Folk ja muud loomad

Rrr... lubasin sõbrale, et lähen temaga panka ning küsin, kas saab tööd pensionisamba reklaamijana. Seda lubasin aga täis peaga klubis olles ning nüüd ta helistab mulle iga 5 mindi tagant. Tahan öelda, et ma tegelt ei viitsi seda tööd teha, sest ma täiega vihkan neid reklaamijaid, kes tulevad enda pensionipasaga mind tüütama. Kuidas teha seda nii, et oleks peen ning ei tunneks end halvasti, sest üks päev lubasin midagi ja teine päev teen vastupidist.. Pealegi ei tea ma mitte sittagi pensionist. Kõige parem oleks vist olla aus, sest olen suht kindel, et see tüüp ei jäta enne järgi, kui on mu ikkagi ära veennud. Mulle meeldiks inimestega suhtlemise töö, aga mitte pensioniasja müües, see pigem ärritab inimesi. Pensionimüüjad on nagu parasiidid, nad tahavad midagi saada sult.. nagu kaanid imevad verd. Ma tean: nad pakuvad suurepärast tulevikku mulle, see tulevik muutub aga pankadel iga aasta nii, et jhm..

Ok, hästi, sain helistatud ning ära öeldud. Tal oli suht suva ning ei põdend üldse. Rääkis tüdrukutest, kellega eile klubis oli ja et saab mingiga kokku täna ja tahtis, et ma Anuga saaks kokku, et muidu tal üksinda vb ei vea välja ja siis ma toetan. Kui aus olla, temaga (selle tüübiga, kutsume teda Pauluseks) on kahte moodi punkte, esiteks: ta on kartmatu, ta läheb nagu reaalselt rääkima kõigega, mis liigub, kui ta vähegi tahab. Tal on peaaegu olemate enesekriitika, modelli välimus, hea tuju ning krooniline mölapidamatus.. mis viib meid teise punktini: ta lihtsalt ei jää vait, räägib,räägib ja veel rohkem.. mida? RÄÄÄGIB. See on hea asi, väga hea ma olen kade aga krt.. ma lihtsalt ei jõua kuulata, see väsitab, see on raske ning see, mida ta räägib.. pole kõige intelligentsem. Käisime sõpradega klubis eile koos ning siis lasin Anul teda hinnata. Ta ütles, et ta on kena, aga räägib imalat ning lolli juttu. Ala ütleb tüdrukutele klubis, et otsib uusi tutvusi ning ta on püsisuhte mees. Ütles, et ükski tüdruk ei jää seda uskuma, eriti kui ta samal ajal paneb neile kogu aeg käed seljale ning proovib grindida. Ning.. ta on rsk approaching machine, ta lendas chiki juurest chiki juurde, ning tegi sama värki uuesti ning uuesti. Üks chikk oli suht kena.. no.. klubikena, ala väljaspool klubi on suht.. mitte loomulikult ilus vaid selline.. krohv ja värki ning see chikk täiega käppis teda kui tantsisid. Ta aga tahtis tantsuplatsil rääkida selle tüdrukuga ning magas enda aja maha. See oli tüdrukute grupp ning varsti tuli nende kaitsev poiss juurde ja tõmbas ta minema ning nii kaks korda. Ta oleks pidanud sõbrustama poisiga, ma arvan, et ta ei teinud seda. Peale seda oleks pidanud ta proovima türukut istuma saada kuhugi VÕI oleks juba tantsimise ajal, kui nad käppisid üksteist suudlema pidanud. Need on minu arvamused, mida olen kolme aasta jooksul õppinud, aga mitte kunagi loomulikult kasutanud :) fag me. Ma ütlesin seda talle ning siis ta võttis õppust isegi, vähemalt tundus selle moodi, sest järgmised chikid vedas ta minema tantsuplatsilt, samas oli ta kohe tagasi ja ütles, et chikid tahtsid vetsu minna aka nad põgenesid. See paneb mind kahtlema, kui selline julge poiss ja hea välimusega... ning tal tõmbavad ka chikid minema, siis mis minust veel :S

Samas, vb on natuke lootust, et räägin paremat juttu kui tema.. Kui ma saan aga korvi, siis peksab see mu mojo alla täiega, Paulusel oli aga täiega poh ja ütles lihtsalt, need on mingid imelikud chikid ja otsis uued. Aka, see on täpselt see suhtumine, mille ma pean omastama. Samas, miks Paulus ei läinud rääkima chikkidag, kes seisid niisama ja ei olnud tantsimas. Arvan, et nendega oleks tal olnud hulga kergem. Anyways, ta tantsis mingi 12+ tüdrukuga õhtu jooksul, mis vb pole keskmise eesti mehe jaoks palju, mulle aga tundub väga palju.

Anyways, Paulus on sitaks julge, enesekriitikata, enesekindel. Kahjuks on ta mölapidamatusega ning mitte kõige targem poiss. Tema uskumine, et kõik on ok veel chikiga, kuigi asi on ammu lõppenud on lihtsalt oskarit väärt. Mul on palju talt õppida. Kas ma mainisin veel, et ta on milf hunter ka? :D

Nüüd folgist. Oijah.. nii palju rääkida, nii palju toimus, ma ei suuda kirjutada seda siia üles. Umbes nagu oleks selle 4-5 päevaga teinud sama, mida terve aastaga. Chillisin enda trennikate ning Paulusega ringi ning Paulusega koos chillides sai rääkida mitmete naistega. Ma olin kõik need päevad kogu aeg täis. Seega ei saanud ma enamus vestlustest aru, aga ma olin seallihtsalt.. vahepeal rääkisin midagi, kui suutsin, sest Paulus rääkis kogu aeg. Esimene päev olid kaks tüdrukut, kellega rääkisime, ma olin täis ja ei saanud aru, kas ma meeldisin neile või ei.. teine päev olid ka kaks tüdrukut, sama lugu nagu enne, kolmas ka.. iga päev oli kaks tüdrukut umbes ja mina ei saanud muffigi, Paulus sai suudluse. Vähemalt tean, et ühele chikile ma meeldisin, aga jh.. see oli peale Laupäeva, kus ma olin ülikastis, et ma ise midagi ei mäletagi peaaegu, teiste reaktsioonidest ja pärastjuttudest kuuldes oleks ma nagu sünnitanud messiase ning ema Teresa korraga ning toonud utoopia maa peale. Ok, vb mitte nii hea, aga jh.. põhjustasin tormiliselt palju naeru inimestes.. samas ma olin ka väga lolle asju teinud nagu nt maganud iga nurga peal, keset teed, täiesti poh kohtades, siis taksosid taga ajanud ja karjunud nende peale jne.. Folk oli tore, pealefolki jäi liigsest joomisest mul maks vist valusaks sest rinnus oli valu mitu päeva.

Ma tahan olla lõbus ja hea teistele, aga krt.. ma ei saa ju end kasti juua, ma võin nii surma saada ja cmon, see poleks mingi vastus millelegi. Ma olen viimane nädal pm iga päev välja käinud, see nädal ka juba kaks korda, mul hakkab nagu süsteem täiega streikima, karjuma, et ma ei jõua.. see pole minu maailma, mul pole energiat. See on muundumise faas.

Mõtlesin, et hakkaks raamatut kirjutama. Proovida kasvõi, lihtsalt mingi pisikese jutu, ükstapuha millest.

Täna JÄLLE välja, ma niivöga ei taha minna, aga lubasin Palusele ning krt.. ta on tüüp, kes julgeb rääkima minna. Mul on vaja suhtlemiskogemust. Ma tahan temalt õppida ning mina võin Paulusele anda teoreetilisi näpunäiteid. See oligi kõik praeguseks.
Bye, bye lucky number Slevin.