Mulle öeldi, et ma ei ela vastavalt enda blogi pealkirjale.. hmm.. huvitav. Elaks ju nagu nata.. kuigi alati saab vaielda, mis on sisukas, mis sisutu ning kus on tegevus ja kus mitte.
Hmm, aga kui kaunis mu klaviatuur siiki on täna. Kuidagi peaks seda puhastama, kui ma söön krõpsu siis alati jäävad sõrmed rasvaseks ning siis pühin küll mingi vetsupaberi sisse puhtaks aga ikkagi. mingi kogus jääb ning siis touchpad ning klaviatuur võtab kõik selle ilu endale külge. Nupud mingi läigivad võikalt ning fakt, millega pean leppima on, et iga kord, kui vajutan klahvi, puutun ma kokku enda keha surnud osakestega. Ausalt, kui nii mõelda, siis tükike minust ON juba selle arvuti peal, selle kalviatuuri peal. Minu DNA, huvitav, kas tulevikus, kui ma surnud või impotent olen, on võimalik võtta mu läpakalt üks klahv ära ja siis sellest minu lapsi katseklaasi sees kloonida. Imelik üldse, et öeldakse katseklaasilaps.. nagu.. see värk on seal ainult natuke aega, siis pannakse ikkagi emase sisse kasvama. Krt seda teab jällegi, pärast on mingi ämbliku pissit ka veel klaviatuuril ning kui sünnibki minu katseklaasilaps, siis on ta looduse värdjas. Hmm, proovi veel siis endale naist saada, bad genes. Ning need tolmukübemed, kust need satuvad sinna, ausalt, kogu aeg pühin ära neid ja tulebnagu lund. See jama läheb ju kõik klaviatuuri vahele ning siis kätte seda saada on suht võimatu. Vahepeal söön küpsist arvuti taga ja siis kukub puru klaviatuurile ning mingi klahvi alla ning siis peksan nagu kolmandat kuud vana ahv enda klaviatuuri, et seda purukest seal peenestada. Natuke meenutab talupoja ajal talunaist, kes uhmriga tagus ja peenestas.. mingit.. jura.. OK, mul pole tegelt aimu, mis on uhmer ja mida sellega tehti.. tuleb selle sõnaga silme ette tainarull. Aa.. asi, mis ajas naerma. Mäletan ükskord oli sõber külas ning ta andis enda läpaka mulle sülle, et ma mingit asja teeks seal. Samal ajal sõime makarone vms ja siis ma mingi peenelt võtsin kahvliga süüa ja kõik see jura kukkus tal klaviatuurile :D Järgnes kahesekundile paus mõlema poolt peale mida tuli viis minutit kõveras naermist :D Mõni asi on naljakas, nii sisutu, tähendusetu, kuid lihtsalt absurdselt naljakas (kaks korda samas lauses "naljakas" .. deem.. I have to step up my writing mad skilllzzzzzz). Ausalt, kuidas on läpakad loodud, nagu.. ma panen käe, vasaku, läpaka servale, et kirjutada midagi ning siis pean mingi iga viie sekundi tagant ta ära võtma, et higi ära pühkida. Käpp on mingi viis sekki seal ja juba on Amazonase jõgi seal all. Nagu, wtf.. muud ei saagi teha kui kätt ära võtta ja kuivaks phkida, siis klaviatuuri äärt käissega kuivaks pühkida ja sama nõiaringi alustada. Lisaks sellele jääb ju see är ilgelt shitakseks ka siis.. mingi.. nahatõkid jälle kukile kinni ja värki. Ning kes idioot kavandas läpaka nii, et tal pole suurem/väiksem märki olemas. See on inglise keelse layout'iga klaviatuur aga kui panna eesti keelseks siis.. I shit u not.. ma ei saa vajutada suurem/väiksem märke, mis on tegelt mulle suht olulised. Pean alati mingi kopima kuskilt neid, mis on ajuvabadus. See-eest on mul palju muid kasutuid klahve nagu nt pageUp, pageDn (seriously, keegi kasutab neid?) Home nuppu ma kasutan, saab siva ülesse lehel.. ja ma ei leia kunagi üles, kuidas teha püstkriipsu, nagu.. päriselt, ma tean, et see on võimalik, ma olen näinud inimesi seda tegema, kuid selleks on alati mingi salajane nipp, mida jagatakse ainult vähestele ning targematele. Ning siis mina, oma suures rumaluses, mõtlen end lolliks, et kuidas seda märki teha, kui kuskil on vaja seda märki kasutada.
Hmm, sain teada, et mul klaviatuur ei lõhna mitte millegi järgi. Imelik, arvasin, et seal on nagu minu isiklik lõh küljes, mille järgi nt politsei verekoerad saaks mu üles otsida. Kas see tähendab siis, et mu nahajäägid ka ei lõhna? Ma ei ole ju lõhnatu :S Siiski, mul on üks chinakast sõber ning ma pole siiamaani aru saanud, kuidas nemad klaviatuuril trükivad. Ma olen nata jaapani keelt õppinud ning seal olid ka kanjid sees (kanjid on osaliselt sama kujuga kui hiina hieroglüfid). Neid on nagu.. mitukümmend tuhat. Ja kuida fakki sa neid trükid klaviatuuril? Meie keel on lihtne, päriselt. Huvitav, kui teeks mingi populaarseima klahvi konkursi, kes võidaks selle? Tugev eelis on ENTER'il, samas on ka Esc väga popp poiss, minu üks isiklikuimaks (väga imelik sõna) lemmikuks on muutunud ctr+w, mis sulgeb browseris tab'i või siis, kui on ainult üks tab alles jäänud, terve akna. F5 on ka vahva, reloadib lehte. Mm.. tip win 7 kasutajatel, kui vajutate windowsi nuppu (see, kus on peal windowsi logo) siis kargab lahti start menüü kuhu saate kirjutada ükstapuha, mis dokumendi nime või programmi oma ning ta leiab üles ja vajutada ENTER ning olemas. Hullult mugav, ei pea üldse hiirt kasutama või mingi desktopi shortcute. Ma olen rahul kalveriga tegelt, nupud on mõnusa tuegvusega, et kui vajutan alla, siis on piisavalt sügav ning ei võta ka ülejäänud klahve alla kaasa endaga.
Nüüd jääb üle veel vaid enda laest ning seal asuvast praost rääkida? :D Mul on ainult üks pragu laes ning ta ei häiri mind, kipsplaatide vaheline koht :D Kusjuures, mu õe tuba oli nii, et väike tükk krohvi kukkus laest alla ning siis isa ütles, et pahteldab ära ning korras. Asi lõppes sellega, et õe tuba sai täieliku remondi :D Uus lagi, seinale uus tapeet, põrnadaliistud, mööbel jne.. (khmm.. PÕRNAdaliistud???) Ma olen nagu ainuke lastest, kes legaalselt elab veel kodus, ning minu tuba on kõik mingit vana koli täis ning vaikselt lagunev. Where is the love? Where is the respect? Sain vähemalt uued kardinad, nüüd on vahvam, ilusad on, paksud ning massiivsed, toovad värvi tuppa ning jõulude ajal ei näe päkapikud ka läbi.. pervod.
Pea valutab, eile oli päris lõbus õhtu. Üle pika aja täiesti nautisin. Käisin piljardit mängimas Tähe piljardikeskuses vms, pole varem seal käinud.. Kaubahalli viimasel korrusel. Minna oli sinna muidugi tore, otse ukse ees oli räme parmu ning kusehais. Nagu.. wtf, kesklinnas, ilusa pubi/piljardikoha ukse ees haiseb samamoodi nagu pärnu ranna avaliku peldiku ukse taga. Suht shocked olin kui nägin, et selle koridori uste taga peitus väga viisakas kusehaisuvaba ruum, mis oli teisipäeva õhtul noori inimesi täis. Nägin Tamme koolist ka paari inimest seal.. hmm.. jah, ma käisin Tamme koolis, if that tells anybody anything. Öeldi küll, et seal ei tasu gümnaasiumis käia, et oleks pidanud peale üheksandat lahkuma aga still.. sain ülikooli sisse, nii et vahet pole. Ei olegi seda Trefneristide ülbust juures mul :D Anyways.. ma sain teada, et ma sakin piljardis ulmeliselt palju. Ausalt, asi polnud minus, aga ma olin lihtsalt halvaks õnneks, sest kõik kolma mängu, mis mängisin, minu tiim kaotas (me vahetasime iga mäng partnereid).. Cmon, see pole minu süü, et paariline hakkab lihtsalt lampi neli korda järjest valgele pallile äärmiselt kehvasti pihta saama :D Igastahes, oli lõbus, naersime ja olime kõige lärmakam seltskond vist seal, teised inimesed olid ikka tõsised piljardifanatid.. või siis lihtsalt põhjamaise väljendus..äää..mm.. oskusega? Ei, see on väga loll sõna.. ei sobi siia lausesse, aga no.. paremat pole hetkel.. Peale seda kobisime minu sõbra poole.. kutsume teda A'ks (jep, nagu Bondi filmides on lihtsalt Mr Q.. A on ainult naissoost.. mis iseenesest on täiesti ebaoluline fakt) Ma olin ainuke, kes jõi jälle :D Aga ma võtsin vähe, ainult kaks pudelit taurust, mis seekord ei maitsenudki nagu selle sama looma, tauruse, uriin.
Ma proovin võimalikult palju komasid panna õigesti, sest koolis ma lõpuks oskasin päris hästi juba seda teemat.. nüüd olen aga hakanud kasutama ".." mõttepauside väljendamiseks ja.. siis kasutan komasid vähem. komasid.. komi..kome.. fakk.. Külli oleks kuri praegu. Ning ma olen veel eriline tõbras, sest ma ei kasuta mõttepauside jaoks kolme ... vaid kahte .. Kolm on liiga pikka ning üks liiga vähe. :D
Aa.. igatahes läksin A poole ja siis.. jõin seda vahavat jooki ning ta hakkas näitama enda klassipilte ja siis vaatasime minu omi.. päris naljakas oli :D Peale seda lihtsalt.. hakkas tulema ikka IGAST teemasi :D Praegu kui mõelda sellele, siis ma olen tõesti suutnud ikka muutuda selle kahe aastaga.. sest SELLIST ajumõttemolluskit, mis ma vahepeal suust välja ajasin.. pff.. ja kuidas ma suudan sellega puhtalt pääseda :D Yeah, I AM proud of myself :D
Anyways, kell neli hakkasin koju kobima. Mingi kütuserongi taga pidin ka vahtima. Magama sain kell pool viis ning üles.. kell 11, esimese praksi lasin jälle üle aka praegu ta käib tegelt, ma tõesti ei viitsi, laseks teise ka aga seal on mingi rühmatöö värk ja teistele ei taha käru panna.
Kooli jutt on alati nii igav.
Käisin arsti juures ka, nimekiri oli pikk: kurk, alaselg, ülaselg, lampjalad, rinnus olevad valud. Kõigele suutis ta anda diplomaatiliselt korrektsed vastused, seda, kas need õiged oli, ma ei tea. Arstidel on lihtne, nad räägivad enesekindlalt sulle ükstapuha mida ja siis vahid lollina vastu ning nõustud kõigega, sest jutt tundub ju loogiline ning ta on ometigi spetsialist. Igatahes andis see lootust, et kärvamas vast pole päris, lihtsalt väga vigane vend :D Ok, meditsiiniline ülevaade on nüüd tehtud. Lovely.
Kaunis lause lõppu..
"There are two ways to live your life. One is as though nothing is a miracle
The other is as though everything is a miracle."
-Albert Einstein
Mulle meeldib selle tsitaadi juures viimane osa, kuigi natuke teises kontekstis. To act as if EVERYTHING is a miracle. Nagu.. võtta mingi suvaline lause, mis iseenesest mitte kedagi ei insipireeri ning siis töödelda teda nii, et sellest saab maailma naljakaim lause. Et mängida mitte lausete sisuga vaid nende esitamisviisiga, mängida sõnade järjekorraga, nende esitlusviisiga. Jap, ma elan Matrixis ning ma tahan olla üks päev suuteline täielikult orienteeruma selles, nägema asju, mida teised ei suuda näha selgekujuliselt.
Teine tsitaat:
"True strength is not always shown through victory. Stand up, try again and display strength of heart."
-Rickson Gracie
Mõtlesin selle peale ning naljakas, inimesed tõesti respektivad hullult tüüpe, kes lihtsalt rämedalt kukuvad läbi aga jätkavad proovimist. Ma tean ühte foorumi teemat RSD lehelt, kus üks tüüp postitas iga päev enda tegemistest ühe eesmärgi nimel. Ning ta kukkus läbi lihtsalt kohutavalt, päevast päeva, mitte mingit edu, lihtsalt shotdown aftr shotdown. Ning tüüp lihtsalt jätkas enda ajamist, lihtsalt tegi ja liikus ikkagi selle eesmärgi poole. Ta oli juba mitmeid kuid harjutanud seda tegevust ning ta IKKA ei olnud pm paremaks saanud.. ning ta jätkas. Sel vennal oli hull menu seal foorumis, kõik ütlesid "I want to be you man" " you are awesome, I wish I could be like that" "You are inspiration to all" Kas tõesti tahavad inimesed olla nagu tema? For real? Samamoodi tegutseda kuid ja kuid ning saavuatada mitte midagi? Absurdsus ju, aga inimesed olid kütkestatud tema visadusest. Kas see on inimestes olev lootus või loodusseadus, et kui midagi ei juhtu väga kaua aega, mitte mingit arengut, siis loodetakse järjest rohkem?
See on jälle üks neist asjadest, kus loogika tegelt ütleb kõike vastupidi, aga kus inimmõistus töötab teistpidi. Ning jah, lõpetuseks, ma tahaksin ka too tüüp olla :D Hullus, maybe, aga olla visa.. uskumatult hea omadus.
Uus silt: lootus.
OGTEMCZN