Okei.. like.. yeah?

Pole päris kaua kirjutanud, kirjutan nüüd siis. Esimene asi, mis mind häirib: mu läpaka tühik ei tööta korralikult ning siis vahest avastan, et mul on kolm sõna kõik kokku kirjutatud. Siis.. viimane nädal olen suht iga päev joonud. Meil oli Tartus Europeade ning Hansapäevade mix ning päeval sai linnas näha ultra palju keskealisi ning lastega emasi. Neil lohisesid kaasas ka abikaasad või siis laste bioloogilised-mittebioloogilised isad. Rattaga liikuda mööda küüni-rüütli tänavat oli ikka päris keeruline. Käisin püssis, laulsin jälle, seekord sain lausa kaks laulu tehtud. Tegelt oleks ilgelt kaval mõte järgmine kord kainena laulda, mul on tunne, et see parandaks inimeste muusikaelamust tunduvalt :D Avastasin ka, et ei oska lava peal mingied trikke teha, hmm.. kodus peegli ees oskan tõmmelda küll, ju sis pean ka seal kujutama ette, et olen peegli ees. Haha, see oleks ilgelt imelik, ma olengi natuke imelik.. kahtlase jutuga nagu Agnese poisi õde ütles. Mul sai diip olemisest kõrini. Ei viitsi halada asjade üle, liiga palju olen elus halanud. Ma tahaks aidata inimesi,kel on samuti madal enesehinnang ning värki, aga see on peaaegu võimatu, kui nad ei taha ise end aidata. See on kummaline nähtus, aga nagu Anhony Robbins seletas seda siis igal halval harjumusel, tegevusel on enda hüved. Ja halamine ning emotsemine on lihtsalt ühe mõttemustri käitamine, sama tegevuse konstantne tegemine, mis esiteks tugevdab neid ideid, mida see mõttemuster ketrab (ma ei oska suhelda, ma ei oska midagi rääkida, ma ei oska seda toda kolmandat) ning teised annab ta selle tegevuse lõppedes mõnusa tunde. Jep, enesehaletsus annab hüvenda sellise kibeda tunde enda sisse, mis on pooleldi magus lausa. Kui aus olla siis on see natuke narkotsi moodigi, mitte, et ma kunagi narkot teinud oleks, aga sesmõttes, et see tunne on sõltuvusttekitav. Kujutada ette nüüd inimest, kes käib läbi maailma iga päev ning ta ei koge eriti palju mõnusaid tundeid, sest ta ei pane ennast mitte kuskil joonele. Asi, mida ta saab teha on hakata end haletsema, et siis selle käigus saada seda mõnusat kibedat tunnet enda seest kätte. Newsflash: see tunne võib olla hea, aga peale tunde kadumist.. jääb inimene seest täiesti tühjaks, justkui see tunne oleks täitnud midagi, mis vajas hädasti täitmist, aga selle kadudes on inimeses ikka see tühjus..

See teeb mind kurvaks.. see, et inimene ei suuda sellest tundest lahti öelda. Kui mulle öelda, et lähme võõraste inimestega rääkima, siis paar nädalat-nädal tagasi oleks mu sees löönud lõkkele tohutu ärevuse torm ning ma oleks vastanud paaniliselt: ma ei saa, ma ei oska. Paar päeva tagasi leidsin ma youtubest ning ühe foorumilingi kaudu video, mis räägib ärevuste vähendamisest enda kehas. Tegin päris palju kordi seda harjutust ning see tõesti aitas. Ma ei tea, kui pikaajaliselt ta aitab, aga ma kavatsen seda uuesti teha täna-homme.

Maailm on kummaline. Mitte keegi ei saa öelda vastupidist. Me oleme kõik ainuraksete lapsed..
Anyways, ma tahan folgile minna, ei kujuta ette, kuidas ma rahadega toime tulen samas tahaksin käia, igaks juhuks, seal on palju inimesi ning pole iialgikäinud varem, lisaks sellele loodan seal inimestega rääkimist proovida. Wau jah? :D Tõsine eksperimenteetrimine, krt.. see on keeruline sõna. Sarnane sõna sellele on eksplauteerima, eksamineerija, laveerija, tiiger, naine, kuss, puu, lauad, vinge.. oih.. ma hakkasin suvalisi sõnu lihtsalt rääkima, srry.. gotta keep my brain on the leash..

Miäuuuuuuuuuu

Real men don't look at explosions

Minu postil ja sel pealkirjal pole mitte midagi ühist. Nii, hea et selle hinge pealt ära sain nüüd. Viimased nädalad olen ma proovinud näha või lihtsalt siis tunda saanud, et kui ma ebaõnnestun siis kedagi ei huvita see ning inimesed ei ole kurjad alati. Meeldiv on olnud näha, et viimane pool nädalat või nii on mu emal hea tuju olnud ning temaga on miljon korda parem suhelda nii. Loodan, et see hea tuju jääb veel kestma. Kaval mina, hüppasin kohe teemast kõrvale, kui hakkasin rääkima ebaõnnestumistest. Näiteks eilne oli väga hea näide ning ma peaks seda tulevikus veelgi tegema. Läksin karaoket laulma, ma olin ikka päris palju joonud ning valisin ühe laulu.. mis tuli välja oli hoopis vale laul :D Ma olin seda laulu mingi kuulnud varem, kes meist poleks kõike sülti varem kuulnud, aga ma kohe kindlasti ei suutnud laulda seda. Ma laulsin ikka rõvedalt mööda ja väga valesti :D Jube piinlik oli lava peal olla. Siiski, inimesed ei visanud mind kividega, kui lavalt lahkusin ja keegi ei hakanud karjuma, et ma sakin. Kõige naljakam isegi, ning asi mis jääb mulle kindlasti aastateks meelde, oli see, kui ma läksin baarileti juurde siis mingi tüüp tuli minu juurde ja ütles, et talle väga meeldis, kuidas ma eelmine kord laulsin ning siis andis mulle Hi 5. Wow.. mingile suvalisele inimesele jäi meelde (veel mehele), kuidas ma laulsin ning talle meeldis see. Ning ta tuli seda ütlema peale seda, kui ma olin selle rõveda junni lavalt lahkudes jätnud inimeste kõrvu.

Aa, eile tunti mind jälle ära venna kaudu. Mingi astun baari sisse ning siis mingi naine küsib mult, kas sa oled selle ja selle vend. Hmm.. vend sööb tikreid, mul läks meelest, et nad on valmis juba. Polegi söönud see aasta veel neid.

Lisaks veel.. tegelt mul polegi nii konkreetselt tuua näiteid, et läbikukkumine pole maailma lõpp. Selline tunne on aga sees nagu mul oleks juba mitu reference pointi. Vb klubis käies olen näinud, et on ok inimestega rääkida, teised inimesed teeved seda. Lisaks olen Anuga olles näinud, kuidas tüübid tulevad rääkima ning kuidas nad lõpuks korvi saavad. Samas, nad kõnnivad edasi ning ega keegi teine ei vaata nende poolegi. Kedagi ei huvitagi, et ta korvi sai või keegi ei kuulegi, mis juhtus jne. See kõik on väga hea. Kui ma saan endalt eemaldada need naeruväärselt kõrged nõuded, mida tunnen, et pean täitma, siis muutub kõik palju lihtsamaks ja paremaks. Näiteks eemaldada nõue, et ma ei tohi läbi kukkuda või et ma pean kõik tegema õigesti või et ma pean jääma väärikaks jne. Muidugi ma ei eelda, et ma alati ebaõnnestun aga kui ma arvan, et ma ei tohi kunagi ühtegi viga teha.. siis.. ma ei saagi midagi proovida. Ning olgem ausad, inimesed teevad ikka sitaks palju vigu, inimesed joovad end täis ja on täiesti lollakad õhtul, aga jägmine päev ei koti see tavaliselt kedagi. Kõik vaikides mõistavad tegelikult, et nad ise on sama teinud ja selline elu ongi. Muidugi vanemad inimesed mõtlevad kohe maad ja ilma kokku selle pealt, kui keegi end täis joob ja lollust teeb, aga see tuleneb ka pigem sellest, et nende ajal nii ei tehtud ning nad ise pole seda kogenud. Ma ei propageeri siin alko joomist, et lollusi teha iga õhtu, krt.. kuhu ma üldse enda tekstiga välja olen jõudnud. Ma tahan öelda seda, et enda lolliks tegemine pole nii hull tegelikult kui ma kardan ning inimesed ei mõista mind igaveseks hukka.

Mul on lubatud eksida, sest kõik inimesed eksivad iga päev ning selline ongi elu lihtsalt. Näiteks demonstreerin ma siin iga postiga, kui hullult sitt on mu lauseehitus ja sõnade järjekord. Ma tunnen seda ise, et see pole õige, et mingid vead on sees, samas ma ei hakka neid parandama, sest sel juhul oleks võimatu midagi kirja saada enne kui mõte ära kaob.

Mis on tekitanud minus veel head tunnet viimaste nädalate jooksul? Ma olen natuke enesekindlust juurde saanud. Anu on mind selles vallas päris palju aidanud. Ma eile ütlesin talle pargis midagi väga siirast, aga ma ei mäleta mis see oli. Ma lihtsalt teadsin too hetk, kui ma seda ütlesin, et see kõlas kuidagi väga õigesti.. väga haavatavalt, väga ilusalt, väga isiklikult, väga tänulikult. Ma ei teagi üldse, viimased korrad, kui ma olen täis olnud.. on tekkinud mul tahtmine teda suudelda. Varem seda pole olnud, eile oli see eriti tugev soov. Tal on mees olemas ning tegelikult ma ei taha teda.. või tahan? Ma ei tea, ma ei suuda öelda. Iga kord räägime koduteel enda elust ja sellest, mis meist on teinud sellised inimesed, nagu me oleme. Ma olen isekas, vahepeal on selline tunne nagu räägiksin monoloogi talle ainult iseendast.. ju mul on vajadus lihtsalt rääkida neid asju kellelegi. Ma olen siia blogisse palju kirjutanud, aga inimesele rääkimine on teine asi. Ma olen enamus sellest jutust rääkinud ka ju nt Agnesele võib-olla räägin ma neid asju Anule lihtsalt, sest ta on kõrval sel hetkel, vb seepärast et ta viitsib kuulata.. ma ei tea, vb seepärast, et ta on tüdruk.. vb seepärast, et meil on olnud sarnane maailmavaade.. vb seepärast et midagi muud pole rääkida. Ma ei tea.

Ma ei pruugi seda alati välja näidata, aga tegelikult olen ma väga tänulik kõigi inimeste eest, kes mu ümber on. Sõbrad on olulised. Mul pole neid vb palju aga nad on olemas. Mõnikord on mul järgmine päev piinlik, et rääkisin jälle endast nii palju isiklike asju.. seejärel mõtlen aga, et.. see ühendabki inimesi. Kui ma ei räägiks neid asju, siis oleks sõprade vahel ka barjäär ning mina arvan, et sõprus moodustatakse hetkel, mil inimene on kõige haavatavam, kõige nõrgem, kõige siiram, kõige avatum. See on hetk, kui sa räägid midagi ning siis on vaikus.. teine inimene ei räägi midagi.. see on ühendav vaikus.. vaikus, mis ütleb väga palju.. mis pitseerib selle vestluse ning ütleb: jah, ma mõistan sind, see on nii. See on kõige tipp, sel hetkel toimub parim sõprus, moodustatakse see liit.. ühendus.. sel hetkel, kui me oleme vait.

Mul on ikka veel meeles see hetk, kui umbes nädal tagasi vaatasin Fastersi ees ühele chikile silma. Tol hetkel ma mõistsin, kui võimas on silmside.. õigemini, ma sain seda uuesti tundma. Kui ma olen vaba enda nõuetest, standartitest, vab mõtetest.. siis ma ei vaata chikki, sest ta on ilus ja ma tahan vaadata.. see on midagi enamat, ma vaatan chikki sest.. ma NÄEN teda. Nägema on väga tühi sõna enda sisu poolest. Kui ma kirjutan, et ma näen teda, siis ma mõtlen selle all väga palju rohkemat, kui see sõna suudab definitsiooni poolt pakkuda.. justkui mul oleks midagi, mida tahan öelda, aga selle jaoks pole leiutatud veel sõnu.. See on soe.. see pilk.. see pilk jääb pidama tema peale.. ning see pilk võtab ta endasse.. avatud pilk, võtab inimest sellisena nagu ta on. Jätab kõrvale kõik stereotüübid, stiilid, eelarvamused, hinnangud ja lihtsalt austab inimest.

Millest krt ma räägin. No more milk and cookies for me in the time of.. 10 minutes.
Meile tulid mingid kauged sugulased külla. Ma pole neid elusees vist näinud, aga jh.. sõime üleval ning nüüd hiilisin alla vaikselt. Kõige täpsem sõna oleks.. akward.. kui ma olen seal üleval. Ma peaks teesklema huvitatust ning vestlust jätakama.. aga nad on minust nii palju vanemad või siis need lapsed on päris väikesed, et nendega ka ei oska rääkida.

Mul läks rütm sassi. Kirjutasin seda posti kindla hea rütmiga, aga vahepeal käisin söömas ja nüüd on kõik segamini. Mida ma kõike tahtsin öelda on see, et ma olen viimasel ajal hakaud järjest rohkem tundma, et eksimine ja läbikukkumine pole nii hull ning kõik inimesed ei mäleta sinu tehtud vigu või ei pane neid isegi tähele, sest guess what.. need samad inimesed teevad iga päev samamoodi vigu ning eksivad ja tunnevad piinlikust. Isegi ilusad chikid teevad arvatavasti vigu ning eksivad, tunnevad piinlikust. Ja kui mõni kurjem chikk ütlebki pahasti siis.. oli lihtsalt, ongi minu eksimus, vale on isegi öelda, et see on minu eksimus. Natuke akward on, aga keegi ei mäleta seda, kedagi isegi ei huvita see.. mitte kedagi peale minu. Kui teisi ei huvita, siis miks mind peaks.. Ja teine asi, mida tahtsin öelda on, et ma olen proovinud hoida kõrgel seda arvamust, et ma meeldin chikkidele. Anu on sellele kõvasti kaasa aidanud, teinud pep talki ja värki. Ning ta ütles, et ta usub minusse. Seega.. vähemalt keegi usub :D Ja teate mis.. ma arvan, et on aeg hakata endal ka uskuma endasse :D

See post tuli kuidagi teistsugune, ma ei oska öelda, kuidas aga teise stiiliga.. erinev kuidagi.
Maseltov!

Lemon lime

Nice guys finish last that's, why I treat you like trash, not what I really want to do.. but.. you only date bad guys so.. I give you my best chance to.. treat you the way you want me to.. laul, mis kumiseb peas. Õnneks pole viga, ma pole eriti nice guy, ma pole ka sitapea, aga midagi vahepealset. "Rally Estonia" ütleb käepael, mis mul randmel asetseb. Kas ma käisin seal? Jh. Kuidas ma sinna sain? See toob meid järgmise looni, lugu sellest, kuidas Saaremaa chikk mul külas käis. Ta tuli reede päeval ning lahkus täna hommikul. Esimesel päeval näitasin talle kõik Tartu vähegi vaatamist väärivad kohad ära. See oli päris pikk jalutuskäik, ning kui sa kallis lugeja oled pärist Karlovast või Annelinnast/Raadilt siis.. srry.. teil pole midagi erilist, mida näidata :D Üks külastamise põhjuseid oli see, et ta oli saanud Skyplus automängu finaali ning osalemiseks oli tarvis tal laupäeval loosimisel kohal olla. Igatahes töllasime reedel ringi ning siis õhtul läksime pirole, kus jõime natuke. Veiko ja üks tüdruk, keda ta sebib olid ka seal. Hiljem oli ka üks trennikaaslane oma sõbraga seal. Mingi parm tuli meiega rääkima, aga ta oli suht normaalne, ei haisenud väga hullult ja polnud täis ka eriti. Peale seda kõndisime rüütli tänaval, näitasin mis asi on Möku ning Zavood. Kõige selle vahel kiitsin ma ofc alati enda kodulinna ning siin olevaid puid. Atlantises oli välipidu, aga väljas oli külm, märg ning lõpus sadas lausa vihma. Nägin päris mitmeid vanu klassikaaslasi. Reet oli tore, tegi kalli kohe ja värki. Ta on kõvasti alla ka võtnud võrreldes viimase korraga, kui nägin teda. Hullult imelik on näha vanu klassikaaslasi ja siis lihtsalt mitte tsu öelda või teha nägu nagu ei tunneks. Nt Reedaga kaasas oli veel üks vana klassiõde, keda ma olen palju näinud ning pole varem öelnud tsau vms. Nüüd viimased kaks korda olen talle ka tsau öelnud ning palju parem tunne on, loomulikum. Igatahes laval oli mingi superstaari saatest ka chikk, ei tea kas helisüsteem oli kehv aga väga nõrgalt kõlas. Siis nägin veel Karinit seal, ta oli suht täis, aga naljakas oli vaadata :D Talle "väga" meeldis pidu :D Peol olles ma suudlesin Saaremaa chikki. Ma ei tea, kas see oli õige või vale.. Ma olin täis ning.. vb oli see tema nõrkushetke ära kasutamine, sest ta jättis enda kuti maha neljapäeval..Vb oli see hea, viis ta mõtted eemale. Vähemalt sai ta Tartus klubis käidud nagu soov oli :D

Laupäeval läksime Otepääle. Me olime vist maailma kõige sitemad rallifännid, sest me ei teadnud sellest võistlusest mitte midagi. Kohale jõudes hakati suht sel ajalautasustama lõpetajaid. Märtin jäi teiseks, ei kaotanud vähemalt lätlasele. Lisaks sai näha veel Andrus Veerpalu enda perega, kes istus meist paar pinki eespool. Laval käisid veel Violiinad vms ning Shanon. Saaremaa chikile meeldis Shanoni laulja väga seega oli asjaette see käik. Autot ta kahjuks ei võitnud :( Õhtul tuli Veiko meile järgi ning läksime tagasi Tartu. Kodus võtsime süüa ning proovisime filmi vaadata, mis aga jäi poolikuks kuna suht magama olime jäämas. Täna hommikul saatsin ta bussi peale ning Tallinna poole teele ta läks.

Need on faktid asjade kohta, mis toimusid.

Look at me I'm Sandra Dee..

I have no copyrights

..lousy with virginity, Won't go to bed till I'm legally wed, I can't I'm Sandra Dee.. Tänane päev on olnud ulme. Olen justkui roosinupp, mis on sattunud "päris ellu" ning saanud tunda, mis on õige elu. Ärkasin kell 11 või selle kandis telefonikõne peale, Kalver helistas "mis teed, lähme ujuma, ma olen kohe maja ees" ma olin unesegaduses ja ämasin vastu.. ähh..mööö.. mis ...? Nagu.. ma nägin unes et hakkasin suudlema kõigil ilusate chikkidega, keda viimase paari kuu jooksul olin näinud.. ning siis tuli mingi kõne.. Arrr.. igatahes mõtlesin, et ujuda on vinks ning siis panin end valmis, õgisin kausi hommikul söödavaid maisihelbeid ning pistsin ujukad jalga, imetlesin enda prinki perset ning näppisin rindu. 

Siis oli auto maja ees ning.. KES KRT NEED on? Kalver, Veiko, mingi töökaaslane ning tema ex piff. Istusin autosse, sain teada, et töökaaslane on saanud tingimuse vanglakaristuse kunagi, sest tagus paar venda ära. Ma ei tahtnud küsidagi, kas tappis nad või lihtsalt peksis ära. Igatahes oli hea ning soe algus tehtud. Seejärel ma ütlesin enamvähem iga asja peale: mhm, jah.. ok.. mis ta rääkis mulle. Ei soovinud tüüpi ärritada. Pugeja ma pole, seega ei kiitnud aga ütlesin, jh..noogutasin jne. Igatahes, nad võtsid ise õlut ning andsid mulle ka. Imelik oli kohe ärgates jooma hakata, aga ok.. kui anti siis võtsin. Sõitsime Elva. Parklas mängisime palliga päris kaua ning jõime veel paar pudelit ära. Tundsin end pesuehtsa ossina juba. Päris piinlik oli kui pered enda väikeste lastega mööda läksid. Iseenesest me midagi halba ju ei teinud, aga jh.. kui ma nende teiste asemele end panen, siis mõistan ebameeldivust, mida tekitasime. Seejärel käisime ujumas. 10 punkti täis peaga ujumise eest, tahaks lausa medalit. Kalver oli kaine ning vaatas, et minuga midagi ei juhtuks. Ma polenud tegelt sugugi täis nii, et midagi polnud hullu, ma hüppama ka ei läind, lihtsalt natuke ujusin. Veiko ja töökaaslane läksid torni hüppama, Veiko jättis enda nägemisprillid ette. Need kadusid hüpates ära, nüüd on ilma, paar tuhat krooni kadunud.. 

Peale seda käis ta töökaaslane peale, et lähme tema maale, mis pidi Kambja lähedal olema. Käisime poest läbi ja osteti igasugu grilli ja värki kaasa. Sõime seal ning siis visakasime vahepeal heina ka, kuna ta isa soovis seda. Krt, enamus aega tegid Veiko ning ta töökaaslane üksteist maha ning töökaaslane ning tema ex chikk üksteist maha. Paha oli kuulda, kuidas Veiko mind korduvalt maha tegi. Ma pole mitte kunagi öelnud midagi paha tema elustiili, hariduse, töö või mille kõige muu kohta. Ei tema selja taga, ei temale endale, ei isegi enda mõtetes. Seega mind tõsiselt üllatas negatiivselt, et ta mind suht maha tegi, et ma elan kodus ja raha ei teeni ja olen mingi pussy seetõttu jne.. kõigi teiste juuresolekul. Ma ei reageerind selle peale, sest.. mida mul oligi teha. Ütlesin lihtsalt mhmh ja jah. Ei teadnud, et ta minust nii arvab. 

Nüüd olen kodus, selle Veiko sõbra ex chikk hakkas mulle ligi ajama lõpuks ning siis mainisin, et tahan Anuga täna kluppi minna, ning siis nad kõik tahtsid äkki minna. No.. selle ex chiki eestvedamiselt. Igast küssad, et mis mulle selga sobiks ning kas tal kuttide seas lööki on jne. Ei osanud ja tahtnud midagi suurt vastata. Ütlesin suht suvad vastused, see chikk ei paku huvi mulle. 

Ma võiks väga paljugi muud kirjutada siia, aga parem ei kirjuta. Ma võin olla liiga kriitiline ning vb ka ebaaus, kuna kõike ei tea. 

To be continued.. 

Jälle beebid nutavad

Ma pole kunagi näinud sarja "Ka rikkad nutavad". Vene ajal või noore eesti alguses oli see suht popp seep, ning ema oli selle suur fänn. Ma ei usu, et nad nutsid samamoodi nagu need õe beebid kõrval toas. Oi, kuidas nad ajavad mind närvi. Ma ei kuule omaenda mütteidki enam. Okei, see selleks. Mis teinud olen viimasel ajal. Käisin tööl kaks korda, marju korjamas. Jep, ma pole mingi uhke selle üle, et sellist tööd tegin, samas olen ma uhke, et ma üldse tegin tööd. Mingi üks kord läksin tööle kell 6 hommikul, teine kord 7. Mingi 5 pool ning 8 tundi töötasin. Mihkliga koos käisime, teine kord oli Agnes koos enda poisi õe ning emaga ka seal. Maasikakorjamisega võib rahule jääda, palk oli ok, mis välja kujunes sellest. Vaarikad olid rohkem jamad, sest ma sain sealt vähem raha. Üldiselt sain ma üldse kõige vähem raha meist kõigist, aga .. asi seegi, mis sain. Pole kiirete sõrmedega siis pole. Mulle meeldib Mihkli ja Agnesega koos olla. Tunnen end vabalt ning tean, et mind ei kritiseerita iga asja pärast. Et armastust ikka jagub. Loodan, et ära ei sõnu nüüd, sülitan kolm kord üle õla. See Agnese poisi õde oli päris kena, nina ning naeratus täpselt samasugune nagu ta vennal. Arvasin alguses, et see chikk on mingi 14, siis tuli välja, et saab 18. Tahan sebida teda, aga annan alla enne proovimistki juba. Arvatavasti muutun juba peale esimest jutuajamist msn's tema jaoks try-hard järeljooksikuks. Ei, enda arust ma ei ole try hard ning ammugi ei jookse järel, aga siiani on välja tulnud, et kui ma chikiga räägin msn's juba, siis olen try hard ja sama väärtuslik tema jaoks nagu kodutud, kes tänaval raha küsivad. Ma ei saa aru küll, miks.. aga jh.. selline käegalöömise tunne on. Milleks proovida, kõik on siiani perse läinud. See oleks nagu mingi maagiline spell mis pannakse peale. Raske on hoida eneseusku. Eriti naljakas oli kuulda sõbrannalt eile, et ta oli enda sõpsiga arutanud, et puhtalt välimuse pealt saaks ma kõriauguni .. teate küll mida. RIISTA NÄKKU. Ei, tegelt, naisi.. ning siis mõtlen, jess.. miks mul ei ole siis mitte ühtegi.. Käisin klubis, sain küll silmsidet, ma ei julgend vastu vaadata. Fck my life. Oh, sorry, it has already been fcked.. up.. by myself. Nice work, my unbeloved hero of ball-less man.

Mis täna teen? Oleks õige mentaalselt menstrueerida eneseabi videosi vaadates. Rohkem pähe ei tule. Saaremaa chikk tuleb reedel Tartu. Tahaks temaga kluppi minna. Naljakas, arvasin, et ema mingi ei taha eriti, et võõra inimese enda poole võtan, aga tal on jumala suva. Polnud mingit muret, mõnikord ta suudab mind ka üllatada. Isal aitasin eile kuuri laiendada, jaa.. paar tundi läheb hommikul.. mingi 4 tundi tegime vist lõpuks, siis ütlesin, et vast saad hakkama üksi, lähen ujuma. Läksin Emajõe randa. Keegi kaasa tulla minuga ei saanud /tahtnud, seega läksin üksi. Oleks vahepeal magama jäänud, õnneks nii ei läind, käisin ujumas, soe vesi oli, probly väga sitane, aga see selleks. Rand on väga vales kohas muidugi, kõik linnas saast, mis vette läheb voolab ju rannast läbi. Tegelt peaks ujumiskoht olema teisel pool linna nii, et voolav vesi poleks veel linna läbinud. Kahel chikil olid rannas hiiresuurused koerad kaasas. Krt, need loomad ei jääks metsikus looduses ellu, umbes nagu minagi. Öö ää, ma kardan selle chikiga rääkima minna.. yeah right, fck the chick, sul on vaja krt lõvi ära tappa, paljaste kätega. Õiged mehed kepivad soojenduseks lõvisi persse, seejärel lasevad neil oraalseksi teha, ning kui peaks hammustama, siis rsk on kutu ka loom.

Lähen vist vannituppa ja teen lollakaid soenguid pähe. Yeah, how gay is that. Millegipärast see lõbustab mind. Üldiselt tahan enda ümber näha vähem ebaõnnestumisi suhete vallas ning rohkem edu suhete vallas.

Siimu sõjaväkke saatmise peol olin ka. Vorstikas. Kalver oli sinna jäänud mitmeks päevaks lausa, mingi jõid seal 4 päeva. Vanaema oli tulnud ütlema, et oi kus nad on kõvad peomehed ikka, aga et miks teil tüdrukuid pole, tooge tüdrukud ka, siis on huvitavam, mille peale tuli suur kohmetus.. ning.. siis joodi edasi :D:D Haha.

Ei oska, taha viitsikirjutada rohkem. Tsau..