This is Monday

Tavaline päev olnud täna. Tegelt pole tavaline, sest täna sai rohkem tehtud, kui tavalisel päeval. Käisin koolis, oli surmigav etoloogia loeng, kus hakkasin paberi peale blogi kirjutama. See aitas vähemalt mul mitte magama jääda ning .. avastasin, et ma ei viitsi absoluutselt käsitsi kirjutada. See oli tõeline piin, lisaks on mu käekiri tõsiselt shitt. Ma ei saa alati ise ka aru, mis ma kirjutanud olen. Oli igav, siis.. mul kõrval istus üks sõber, hakkasin temaga rääkima, muutus lõbusamaks, aeg möödus kiiresti. Ta on üks chikk, kes mulle natuke meeldib, aga mina talle mitte. Ei viitsi proovida teda enam sebida, mõttetu, tal mingi poiss ka vist. Igatahes, oli lõbusam, kui lihtsalt surra seal tunnis ning meeleheitest igasuguseid hääli teha. Cmon, keda kotib mingi putukateadlase jutt putukate värvuste kohta. Või mingi fcking linnunäide jälle? Nagu ma teeks lindudel vahetki. Rääkigu inimestest või suurematest loomadest, nagu elevandid või tiigrid. Mõnest loomast, mis inimesi kotiks ka. Jap, igatahes, olin ära seal tunnis ning peale tundi lahkusime klassist. Koridoris nägin ühte chikki, kellega sain reedel klubis tuttavaks, no.. tsau ütlesime, sest ta on mul ühe tuttava chikk, tuli välja. Ja siis.. nagu ma ei tea.. hull imelik. Näen teda koridoris, siis ütlen tsau.. ja kõnnin nagu eespool edasi temast.. või no, ta kõndis samas suunas. Kuidagi väga imelik oli.. normaalne inimene läheks kõrvale ning räägiks juttu edasi. Ma olen aga nagu mingi sots retard, kõnnin eespool, pff.. ma pean in state saama. Mitte kartma, et ma võin inimesi tülitada vaid uskuma, et minuga on lahe rääkida ja ma olen tavaline nagu iga teine inimene ning täitsa normaalne. 

Peale kooli käisin juuksuris. Mingi pesin juukseid ropult šampooniga, et ikka täitsa puhtad oleks lakist. Panin liiga palju šampooni, kraanikauss tahtis üle vahutada :D Suht prse vist olen keeranud juuksed selle külma tuule, sita ilma ning kemikaalidega. Peaks mingit ravivat asja ostma. Igatahes, naljakas, et juuksur tundis mu ära, või no ütles, et sa käisid eelmine kord ka siin jh. Ma olin, et jh.. kust sa tead? Ta siis, et tal on inimeste nägude peale mälu. Imelik, kujuta ette, et tal käib päevas seal ropult inimesi, päevast päeva, ning ma käin seal kord iga 2-3 kuu tagant ning ta mäletab mu nägu? Awesome! Nüüd on mul lühikesed juuksed jälle. Ma 100% polegi kindel, kummad rohkem mulle sobivad, lühikesed või pikemad.. vb lühikesed. 

Mm, proovisin selle ühe chikiga, keda nägin klubis, ning kes oli vana vana tuttav, uuesti kontakti saada. Mul on alati mulje jäänud, et ma meeldin talle. Samas.. kui nüüd paar kirja vahetasime facebookis siis ta tagasi enam ei kirjutanud. Nali on minu kulul. Suva see, ma üldse pean fantaseerimise ära lõpetama. 

See on jabur, kui suvalisi tüdrukuid ma näen ning siis ühest kahest asjast unistan mida iganes kokku. Ma alati kordan endale, et cmon.. sa ei teagi teda ning tema ei tea sind.. ja midagi ei juhtu. Õnneks ma ei ütle endale seda selliselt, et mitte midagi ei juhtu kunagi vaid pigem nii, et ära mõtle losse kokku.. samas jättes enda sisse uskumuse, et kui ma teen asju õigesti, siis võin enda eesmärgi saavutada. Ning alati peab meelde jätma ka selle, et kõik pole minust sõltuv ning on miljoneid muid tegureid, mis takistavad asjade kodaminekut mõne pifiga. 

Kergem on mitte unistada nendest asjadest. Ma tean, et ma arvatavasti ei leia kedagi "normaalsel" teel, aka sotsiaalringkonna kaudu. Mida pole seda pole. Ma olen see tüüp, kes peab hakkama võõraste inimestega suvalistest kohtades rääkima ja selle kaudu leidma. 

Jap, ma mõtlen palju sellele. Ma olen 21, ma poen enda vanuse taha :D Ning.. paljud tahaks kindlasti öelda: ela enda elu, ära otsi, tead, kui sa otsid, ega siis ei leiagi, tee enda asju ja siis kuskilt maagiliselt kivi alt roomab üks supermodell välja ning armub susse ära.. And they say that I am crazy.. Ma tahan valikuid omada, ma tahan areneda inimesena, ma tahan olla parem selles vallas, kui minu peres on inimesed olnud. Ei taha midagi halvasti öelda, aga.. no.. jh.. ütleme nii, et meie peres on inimestel väga vähe suhteid olnud. 

Pole siis ime, et ma ka selline välja kukkusin. No worries. Ma kas saan selle valdkonna enda elust korda või suren ennem ära. Rohkem valikuid eriti pole :D Ning enda surivoodil olles ka üritan ma mind põetavat 78 aastast kortsus arsti ära sebida (eeldusel, et ta on naine.. või vähemalt selle moodi..). Kuigi.. tõenäosus on suur, et kui ma pole tolleks hetkeks mõnda chikki leidnud, siis ma olen oma elu jooksul paar looma ära vägistanud.. ei.. tegelt.. see poleks vägistamine.. see oleks.. üllatusseks :D

Nii et tüdrukud, kes te loete seda ning hoolite loomadest, ka teie saate aidata. Pakkudes end mulle säästate ühe looma liigivälisest seksist :D

Loomulikult poleks minu vahekord selle armsa lambaga nii ropp ning ebakultuurne. Ei, ma olen romantiline mees, ma teeks seda vannis ning terve ruum oleks täis küünlaid ning roosiõisi.. Muusikaks Barry White paremad palad ning lambale annan enne sisse natuke heina ning selle vahel paar ecstasy tabletti, et tuju luua :D:D Otseloomulikult kasutaks ma kondoomi, pole mulle vaja suguhaigusi, krt seda teab, kellega see lammas varem olnud on. 

Käisin eile jalutamas õhtul ühe noore emaga, kellega sain kursapeol tuttavaks. Mul pole ta vastu seksuaalset tõmmet, aga ta on mingilmääral huvitav vestluskaaslane. Tema arvamus oli, et tüdruk ja poiss leiavad enda siis kui nad kohtuvad mingil ühisel peol või koosolemisel sotsiaalse ringi kaudu, mille tagajärjel poiss või tüdrukuk küsib teise numbrit ning siis võtab ühendust ning kutsub teist poolt kuhugi üritusele. Alguses varjatakse oma huvi ning käitutakse nagu sõbraga, et panna teine pool arvama, mis värk on. Ning siis mingil üritusel, kus koos ollakse, väga purjus peaga, suudeldakse ja sealt arenevad asjad edasi. 

Ma muutusin selle jutu peale tõsiseks. Ma olin ise ka arvanud nii paar aastat tagasi, et asjad käivad nõnda. Kui limiteeriv ning kahjulik arvamus see on.. oli minu jaoks. Esiteks, see oleks ülipikk protsess, teiseks.. kui algul suhelda nagu sõbraga, siis quess what? Sa jäädki talle sõbraks. Kolmandaks, miks ma ei võiks seda suudlemise osa, täis peaga, teha juba esimesel kohtumisel? Kummaline oli tema arvamus, et suudlemist ei toimu kunagi esimesel kohtumisel. Hmm.. ta ei ole ju nii vanamoodne ometi, minust ainult kolm aastat vanem. 

Maailmas on nii palju erinevaid raame, maailmavaateid.. kuidas on võimalik vaadata üht ja sama sündmust erinete prillide läbi, uskumatu. Ma ei taha enda elu näha läbi limiteerivate prillide. 

Väga tihti väsin ma ära. Väsin ära lootmast ning mõtlemast, väsin ning mõtlen, et.. minu jaoks pole seal väljas midagi. Ning kohe peale seda mõtet kinnitan endale uuesti, et on.. mul on olemas lahendus.. ma tean võtit õnneni. Ma toon endale vabandusi, palju vabandusi, ma tunnen end väsinuna, ma tunnen end laisana, ma tunnen, et väljas on külm, ma arvan, et välja minnes ei juhtu midagi head, et kõik on igav, et kui ma kuhugi baari või kluppi jõuan, siis mul hakkab seal igav olema. Sest ma astun uksest sisse kluppi, panen riided riidehoidu ning siis on kõik. Mina, üksi, klubi, teised inimesed minu vastu. Nemad on juba oma elava energia peal, neil on sõbrad kaasas, nad on julged, nad on enesekindlad. Nad tunnevad lõbu seal olemisest, ning sel hetkel tunnen mina ärevust.. "mida ma teen, kuidas ma astun, kuidas ma teistele tundun, kas ma meeldin ikka neile chikkidele? Kas see tüüp arvab, et ma olen nõrk? Fck, see chikk ei naeratanudki mulle vastu, ta vaatas ülbelt mööda, ta ei pannud mind tähele, kas ma polegi kena, kas ma ei meeldi talle, miks ma ometi ei meeldi talle? Ma tahan talle meeldida. Ah.. fakk it.. ta on mingi suvakas piff, vb ta tüüp on kiilakad ossid, kas kuskil on mõni chikk, kellele ma meeldin. Wow.. sealt tuleb 2 meetrine kiilakas oss, fakk.. mingid paksud vaalad jälle tuiguvad ning lõuagad. Minge palun eemale, fakk.. kõik trügivad, iga õlanügimisega lüüakse tükike minu enesekindlusest minu küljest lahti, justkui oleks ma pudedast kivist.. Baar.. pean ruttu midagi ostma, et rahuneda, mida.. õlu.. ok.. õlu.. palun üks õlu, jess.. nüüd on see 20 sekundit mil ma tunnen end kluppi sobivana, sest ma ju ostan midagi siit, ma olen baarileti taga, mul on eesmärk, ma saan õlle kätte ja... BUM.. ma olen jälle lahinguväljal. Nii, mul on õlu käes, kuhu ma nüüd liigun.. hmm.. fakk jälle tuli mingi suur vaal, kes mu õlu maha ajas, krt.. mis te trügite kõik. Nice.. seal on väga kobe chikk, I like it.. ta tuleb siia suunas.. jaa.. ei, ma ei suuda talle otsa vaadata, pööran pilgu otse ette parem, paistan olevat enesekindlamana siis. Ok, ta möödus must.. vb ongi parem, et ma ei vaadanud ta poole, kui ta poleks vastu vaadanud, siis.. ma ei oleks ju talle meeldinud.. miks ma talle küll ei meeldiks? DAMIT.. give me my validation. Öelge mulle, et ma olen hea ja lahe ning kena. Suitsuruum.. ma ei tee suitsu ju, ma vihkan seda.. ok.. ma tunnen, et kõik vaatavad mind, nagu peata kana.. kas ma istun kuhugi maha? Mm.. diivanit.. ei, ma lähen vetsu enne, mul on vaja rahuneda. Ok.. olen vetsus.. normaalne.. pff.. peegel, näed.. sa oled täitsa normaalne ju, stiilsed riided seljas.. normaalne nägu ees.. rahunen.. pff... jah.. nii, kohe lähen välja.. välja? Olen ma hulluks läinud, sinna lahingutandrile jälle? NO WAY. 

Ok.. möödunud on juba poolteist tundi, see on debiilne, ma pean siit lahkuma.. ma ei julge.. seal on kõik need inimesed ju.. ok.. võtan julguse kokku.. ja.. ok, uks on lahti, inimesed.. kõnnin rahulikult.. ok.. diivan.. istun maha.. pole kedagi.. nii.. jook.. 2 sekundit.. jook.. 2 sekundit.. jook.. ok.. rahune.. vaata kõike rahuloleva pilguga.. ära näita välja, kui palju sa kardad tegelt.. ma olen selle diivani peal juba tund aega olnud, ma pole enda käsi ning jalgu liigutanud, ma olen tardunud asendis. Fakk.. kaua veel, ma ei julge siit diivanilt enam lahkuda. See on mu kindluseks saanud. Jap.. mul seisavad inimesed oma seljaga minu poole minu ees, nad ei pane tähele, et ma eksisteeringi. Ma loodan, et nad ei kuku mu peale. Ok.. ma ei jõua enam.. ma lahkun, tõusen püsti, rahulik kõnnak.. tunnen tasakaaluhäireid.. ma vist kõigun.. kas see on mu peas või päriselt kõigun? See pole õlu.. see on ärevus.. ok.. ma olen riidehoius, proovin naeratada leti taga olevale chikile.. tal on tülpinud nägu, teda ei koti.. olgu.. ok.. jope selga.. ja.. ma olen väljas.. fakk.. vähemalt läksin ma välja.. "

Nagu näha ei suuda ma 100% kõiki klubi võludest nautida, see-eest oma tublit 2% küll, peldikut ja diivanit. Päris jube.. Vaatan valesti selle peale, ma lähen välja mõttega, et seal võib olla igav ning hirmutundega. Suur hirm.. Ma pean minema: fakk yeah, mul on täna nii lõbus, ma ei suuda ära oodata, millal kluppi jõuan, seal on nii palju kenasi piffe.. fakk.. mul saab lõbus olema. 

See on kohutav, see valideerimise vajadus. Miks ma tahan seda? Kas sellepärast, et ma väiksena ei saanud kunagi mingit respekti ja mind peeti vähemaks kui käärima läinud oapurki? Cmon.. I can be great. I have had nights when I have been great. Ma olen parem, kui see pool-šokiseisundis olev hirmunud hirv seal klubis. Ok, ma pean üle kordama põhitõed. Sotsiaalse suhtluse põhitõed. I can do this. 

Homme on rühmatöö esitamine, me ei teinud midagi, üks rühmaliige tegi, meil pole aimugi, mis ta tegi, ning õppejõud saatis kurja kirja, et kõigil rühmadel oli see kodutöö ilgelt sitalt tehtud ning ta küsib erti põhjalikult seekord. Wii.. pole vist mõtet kohalegi minna. Siis.. kui see roppus on läbi, siis on vaja teha uus rühmatöö homme valmis, ning. siis.. veel arvustus individuaalselt ühe teise rühma rühmatööle. Ning siis neljapäevaks teadusartikli kohta ettekanne.. ning nädalavahetusel seekord pean tegema väga korralikult kuuenda rühmatöö.. haha.. mida fakki? Nagu.. mis perversses rühmatöö maailmas ma elan? Miks ma õpin seda asja üldse? Miks? Mind ei huvita see, ma ei oska seda.. 

Sain teada, et sõber, kellel oli enda pifiga olnud aasta aega maailma kõige keerulisem netisuhe, läks nüüd sellest chikist lahku.. ning.. tal on mingi uus. Kadedus.. kas on õige olla sõprade peale kade? Ei.. mul on parem hea meel ta pärast. Hea, et ta uue leidis. Üks mu teine sõber võttis akadeemilise, ta on ka omadega sassis praegu, suur identiteedikriis. Me naljatasime, et hakkame reedeti käima lihtsalt linnas ja crashime suvakate laudadesse ning hakkame mölisema. Ma tahan seda teha. Kas ma julgen seda teha? Arvatavasti mitte? Kas ma teen seda? Seda me saame teada. Lihtne oleks muidugi vastata, et cmon dude.. like.. seriously.. look at your past.. you have always failed, you have never dared.. Aga ma ei vaata seda nii.. minu minevik pole mina. Ma sünnin iga sekund uuesti ning võtan endale uusi võimalusi. I have faith in myself. 

Kui aus olla, kui mul poleks seda usku.. ma oleks omadega nii sügaval prses, et ma ise ka ei kujuta ette. 

Täna ma ei viitsi õppida, jätan homseks selle toreduse. Vaatan mõnda filmi või loen foorumiposte, innustavaid foorumiposte. Ma ei usu seda, mida see kursatüdruk rääkis, kellega käisin jalutamas eile. Ta tegi maha Freudi arvamuste toetajaid ning ütles, et need inimesed on lollid. Ma ei tea palju minu uskumustest on Freudilike juurtega, aga ma usun seda mida soovin. Freud andis vastuseid. Valesid.. võib-olla. Aga tänapäeva niiöelda "teadlased" ei suuda mitte sittagi leida. Iga asja kohta on, et see on nii, aga samas on see ka nii ja ei saa midagi üheselt võtta ja lõpuks pole mingit vastust vaid mingi mõttetu segadus, millest pole mingit kasu tekkinud vaid lihtsalt tohutu ajaraiskamine on toimunud. Pealegi, minu põhimõtted.. vaated ei sa olla valed, kui need on teistel inimestel toiminud. Ei, te ei võta minult minu unistust. Mul on olemas see, see on naeruväärne teile, te naerate selle üle, ütlete, et ole nii nagu ühiskond, ole nii nagu teised. Ei.. ma usun enda teed.. mind saadab üks hetk edu. (jah.. see kõlas nagu hullumeelse rambleing.. ) Ei, ma ei ole tegelt nii dramaatiline ning luuleline või.. hull :D 

Ma olen kirjutanud seda posti juba.. üle pooleteise tunni vist.. See on peaaegu viis A4 pikk. Palju õnne :D Peaks äkki mingit memuaare hakkama kirjutama. Ei kujuta ette ainult, kes seda lugeda viitsiks. 

Ma hakkan mingeid poste nüüd lugema, videosi vaatama või filmi jälgima. Saksa kodutööd ei viitsi teha. Ma õpin ainult töödeks. My moto :D Täna pole mingit kõva tsitaati visata. Määääää.