täiesti aktsepteeritav tegevus.

Mida nüüd ootan? Fuck, pole otseseltmidagi oodata. Esmaspäeval proovin lõputöö juhendaja ning teema valimisega tõsisemalt tööle hakata ning homme proovin luua tegevusplaani, millest kinni haarata rohkem.

Sõbranna kutsus kluppi, teine sõbranna kutsus kluppi, sõber kutsus välja, teine sõber kutsus välja. Õhtud, mil ma ei kavatse midagi teha on just need, kui kõik teised otsustavad, et võtaks minuga ühendust ja teeks midagi. Ma tean samas, millega see õhtu täna lõppeks, kui ma läheks nendega välja. It's always the same road, it is never about them, it's always about me.

Loomad joovad

Dagö laulu pealkiri vms. Kirjutamine jääb väheks, et väljendada seda, mida soovin edastada. See on kõik koos: sõnad, häälitsus, silmside, kehakeel.. lihtsalt tahaks välja lasta selle kõige. Nagu mu suu oleks suur purskkaev, kust voolavad kõik asjad välja ning seda kutsutakse: enda väljendamine.

F YEAH!

Siiralt Teie,
XXX anonüümne XXX

Mis ma täna tegin

Mis koomiks see oleks, kui ma ei räägiks enda sisutute päevade sisust? Täna olin ma varajane poiss, purustasin mitmenädalase kui mitte kuise rekordi ning tõusin üles hämmastaval kellaajal numbriga 9.. hommikul. Täna pidin ma minema kooli üle kaua aja ning arvatavasti ootusärevuses ei saanud ma magada palju. Lähen magama ning tean, et pean 9 ärkama, panen isegi äratuskella selle aja peale karjuma. Siis magan ja magan, mõtlen, et kas kell on juba 9, ega ma üle pole maganud ning siis oli selline pooluni juba 7'st saati. Ofc ma ei saanud ilusasti magama jääda, sest öösel kell pool 2 umbes otsustas õe laps kõrvaltoas end täis teha ja siis nutma hakata, nutmisega ajas ta üles ka enda 5 kuuse venna ning mina sain mõnusalt kuulda tund-poolteist kahe lapse nutmist ja nende vanemate sõimlemist nendega. Kas ma unustasin mainida, et minu ja nende toa vahel pole mitte sein vaid õhukesed klaasiga uksed, kus helisummutus on pm olematu? Nice!

Hommikul ärgates tundsin ma ikka veel enda põlvevalu, mille olin taasomandanud eile jalkat mängides. Ma loodan, jh loodan.. et seal on mingi närv vahele jäänud vms, sest kui mul vesi peaks põlves olema siis on asi pehmelt öeldes sitalt. Alalt ütlev kääne. Hommikul üles tõustes oli jalg parem ning mõtlesin, et päris ok juba. Hommikusöögiks sõin võileivagrillis tehtud saiu, kuhu vahele oli pandud juustu ja sinki. Kõrvale jõin teed.. sama teed joon ka hetkel. Hea on.

Kooli minnes oli alguses nata külm, aga ilm oli ilus, ere päike paistis. Poole tee peal sai mulle selgeks, et mu jalg ikka ei ole ok ning pidin vahepeal täitsa peatuma, sest valu oli nii suur. Otsustasin longata sirge jalaga edasi ning tunda sellest rõõmu. Tee peal tuli üks chikk vastu, kes naeratas natuke ja ta pilk oli maas. Ma mõtlesin kaua, kas see oli üks mu eks.. kellega käisin 3 aastat tagasi. See naeratus oli nii sarnane, aga see tüdruk oli näost natuke laiem, kohe kindlasti oli ta väga ilus, aga lihtsalt natuke laiem.. kes teab, vb on ta muutunud 3 aastaga?

Jõudsin kooli, jipikajeeeeeee.. ukse peal küsis üks tuttav, et miks mul kunagi kooli minnes seljakotti pole. Aeg oli kiire, hea comeback pidi tulema siva. Nagu mõistus töötas tuli: "sest ma ei käi koolis, ma käin ülikoolis". Fakk, yeah, kus panin talle alles, ta oli juba 20 m kaugusel. Deem.. pole hullu, vigastelt ei saa loota normaalset funktsioneerimist. Astusin kooli sisse ning andsin enda riided riidehoidu. Riidehoius oli 2 kenamat tüdrukut, haha :D JEP, ma mainin kõik tüdrukud ära, keda näen tee peal, sest ma tahan lihtsalt!

Läksin puhkeruumi ning nägin enda rühmakaaslasi. Me peame esmaspäevaks rühmatöö valmis tegema ning meil on päris palju veel teha. Arustasime seal tund aega, alguses istusime kolmekesi ja ootasime neljandat tüüpi. Vaikus oli vinge ning akward. Samas oli mul suva, rääkisin nata enda jalast, et niisama juttu teha.. nad polnud eriti osavad juttu jätkama. Suva. Neljas rühmaliige jõudis kohale ja siis arutasime tund aega seda värki. Üks tüüp pole meil siiamaani mitte midagi teinud.. ja meil pm on esmaspäeval viimane tähtaeg ning antud seisuga ei saanud ta jällegi ühtegi ülesannet. Ta võiks pakkuda vähemalt välja, et teeb paberimajandustki vms.. ei.. täna lihtsalt terve koosoleku aja istus oma tooli peal ja ei teinud midagi. Super, whatever.

Käisin 11 ajal dekanaadis ja küsisin lõputöö kohta. Täpsemalt, et mis krt see üldse on, kust ma juhendajad saan jne. Siis sain kasuliku lingi ja loen sealt edasi. Peale seda läksin tagasi puhkeruumi grupitöö nõupidamisele, ahjaa.. dekanaati ruumi tuli ka üks ilus neiu sisse. Siis tuli puhkeruumi üks ilus tüdruk sisse.. ott.. jah.. ei me arutasime ikka grupitööd, ega ma ainult naisi vaadanud :D HEI, kui ilus siis peab vaatama ja nautima, patt oleks raisku lasta ilusaid hetki enda elus.

Peale koosolekut läksin trepist alla ja võtsin enda kasuka. Nägin enda vana klassiõde möödumas, aga ta ei vaadanud mu poole ja ma ka ei öelnud siis midagi. Trepil nägin veel vana trennikaaslast, kes küsis mis jalaga juhtus. Koduteel lonkisin ma jälle megaaeglaselt ja see vaikselt viskas juba üle, et ma niigi vihkan seda teed juba ja aeg tundub venivat alati, kui seda sammun.. siis nüüd tundus olevat rada võrdeline igaviku pikkusega. Tee peal tagasi.. ma ei mäleta, kas nägin mõnda kena naist. Nägin enda vanast koolist kunagist sõbrannat, kellega enam ei suhtle. Jäime seisma korraks ning vahetasime viisakust: mina: kas sa lähed kooli? Tema: mis su jalaga juhtus? Mõlemad vastasime, rääkisime ära kaks lauset, erilist piinlikust polnud, samas eriti ei huvitanud ka kumbagi. Aa.. tee peal nägin veel koorikaaslast, ta ütles mulle tere, ma ütlesin tsau. Miks ta mulle terve ütles? Sesmõttes, et me oleme probly samavanad, ma ütlen tere vanematele inimestele, tunduvalt vanematele. Suht kena tüdruk on, aga tal koorist kutt olemas vist. Ma ajan teda kogu aeg ühe teise tüdrukuga sassi, sest nad on välimuselt jumala sarnased, nüüd on aga ühel tume pea ja teisel hele.. vb muutub elu lihtsamaks?

Nüüd olen kodus. Tegin tassi teed, võtsin kilekotist paki komme ning kirjutan enda tugitoolis + voodi kombinatsioonist ehitatud lebatsil seda posti. Kell on 13.54 ning kella 16.15'ks lähen veel kooli peale mida on kohe ka koor. Kooris kavatsen minna selle tüdruku juurde, kes meeldib ja juttu teha jälle. FUCK ME! :D Loodan, et ei mängi enda pedekaarti seekord. Peale koori kavatsen saata sõnumi tüdrukule, kelle nr sain reedel ja küsida, mis ta õhtul teeb ning, et võiks kokku saada. Vaatab, mis vastus tuleb, vähemalt ma olen siis proovinud. Arvatavasti lähen õhtul ikka linna nagunii, kui just jalg nii põrguvalu ei tee, et isegi longates ei saa liikuda. Proovib minna atlantisesse või illusiooni. CT võib perse kerida.. täna. Tegelt ei tahaks seal üldse käia, aga mõnikord viskavad eelmised kaks asutust üle ning siis on vaheldust vaja.

Nii, post oli seekord mitte nii emo, faktipõhine väga, hinge oli vähem sees.. niu niu. Peaks proovima kirjutada siia siis kui mul on ka hea tuju. Tsau? Tsau!

Käes on november, no shit captain obvious

Kirjutan siia üle milli aasta. Mis mul elus toimub? Ma käin koolis kolmes aines, kaks neist on vabaained. Kandideerisin rahvaloendajaks, tagasi pole veel helistatud. Mingi osa minust tahab seda tööd, teine osa mitte. Üks osa tahab raha ja ennast proovile panna, suhelda nende võõraste inimestega. Teine osa ütleb, et ei viitsi ja kardab inimesi. Üldiselt käin linnas nüüd vähem, keskmiselt 2 korda nädalas, mida on tõeliselt vähe. Ma ei tea, mis toimub. Ilm on kehva ja arvatavasti on see peamisi põhjuseid, miks käin linnas vähem. Mulle meeldib väljas olla, aga sellise ilmaga peab kuhugi sisse ronima ning seda ma ei taha eriti teha. Siis jääb kuidagi kõik seisma ning seesolemise kohti on ka ainult ühe käe näppudel üles lugeda sest mingitesse peenetesse restodesse ei lähe ju kus 25+ aastased käivad. Ikka jääb valikuks mingi Möku, Zavood, Illegard ja basically that's it. Nüüd avati uus koht, Nälg. Erilise üllatusena ei kõlanud see, et õhtul 12 ajal sinna minnes ütlesid nad, et toitu nad enam ei paku.. See-eest saab seal 5 tollise ekraani peal tetrist sõbraga mängida. Ok, nii hull pole :D

I guess olen liiga tume enda kirjutamisstiiliga. Ma olen irooniline sageli. Kui aus olla siis on elu paremaks muutunud. Käin ikka veel edasi kooris, vahest mängin jalkat, olen leidnud uued teepostid mida mööda edasi liikuda ning isegi väikest edu on läbi nende toodetud. Eelmine nädal suudlesin ühe chikiga klubis ja kaks päeva hiljem sain ühe tüdruku numbri, kes tundus suht huvitatud olevat minust. Mõlemad olid küll kahjuks sotsiaalringkonna kaudu. Esimene andis juba nata korvi kui kohtusin taga uuesti. Irrelevant.

Kooris meeldib üks tüdruk, aga pole olnud mune veel teda välja kutsuda. Logistika on ka sitt. Pole viga, saab üle sellest, peab saama, sest ma tahan :D

Okei, võin siia tegelt enda uue suhtumise towards girls ka kirjutada ja enda mõtted. Selleks see kräpinurk ongi, et saan peast välja kirjutada asjad, kuigi imelikul kombel viimasel ajal seda pole vaja olnud.

• Assume attraction, she already likes me.
• Don't think what others think of you, no pinging back only looking out of my eyes,look at the world and kill every thought about "what does x think of me?".
• Self amuse: why am I talking to her, for a boring conversation? To try to make her like me? Or just bc I want to enjoy my time by interacting with random girls, doing it for me, for my amusement.
• Expression not impression: not trying to impress, self amusing, expressing. Self amusing can lead to outcome dependency but I can't demand fun. Just focus on expressing myself and let the fun come itself, let the fun present itself.
• Man to woman communication: I watch her bc I want HER, not any girl, random girl but at that time, in that place I want her. I show it with my eyes, the way I look at her, no apologies, I want her, and her only.
• Intent + freedom of outcome: moving the interaction in the direction of hooking up. Freedom of outcome is that if she doesn't want it, I will find a new girl. No reason to be offended. 
• Being not doing: what I am saying and doing comes from ME. It's always improvising and being sincere and authentic.
• If I feel boring then accept the mood and be congruent with it. Low energy? Ok, be sincere and congruent about it and at the same time take action. 
• It's not about getting the girl, it's about my own enjoyment and fun. It's fun talking to people I don't know before, it's fun to mess with girls, it's more fun trying to hookup than not even attempting.

Need on peamised punktid, mille järgi käituda. Miks inglise keeles? Sest see on minu jaoks loogilisem millegipärast. Eesti keeles mõeldes.. labastaksin ma selle puhta mõtte seal taga ära ning tunneksin end nagu mingi räpane litsmees, kes mõtleb "moosimisest" naiste "panemisest" ja lihtsalt kõva mees olemisest. Ma ei taha olla kõva mees, ma tahan leida rahu enda seest, ma tahan olla siiras, aus, ma vihkan kõike seda valetamist ümberringi, kõige seda segadust, hirme, kahtlusi, teadmatust. 

Ma tahan, et see oleks puhas. Kasvõi natuke toores, see toorus toobki selle lihtsuse ning puhtuse välja, see on toores tasemel, mis on hea. Ausus on toores.. valed on selleks, et siluda ausust ning panna ta nägema ülesriietatud kalevipojana. Kuid liiga palju valesi pannakse toore aususe ümber, nii palju, et lõpuks pole enam seda tuuma alles. Kõik on muutunud, tekib segadus, valesti mõistmised, kannatused, hirmud, jubedus. Kõik mattub selle paksu ja musta katte alla ning me ei taha üks hetk enam ärgatagi, sest me ei tea, mis meist on saanud. Kuhu kadus see inimene, kes tahtis asju teha, sest ta tahtis lihtsalt? Miks teen ma nüüd asju, millest ma ise arugi ei saa? Fuck that!

Kuidagi vähe on viimasel ajal mul öelda asju. Kui pole uusi asju öelda siis tähendab see, et on toimunud stagnatsioon. Paigalseis, seisvad asjad lähevad käärima ning lõpuks tuleb nad ära visata. Deem.. ma ei taha end ära visata. Mul peaks kapoti all ikka paarkümmend head aastat veel varus olema. 

Lõputööd pean hakkama ka valima. Detsembri alguseks tuleb ära valida teema ning juhendaja. Mul pole kumbagi. Jepp..

Pesumasin undab. Ma tahan minna maailma reisima, käia erinevates riikides pidudel, näha lahedaid ehitisi, ilusat loodust, nautida puhkamise mõnusi, tunda elu ennast. Elada maailmas, mitte ainult Tartus.