Peaks juuksuri minema, pahmakas peas. Lõug on valus.. lõualihas ühelt poolt. Vist olin liiga palju voodis, lõug üle ääre, vaatasin Ühikarottide osi järgi. Uus tegelane on ikka suht lahe, mõnusalt lollakas vant, tõesti ahv nagu Lauri Pedaja ütleb :D Tahaks omada samasugust not giving a fuck ättituudi. Tuba on külm, peaks kütma, täna ei viitsi, ei tea, kas homme kooli viitsib minna.
Rebastel tuleb JÄLLE tutvumispidu, nagu.. wtf.. kaks korda? :D Poh.. pidu on hea ning vean end jälle kohale, tuleb siis järeleksam eelmisele :D
Üks teravam leid: siis kui ma ei harjuta sotsiaalne olemist siis harjutan ma antisotsiaalne olemist. Ei ole nii, et harjutan sots olemist ning siis olen lihtsalt niisama, see aega, kus midagi ei tee, on ka tegelt harjutamine, süvendamine, ainult vale ning halva asja. Krt, mis mul viga on, kui oli vaja õppida ja värki, siis tahtsin mingi nolifeda ja pelada mänge, nüüd kui sain aega nata, siis enam ei viitsi. Lollus. Rääksin enda ühe vähestest kursaõdedega, polnud pool aastat näinud. Küsisin, kuidas tal läheb. Hmm.. tuleb välja, et ta eelmine poiss oli täielik nolifer, mängis ööd läbi ja päeval magas. Jättis kooli pooleli sellepärast. Aastaid nii. Päris hull. Pikad laused. Hemingway. Näete, ma polegi täielik kultuuritu ahv, tean ikka natuke suurte grammatiliste vigadega võõrsõnu ning paljude faktivigadega kuulsaid nimesi. Kirjandeid kirjutasin koolis päris hästi, lõpuoma läks prse nata, aga piisavalt hea siiski. Või no.. 82p pole ju tegelt prse, aga.. saanuks ka paremini.
Yeah.. edevuspunkt. Aga.. sain banaani, pean ära peseme ja siis sööma. Kõht on tühi. Ilm on meeldivalt soe, aga siis tuleb vahest vihma, mis teeb asja shitaks. Ei meeldi selline. Talve ka ei taha, kõrini külmast ilmast. Ei saanud suve nautidagi, istusin toas operatsioonijärgselt ja sülitasin verd suve kõige kaunimal kuul.. üle kahe nädala järjest..
Ma täpselt ei tea, aga mu sõber läks vist lahku enda aasta ja kuu kestnud netisuhtest.. Vb.. on see mingi ajutine jama neil jälle, ning homme on juba koos.. ei tea.. Kas ma olen selle üle rõõmus? Ma ei oska öelda, ta üks hapu ning halvaks läinud lääge supp ole.. samas.. asi pole nõnda lihtne ka. Kuigi ma arvan, et see suhe on mu sõpra päris palju koormanud..
Hmm.. defineerin uuesti selle, kuidas end tunnen vahest. Liigun ringi maailmas väikeses puuris olles, minu ümber on 50 cm kaugusel trellid, igas suunas. Mina olen seal sees, maailm on minu ümber, mina tahan välja, ei saa rsk.. ei lähe need trellid katki mõttejõuga ning ei lähe ka füüsilise jõuga. Kui korrutada endale tuhat korda, et ma ei taha, et mu ümbr on trellid.. siis.. paratamatult ainuke asi, mida mu väike peake võtab teadvusesse on: mu ümber on trellid. Mulle meeldib mõelda julgushetkedest, kui tegevustest nii, et trellid sulavad.. või muutuvad klaasiks.. ning ma purustan nad enda ümber, ma saan hingata rohkem, päike on eredam ning inimesed suhtuvad paremini minusse.
Aus vastus: inimesed ei suhtugi kuidagi kellegisse.. inimene ise tunnetab kuidas temasse suhtutakse. Seega.. maailm ei kujunda mind, mina kujundan end. Seega.. power comes from within. Ning nagu ämblikmehe vanaisa ütles: with great power comes even greater responsibility. Kuigi.. mulle meeldib ka Leslie Nielseni versioon: with great power comes bitches. Ok.. mis pska ma jälle ajan? Nevermind :D
Aa.. sõbra sünnal oli.. suht.. tavaline, igavamapoolne. Egas midagi erilist annagi teha kodus, seepärast minnaksegi suht tihti kluppi peale sünnat. Me ei läinud, ta pole klubimees. Loomapsühho eksam läks normilt, sain D, kärab küll.
Ei, ma ei kavatsegi vabandada enda vaimuvaest posti, suck it :D
A true winner doesn't care about losing.
No comments:
Post a Comment