Käes on november, no shit captain obvious

Kirjutan siia üle milli aasta. Mis mul elus toimub? Ma käin koolis kolmes aines, kaks neist on vabaained. Kandideerisin rahvaloendajaks, tagasi pole veel helistatud. Mingi osa minust tahab seda tööd, teine osa mitte. Üks osa tahab raha ja ennast proovile panna, suhelda nende võõraste inimestega. Teine osa ütleb, et ei viitsi ja kardab inimesi. Üldiselt käin linnas nüüd vähem, keskmiselt 2 korda nädalas, mida on tõeliselt vähe. Ma ei tea, mis toimub. Ilm on kehva ja arvatavasti on see peamisi põhjuseid, miks käin linnas vähem. Mulle meeldib väljas olla, aga sellise ilmaga peab kuhugi sisse ronima ning seda ma ei taha eriti teha. Siis jääb kuidagi kõik seisma ning seesolemise kohti on ka ainult ühe käe näppudel üles lugeda sest mingitesse peenetesse restodesse ei lähe ju kus 25+ aastased käivad. Ikka jääb valikuks mingi Möku, Zavood, Illegard ja basically that's it. Nüüd avati uus koht, Nälg. Erilise üllatusena ei kõlanud see, et õhtul 12 ajal sinna minnes ütlesid nad, et toitu nad enam ei paku.. See-eest saab seal 5 tollise ekraani peal tetrist sõbraga mängida. Ok, nii hull pole :D

I guess olen liiga tume enda kirjutamisstiiliga. Ma olen irooniline sageli. Kui aus olla siis on elu paremaks muutunud. Käin ikka veel edasi kooris, vahest mängin jalkat, olen leidnud uued teepostid mida mööda edasi liikuda ning isegi väikest edu on läbi nende toodetud. Eelmine nädal suudlesin ühe chikiga klubis ja kaks päeva hiljem sain ühe tüdruku numbri, kes tundus suht huvitatud olevat minust. Mõlemad olid küll kahjuks sotsiaalringkonna kaudu. Esimene andis juba nata korvi kui kohtusin taga uuesti. Irrelevant.

Kooris meeldib üks tüdruk, aga pole olnud mune veel teda välja kutsuda. Logistika on ka sitt. Pole viga, saab üle sellest, peab saama, sest ma tahan :D

Okei, võin siia tegelt enda uue suhtumise towards girls ka kirjutada ja enda mõtted. Selleks see kräpinurk ongi, et saan peast välja kirjutada asjad, kuigi imelikul kombel viimasel ajal seda pole vaja olnud.

• Assume attraction, she already likes me.
• Don't think what others think of you, no pinging back only looking out of my eyes,look at the world and kill every thought about "what does x think of me?".
• Self amuse: why am I talking to her, for a boring conversation? To try to make her like me? Or just bc I want to enjoy my time by interacting with random girls, doing it for me, for my amusement.
• Expression not impression: not trying to impress, self amusing, expressing. Self amusing can lead to outcome dependency but I can't demand fun. Just focus on expressing myself and let the fun come itself, let the fun present itself.
• Man to woman communication: I watch her bc I want HER, not any girl, random girl but at that time, in that place I want her. I show it with my eyes, the way I look at her, no apologies, I want her, and her only.
• Intent + freedom of outcome: moving the interaction in the direction of hooking up. Freedom of outcome is that if she doesn't want it, I will find a new girl. No reason to be offended. 
• Being not doing: what I am saying and doing comes from ME. It's always improvising and being sincere and authentic.
• If I feel boring then accept the mood and be congruent with it. Low energy? Ok, be sincere and congruent about it and at the same time take action. 
• It's not about getting the girl, it's about my own enjoyment and fun. It's fun talking to people I don't know before, it's fun to mess with girls, it's more fun trying to hookup than not even attempting.

Need on peamised punktid, mille järgi käituda. Miks inglise keeles? Sest see on minu jaoks loogilisem millegipärast. Eesti keeles mõeldes.. labastaksin ma selle puhta mõtte seal taga ära ning tunneksin end nagu mingi räpane litsmees, kes mõtleb "moosimisest" naiste "panemisest" ja lihtsalt kõva mees olemisest. Ma ei taha olla kõva mees, ma tahan leida rahu enda seest, ma tahan olla siiras, aus, ma vihkan kõike seda valetamist ümberringi, kõige seda segadust, hirme, kahtlusi, teadmatust. 

Ma tahan, et see oleks puhas. Kasvõi natuke toores, see toorus toobki selle lihtsuse ning puhtuse välja, see on toores tasemel, mis on hea. Ausus on toores.. valed on selleks, et siluda ausust ning panna ta nägema ülesriietatud kalevipojana. Kuid liiga palju valesi pannakse toore aususe ümber, nii palju, et lõpuks pole enam seda tuuma alles. Kõik on muutunud, tekib segadus, valesti mõistmised, kannatused, hirmud, jubedus. Kõik mattub selle paksu ja musta katte alla ning me ei taha üks hetk enam ärgatagi, sest me ei tea, mis meist on saanud. Kuhu kadus see inimene, kes tahtis asju teha, sest ta tahtis lihtsalt? Miks teen ma nüüd asju, millest ma ise arugi ei saa? Fuck that!

Kuidagi vähe on viimasel ajal mul öelda asju. Kui pole uusi asju öelda siis tähendab see, et on toimunud stagnatsioon. Paigalseis, seisvad asjad lähevad käärima ning lõpuks tuleb nad ära visata. Deem.. ma ei taha end ära visata. Mul peaks kapoti all ikka paarkümmend head aastat veel varus olema. 

Lõputööd pean hakkama ka valima. Detsembri alguseks tuleb ära valida teema ning juhendaja. Mul pole kumbagi. Jepp..

Pesumasin undab. Ma tahan minna maailma reisima, käia erinevates riikides pidudel, näha lahedaid ehitisi, ilusat loodust, nautida puhkamise mõnusi, tunda elu ennast. Elada maailmas, mitte ainult Tartus.