Miks mu tuba on kõle nagu Jacksoni hauakamber?

motivatsioon!

Hmm.. kas võib olla, et mu tuba peegeldab mind ennast inimesena? Iu.. kui selline ma olen selline, siis on päris.. jama :S :D Naah.. keeldun endale tunistamast. Siiki, siin on 18 kraadi ning.. mul on kardinad ees, lill kapi otsas kurvas tujus, laud segamini, tugitool riideid täis, voodi tegemata, mustad nõud peeglilaual, seal hulgas ka nata vahvlipuru laiali, jep.. sai vist kõik kaetud, oot.. ei.. õigus. IT'S THE FCKING SAME.. as every other fcking day of my life. not that awesome, ülestõustes mõtlen: ok.. hello.. you're the world? Well.. actually.. it's not that nice to meet you.. you see.. I was dreaming and the world there was like super cool.. Haha, arvake ära millest ma JÄLLE und nägin, jep.. ma nägin, et olen ülikooli kolmandal kursusel ning siis läksin mingisse keskkooli, et hakata uuesti 10. klassis õppima, et teha mõnda uut riigieksamit. Ise mõtlesin pikalt, et kas mul on võimalik keskkooli kaks korda lõpetada.. et nagu.. olen ülikoolis kolmas kursus ja samal ajal õpin keskas 10. klassis. Igatahes, ma olin seal ning.. suht lahe oli, mulle meeldis, ma olin ikka enda vanune ja teised olid nii vanad, nagu keskas ikka ollakse. See on mingi..neljas kord vist juba, kui ma näen selle temaatilist und. Jep.. quess what's on my mind onju. Siis.. eile nägin unes, et olin suvilas ning.. mingi buss sõitis ette, mis tahtis saada poolt miljardit eurot vms, mis oli meie hoida antud. Me ütlesime, et ei anna teile seda, pole teie oma ning siis nad ähvardasid, et hakkavad iga päev seal enda bussiga käima. Suht huvitav.. ning siis oli mingi piff ka seal, keda sebisin ning siis jätsin ta alla korrusele, et siis üleval mõnusamalt aega veeta ning.. läksin vetsu peale mida ärkasin üles. Wipi..

Jap, peale sellist und on küll: faaak.. oot, mõnus on.. nii.. padi on, ma magan olen voodis, hea tunne, 2 sekundit möödub.. oot. whataaaa.. fakkk.. kõik maailma jamad/hirmud/kohustused tulevad jälle meelde.. ok.. back to reality mode, fck :D Jep, siis vaatad aknast välja, -25 kraadi.. 

Sõin just muna, okidoki värk, annab valku, täitsa söödav.. okei.. valgu nalju ei saa teha.. läheb nilbeks.. :D Küsisin sõbralt, mida ta unes nägi, pornot? Vastas, et võimalik, sest üks uni oli, kuidas ta keppis üht naist terve öö :D:D:D Need on ilusad uned, ainult hommikul on voodi segadust täis, omg.. mida fckki ma kirjutan siia :D Okei.. rahu.. 

Chikk, kellega kohtusin.. illusioonis mata peol.. enam minu kirjale ei vasta faces.. wii.. ning teine piff, kellega faces suhtlen.. ning, kes sotsi õpib.. ka ei taha minuga rääkida väga eriti.. wii.. I feel cheated. No, kui aus olla, siis sellised asjad võtavad motti maha, kui lampi enam ei taheta suhelda ning värki.. ma võtan neid suhtlusi muidugi liiga tõsiselt ka ofc ning nende jaoks on see lihtsalt üks miljonist suhtlusest, mis neil päeva jooksul toimub ning muidugi nad ei pea kõigiga suhtlema või meeleski pidama. Ma saan aru, it's me, not them. 

Viimased päevad pole ma end väga optimistlikult või kindlalt tundnud. Käisin kolmapäeval klubis, ning siis oli mul seljas särk, mis muidu mulle väga meeldis. Seekord tundsin selles end aga väga kiitsakana ning seepärast ka sitalt, ebakindlalt. Like.. ma pole piisavalt mees teistega võrreldes jne. Ning.. kui ma nii tunnen, siis ei julge enam silmsidet otsida jne jne. Mingi õhtu peale hakkas minema paremaks nata, tuju, sest inimesi oli ikka ülipalju seal ning siis tantsisime Anuga (üks ühine tuttav Veikoga) ning mulle meeldib suht emotsionaalselt tantsida. Pole kindel kui lahe see välja näeb, haha, pigem vb mingi imelik, aga mulle meeldib.. kui tantsin siis juba tantsin, mitte, et tammun ühelt jalalt tuimalt teisele ning teen nägu nagu ma naudiks seda, kuigi tegelt ei viitsi seal ollagi. Mingi suht kitsas oli seal ning siis puusaga vist bumpisin üht chikki kõrval päris palju, aga mitte tahtlikult vms. Ning siis kui üleval olin hiljem, siis olen suht kindel, et sama chikk tuli ja kallistas selja tagant. Veiko kohe selle peale: wtf, mingi vaal suvalt kallistas sind :D:D yep.. sry.. ta oli selline.. paksem jh.. Mul oli, ok.. whatever. Ning siis läksime varsti uuesti tantsima ning siis oli mingi grupp chikke, kus üks otsis minuga silmsidet ja kui sai siis mingi rääkis enda sõpsidega ja kõik vaatasid mind ja mingi naeratasid. Mul oli suht akward olla.. nad olid ka tsips vaalad :D Fakk.. aga muidu oli kena näoga täitsa. Ma olin ebakindlas tujus too õhtu ja paanikas lihtsalt mõtlesin: ok.. amm.. kle, ma ei viitsi enam olla, lähme ära Veikole. Tegelt tahtsime juba 20 minta varem lahkuda, aga olime nata veel. Pm oli ju midagi.. samas.. see ebakindlus sees tapab mind juba eos. Muidu suutsin olla suht lõbus ja värki enda sõpradega rääkides. 

Neljapäeval istusin lihtsalt kodus, siis oli den nesavisimosti estoni, võtsin selle ilusaks häda-valeks-vabanduseks ja ütlesin, et ei taha see päev välja minna vaid kodus olla perega ning pealegi ei meeldiks mulle nagunii see eesti musa, mida klubis lastaks täna. Kinda true, kinda vältisin välja minekut. Siis.. eile.. reedel.. käisin Siiri kursaõe pool saunapeol. Suht hea tunne oli, et mind kutsuti, mind väga ei kutsuta kuhugi, sest sots ringkond on päris väike ning kui mingi uus tuttav kutsub kuhugi, siis on suht lahe. Anyways, seal oli normaalne.. psühholooge ning siis mingeid teisi tüüpe ka. Mingi muusikaline haritlasgrupp oli sattunud kokku, see oli ok. Kuid see viskas üle, kui mingid tüübid hakkasid arutama Nigeeria poliitika üle seal ning siis terve õhtu rääkisidki sellest. Mul oli nagu WTF? Tüübid, te tulete reede õhtul välja ning te tahate rääkida enesetappude arvust Nigeerias ning poliitikast seal.. Good luck getting laid with that talk.. :D 

Nad olid mingi väitlusklubist kõik ning üks tüüp õppis politoloogiat.. jep, kui on üks asi, mis mulle EI meeldi, siis on see politoloogia.. ning mitte ka eriti selle ala üliõpilased. Nad on kõik nii uhked ning arvavad, et teavad maailmast kõike.. (yee, elagu eelarvamused). Jap, täpselt seda tüüpi, et ta võib sind argumenteerida surnuks arvestamata sekundikski inimest tegelikult mõjutavaid faktoreid, inimeste tundeid ja emotsioone. Tohutu vajadus näidata enda tarkust ning üleolekut antud teemas (again, eelarvamus). Igatahes tüdinesin ma sellest jamas t suht siva ära ning läksin vaatasin, kuidas teises ruumis inimesed elavad. Too oli siis muusikute grupp, mingi jammisid seal ning võtsin ka pongo? kätte ning peksin rütmi.. jep.. oma olematu rütmitajuga :D Seal oli kaks chikki neljast vabad.. ning I guess ma meeldisin ka neile nata, aga nad mulle nii väga ei meeldinud. Huvitav oli, et ma ühele tüübile meeldisin seal, nagu.. ta oli suht sõbralik mu vastu ja värki. Ma ei usu, et ta gay oli.. ei tundunud, vb ongi nii sõbralik kõigiga lihtsalt, vb oli minus mingi omadus, mida ta austas. Kes teab, igatahes, oli tore tunda end hinnatuna. Väga tihti pole seda juhtunud.. kahjuks. 

Haha, ja kell on jälle pool neli juba. Ausalt, aeg kaob nagu suhkur karu kõhtu.. lihtsalt haihtub ning jälle pean ma hakkama mõtlema: fck, pean end välja ajama õhtul, fck.. not again.. I don't feel that awesome.. Aga jh, täna pean end ajama linna, sest ma suht vältisin ja petsin end viimased kaks päeva ning ei läinud. Shit, ma pean mõtlema jälle positiivsemalt. Loen üle kõik need affirmationid ja tarkuseterad, mis olen kopinud endale notepadi. Neid on ikka päris palju seal. Lugesin RSD instruktori Bradi blogi ning sel oli artikkel piiritu enesearmastuse kohta. Jep, seda ma peangi tegema, end tingimusetult armastama. Aga ilma egota, armastama end täiesti, aga sinna juurde ei tohi võtta ego. Sest ego seab piirid ning lati, arvamuse minust, mida ma proovin mitte rikkuda ning siis tänu sellele ma ka ei tegutse. 

Koolis pean mingi rühmatöö tegema, absoluutselt ei viitsi. Motivatsioon on madal, see kursaõde küll tahtis, et hakkaks tegema juba, aga jh.. vb loen läbi kuid soov aktiivselt panustada hetkel.. suht nullilähedane. 

Viimased päevad olen mänginud ühte online tulistamismängu. Vb on see võtnud mult positiivsust vähemaks. Sest muidu ma valmistusin terve päev end vaimselt ette õhtuks. Ning siis väljaminnes oli tuju hea. Samas on see ka ajuvaba, kulutada nii tohutu energia enda üles pumpimiseks, et siis õhtul välja minna ning ikka mitte midagi teha. Olla küll positiivsemas tujus aga samas tunda õlgadel tohutut koormat. Hah, üks tüüp kirjutas mulle: kle, suht lahe, et käid nii väljas ja värki, aga eestis on see naise saamine ilgelt lihtne, köhi plekki ning ole fun ning lohakaid leidub igalt poolt. Jap.. esimest poolt ei kavatse ma teha, mida pole seda pole :D Fun kavatsen ma olla, aga selle jaoks pean ma ennast armastama ilma vähemagi kahtluseta. 

2011 aastast on juba möödunud pm kaks kuud. Kui aus olla, siis see aasta olen järginud enda plaani ikka kordades tõsisemalt kui eelmisel kahel aastal. See aasta olen ma väljas käinud mitmeid kordi ning juba see on samm edasi. Siiri küsis mult, et kas ma naudin seda väljaskäimist, et mis mõte sel on? Kui ma iga õhtu koos Veikoga lihtsalt lähen ning istun samades kohtades, ei tee midagi ning siis lähen koju. Et kas sellelel mõte on? Mingis osas on tal õigus, hullumeelsus on teha samu asju uuesti ning uuesti ja loota erinevaid tulemusi. Väljaskäimine on igati õige samm, aga kui ainult sellega piirdub see, siis tulemused on ikkagi nadid tulema. Alati võib muidugi loota, et mingi vaal tuleb ise sebima.. aga jh.. selline asi juhtub üks kord päikesevarjutuse ajal ning sellele lootma jääda oleks mitte nii intelligentne tegevus. Pealegi, ma nagunii ei taha vaalu nii, et see oleks veel mõttetum :D Kuskilt peab kärisema, millegi arvelt. Ma arvan, et kõige olulisem on kodus ning üleüldse saada paika enesearmastus ning positiivne tuju, kui see on olemas siis ehitada otsa. Kui ma olen sita enesehinnanguga väljas siis suht hukule määratud õhtu on tulemas, kui pole just mingit välist faktorit, mis boostib mu ego ning millest saan kindlust. Samas.. ma ei taha kindlust saada välistest faktoritest, tahan seest saada, enda seest seda tunnet. Selles osas olen väga jäärapäine, kas nii või mitte midagi. Sama lugu nagu osad on öelnud: et kui klubis ei julge chikkiega rääkima hakata, siis proovi muid kohti. Ok, ma ei julge muudes kohtades ka, aga isegi kui julgeks.. ma tegelt näen ning mõistan, tunnen südames, et pole oluline, milline on olukord, asukoht, inimesed ümber, IGAL pool on võimalik kõike teha. Ning kui ma ei suuda igal pool teha asju, ida soovin, siis pole ma enda eesmärki täitnud. Mul on ideoloogiline pilt selles osas, ning ma olen kindel, et olen suuteline seda täitma. Ma näen enda sihtmärki, nüüd on vaja käia mööda seda teed, mis viib sinna. 

JAH, see tekst ON keeruline, EI, te ei PEAGI sellest aru saama :D Võib tunduda nagu vana mehe sonimisena öösel, kui tal on urineerimisprobleemid, aga siiski.. minu jaoks on see loogiline. Minu maailm, nagu näha, on väga loogiline :D 

Olgu, ahjaa.. Tartu Maratoni läbisin ka, 5 tundi ning mingi 37 minti vist. 3200 kandis koht. Aga sellest järgmises postis, vb juba täna. Hetkel lähen Voorele suusatama. Have NICE fcking day!