Ning.. käes on.. koolinädal..

Täna oli siis esimene päev, kus oli tund ka.. kell 8 hommikul algas saksa keel algajatele.. Suht norm oli.. ma absoluutselt seda ei oska aga teised ka õnneks mitte vist :) Klassis oli.. 2-3 kobedat chikki. Tarkvaratehnikasse läksin kohale, aga peale 10 mindist kohalvahtimist sain selgeks, et täna jääb ära vist :D Sain endale linnast ka valged jalatsid ostetud, mida ma eile juba päev aega taga ajasin.. eile tulin kosside asemel lipsuga tagasi.. juhtub..

A'ga on siis kõik vist.. Ma ei tea, miks ta tahtis lõppu sellele.. ma tõesti ei mõista teda.. ainuke loogiline lahendus on, et teda polnudki kunagi olemas.. Et ta kasutas mingi suvalise chiki pilte netis.. mis paneb kahtluse alla ka Katariina identiteedi.. Ma ütlesin talle, et kui ta ise tahab siis võtku ühendust minuga.. mina enam ise ühendust ei algata.. Muidu oleks see suhteliselt ulme stsenaarium mõelda.. et kogu see aeg oli mingi teine inimene, kellega ma suhtlesin.. aga.. see võis nii olla.. maailmas on igasuguseid inimesi.. ega ilmaasjata pole olemas hullumajasid, kus on lõhestunud isiksustega inimesed, fantaasiamaailmades elavad, inimesed, kes arvavad, et nad on keegi teine jne..

Oli mis oli.. mul on kahju sellest.. mul on kahju, et ma satun alati selliste "suhete" otsa, mis ei jõua alatagi enne kui nad juba läbi saavad.. Kas on palju küsida mingit normaalset chikki? Näen sõpru, kes on suhtes.. lendavad sealt välja.. näevad peol uut tüdrukut ja laksult on uuesti suhtes ja õnnelikult.. aasta.. rohkem.. nagu.. see on nii lihtne nende jaoks..

A, kui sa loed seda.. siis.. ma loodan, et sa oled nõus mulle selgitama.. Kui ei siis.. jh.. siis on mul veel rohkem kahju endast, et lasin end nii vabalt ära kasutada.. Niimoodi käitudes teeksid sa mulle suurema karuteene kui keegi teine oleks suutnud..

Egas midagi.. nüüd tuleb vaadata, kaua M jamab Katariinaga.. mis sealt tuleb välja..

Kavatsen RSD seminari uuesti üle vaadata, saab olema pikk.. 20 tundi.. aga mulle on vaja seda :)

Maailm ning mina

Mõtlen mida on maailma vaja.. vaja on palju armastust.. andmisrõõmu. Kõige unustamist ning piiritut vabadust.. naudime hetke, anname inimestele head tuju.. kiirgame soojust.. tunneme rõõmu parmudest, ossidest, litsakatest chikkidest ning kodukanadest :D Tunneme hinges rahu.. mitte midagi pole puudu, midagi pole ülearu.. puhas rahu.. Maailm on tegelikult rõõm.. suur rõõmupall, kus me elame.. Tuleb ainult kätte saada see rahu.. sel hetkel teeb maailm end korda.. sel hetkel.. on kõik õige ning selge.. kirjeldamatu, kuid samas nii lihtne.. ilus.. puhas.. ilu, tõde..

Kõrini paljudest asjadest..

See tuleb ving-ving post probly. Viimasel ajal on kogu aeg mingid lollakad pinged peal. Kõik inimesed ümbr on tujukad, kõik närveldavad, kõik tahavad kogu aeg midagi.. ning kõik solvuvad.Viimane nädal aega on juba tramburai, ema juubeliks valmistumine.. igast asjad on olnud tarvis teha.. kaartid, laulikud, kava paika panna, mängud otsida, laule harjutada jne jne.. siis käivad mingid külalised siin, siis on toda ja kolmandat vaja veel teha.. Mul on nii kopp ees juba. Ja kohe kui need asjad läbi saavad algab kool, JESSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS.

Täna on õe lapse sünnipäev, ma pean maja ära koristama ning siis süüa aitama teha ning siis õhtul on sünna.. Järgmine päev ema juubel, kus ma pean õhtujuht olema, mänge läbi viima, lauludega esinema, seda teist ja kolmandat tegema.. ning kui midagi valesti teha siis kõik on kohe närviliselt kuklas või siis solvuvad hingepõhjani.

A'ga läksin ka eile tülli.. super.. kui sa loed seda siis.. ma tean, et sa ei valetanud selle kohta, et Katu unustas öelda ja et sa ütlesid talle.. ma lihtsalt olin juba selleks ajaks niipalju solvunud ning asju mõelnud.. ma vajasin sedam, mida solvujad alati vajavad.. solvumine on kui auk hinges.. selleks, et sellest üle saada peab kas vastaspool solvuma või siis tuleb see auk täita vastaspoole poolt kuhjaga armastusega.. Solvumine on see hetk, mil inimene vajab kõige rohkem häid ja sooju sõnu. Mina üritasin seda saada.. aga sain hoopis sinu solvumise.. mul on kahju.. Proovi minu poole pealt ka mõista.. ma olen rääkinud juba sinuga poolteist kuud vist.. ning siis algselt pidid sa tulema esmaspäeval.. mina ootasin, siis nihkus teisipäeva peale, siis kolmapäeva.. teisipäeval ütlesid, et neljapäev saame kindlasti juba kokku.. siis neljapäeva peale.. iga päev loota ja siis loobuma.. see mõjub pahasti.. ja siis lõpuks olengi tige ja tusane.. eriti kui ma ei saa veel mingit teadet ka..

Ma saan aru ka sinu poolest.. sa tõesti ei saanud tulla esmaspäeval.. sul oli asju vaja lõpetada, sa oleks tulnud teisipäeval, aga sa läksid ise samuti kellegagi tülli, siis sa tahtsid tulla teisipäeva õhtul, aga ei saanud, sest olid mingid kapid/riided vaja ära tuua.. siis kolmapäeva hommikul, aga pakuti võimalust tulla õhtul, mis oli parem.. siis kappide kokku/lahtipanek võttis rohkem aega.. ma saan aru..

Aga hinges olen ikka kärsitu.. ma olen jäär ka ju veel.. ära seda unusta :D

Nii, et kui sa seda loed, ning msn's bloki panid siis võid ära võtta selle.. või siis.. ma saadan sõnumi sulle ise.. päeval.. ma ei tea, kas sa sõnumeid saad üldse vastu võtta.. sul on vist mingi jama moblaga.. ei saa ise helistada jh..

Igatahes.. pidin selle ära saama südamelt.. nüüd.. laule harjutama, koristama, süüa tegema.. õhtul peole.. ja ikkagi.. kui on võimalik.. siis tahaksin sind hilisõhtul näha..

I take myself to the next level

Tere lapsed. Koolini on jäänud ülimõnus pool nädalat, millesse mahub nii mõnigi sündmus. Eilne õhtu oli osat lahe, osati pettumus. Käisime Agnese lennu esmatutvumisel. Ta oli ülimalt närvis :D Proovisin teda rahustada ja värki.. Kohal oli väga palju inimesei.. tegelt.. paras hulk inimesi. Sesmõttes oli hea, et mingeid otseseid osse seal polnud, mis tagantjärgi mõeldes paneb mind isegi natukene imestama :D Agnes tõesti, nagu ta väitis, jääb täis vaid pudelist zipist :D:D Mida ma absoluutselt enne selle tunnistamist ei uskunud. Pool rahvast olid vanemad, mingi 12. klass ja siis pool oli õigeid inimesi, aka.. rebaseid.. Õhtu lõpp läks täitsa emoks kätte.. rääkisime Agnesega hinge pealt asju ära ning mõtisklesime maailma üle. Ta pani mõtlema mu enda asjade üle.. kuigi algus oli see, et mina üritasin teda cheer-up'ida.. Ma pean end võtma käsile.. (ma vihkan seda lauset, sest.. mu ema ütleb seda alati, kui ma ei õpi korralikult või niisama olesklen.. nii et selle lausega on seostatud negatiivne tunne.. tunne.. et ma pean kohe midagi vastu enda tahtmist tegema). Naljakas tegelt kuidas me kõik üritame 11 aidata ning olla psühholoogid.. kuigi meil enda asjad on samamoodi tuksis.. ala pime juhendab pimedat.. või siis oleme kõik teoorias ülimalt targad ning praktikas äpud..
Jah.. see sügis tuleb teha midagi.. nii nagu ma olen juba lubanud 2 aastat.. rohkem kui 2 aastat juba.. 2 aastat ning 4 kuud.. neid numbreid vaadates läheb natuke pahaks seest..

Ma tean, et ma olen suuteline selleks.. ning ma tean, et ma olen professionaalne vabanduste otsija/leidja.. Mis mind siis takistab? Hirm? Mugavus? Laiskus? Ma arvan, et see on mugavus.. nagu ühel Tyleri videoseminaril kuulsin.. Inimesel on kõige tähtsam püsida elus ning selleks võimalikult vähe energiat kulutada. Kui tahta midagi uut õppida siis põhimõtteliselt teeb keha kõik selleks, et sind takistada. Kuna reaalselt.. peale uue oskuse selgekstegemist.. see ei nõua inimeselt rohkem energiat kui eelmine olek.. siis keha peale seda enam vastu ei võitle.. Võitlemismoment toimub siis, kui on õppimisprotsess.. sest siis kulutab inimene ülimalt palju energiat.. sest tarvis on kogu aeg ammutada uut informatsiooni ning palju läbi kukkuda ning ebaõnnestuda..
Keha aga leiab, et selline energia raiskamine pole kasulik.. sest see ei anna ellujäämisele midagi juurde.. Keha ei mõtle sellele, et tulevikus, selle oskusega, on palju lihtsam ellu jääda. Keha elab olevikus ning kalkuleerib iga sekund, hetkes, ellujäämiprotsente..Ning.. kui inimene soovib midagi uut õppida, siis keha ütleb: ei, see ei ole otstarbekas.. sa raiskad energiat selle asemel, et seda säästa ellujäämiseks.. Sest vanasti see nii oligi, inimesed ei saanud raisata energiat.. elati metsikus maailmas, iga hetk võis loom rünnata või toit otsa saada.. ning oli ülimalt tähtis, et osataks enda energiavarudega ümber käia.

Ma arvan, et see on peamisi takistajaid mul.. Ma tahan saavutada uusi oskusi, aga mu keha ütleb mulle, et ma saan praegu niisama ka läbi.. Seega.. toimubki vindumise protsess.. osati ollakse rahul, ellujäämiseks on vajadused rahuldatud aga samas.. arengut/protsessi ei toimu.. Ehk siis.. elan nagu loom.. mälun enda rohtu ning jahin.. sest.. siis jään ellu.. aga vibu ehitavat rebast ma pole veel näinud..

Nii.. number kaks takistaja on *trummipõrin*.. hirm.. hirm tundmatu ees, hirm läbikukkumise ees.. hirm alanduse ees.. kõige rohkem ma arvan hirm tundmatu.. või isegi pigem.. teadmatuse ees, mis tuleb.. Ma olen tüüp, kes ei riski palju, kes tahab alati, et ebaõnnestumise juures oleks olemas mingi punkt, kuhu tagasi pöörduda või tagavaraplaan.. kahjuks on see võimatu..

Vahest on see selline mindfuck, et ma tahaks lihtsalt röökida enda aju peale ning öelda: STOP FAGGING AROUND! Jh.. parim nõuanne.. be conscius but not self-conscius..

Mulle kirjutati eile midagi käe peale.. kui ma vaatan seda siis see on tuhmunud.. peaaegu täielikult.. ma saan aru, mis sinna kirjutati veel, kuna ma mäletan seda.. kui keegi vaataks seda kirjutist kõrvalt siis ei saaks ta midagi aru.. kirjutaja kirjutas seda paljudele käe peale.. kas ta mäletab seda konkreetset kirjutist? Vaevalt.. mida suurem on kvantiteet seda vähem mäletatakse indiviidi.. Selles mure ongi.. mina kardan enda peas, et seda kirjutist näevad kõik, ning kirjutaja mäletab seda.. Kuigi reaalsus on teine.. (ma räägin praegu metafooriliselt loomulikult, A, kui sa seda loed.. kõrvutan kirjutamist enda probleemidega muudes valdkondades).

I know.. I am capable.. I have done it before.. I can do it again..

MY WORLD, MY RULES, MAN THE FCK UP, JUST FCKING CHILL

Post by request..

Mingi tundmatu vant..

Ma olen viimasel ajal laisaks muutunud A arust, et ei kirjuta enam blogisse.. mis on vale, sest mul on ainult terve aja jooksul 2 päeva, kus ma pole kirjutanud. Igastahes.. Täna ärkasin mingi.. suht normaalsel ajal isegi, nägin und ja mõtlesin, et jätan meelde, mis ma nägin, aga.. ununes kohe.. Siis sõin ebatervislikult ühe kausi mingeid hommikuhelbeid või jura piimaga.. Sellest piisas, et päev käima saada, seejärel hüppasin vahvalt arvuti taha ning jätkasin Interneti läbilugemist.. mul veel nata on jäänud, siis on ühel pool sellega. Vaatasin ilgelt toredaid videosid netis ning nolifesin "minesweeperit".. sisi mingi hetk niitsin muru ära, sest isa arust oli seda waaay too much.. whatever.. see ka sai tehtud, siis uurisin Interneti veel.. lugesin A blogi ning sain teada, et tal on mingi tüli K'ga (jh, shitaks lahe on neid ühetähelisi lühendeid kasutada). Siis ma olin natuke pissed off, et ta mulle ei tahtnud rääkida sellest ja et tal oli mingi hull teema kõigiga olnud ning ta pm siis tõmbas nina täis päeval ja pani emo.. (mitte-seksuaalses mõttes.. kahjuks..) Hmm.. kuidas oleks emo panna.. nagu.. kas nad seksi ajal naerataks või nutaks siis ka.. jp.. animal planeti peal võiks näidata emode keppi.. suht vahva oleks.. mingi rämeda inglise aktsendiga mees kommenteeriks ka seda looduseimet.. kaks tüüpi.. mõlemad nutavad ja uluvad ning podisevad luulet, samal ajal randmed veritsemas.. suht vahva..
Täna sõin ära veel enne muru niitmis juustusaia ning teed juurde.. siis käisime ema juubeliks kasutatavad ruumi üle vaatamas.. peale mida.. hakati muidugi paanitsema, et laupäeval on sünna ning mina, kui õhtujuht, pole kõike sõnasõnalt välja juba kava mõelnud.. nagu.. wtf.. miks peab asja võtma nii ametlikult, kui ma ütlen, et ok.. see on sinu sünna, mitte presidendi vastuvõtt, siis ütleb ema, et jh.. ma saan aru, aga ma tahan, et ilusasti oleks ja ma ei tahagi midagi uhket, et omad sugulased ja värgid ja normaalset pidu.. ning siis hakkab jälle paanitsema, et mul pole midagi tehtud ja ala.. kui külalised sisse tulevad, siis mida ma räägin, et kuhu nad peavad minema, et mis see täpne tekst on.. CAMMMMOOOON.. ma vihkan vanemate inimeste sünnasid, need on nii fcking piinlikud, igavad ning ametlikud.. samas kui sugulased ninad täis tõmabavad siis on veel rohkem piinlikum.. minul, isiklikult, on sugulastega pidudel alati miljoniga akward olla.. see pole minu publik, ausalt.. ning nüüd ma pean seda karnevali juthima.. 10 points to me.. ma olin ülkdse nõus olema õhtujuht, sest isa oli emale öelnud, et ma ei saa hakkama. Tahtsin sisemas öelda, et krt.. saan küll.. näitan, et saan. Ning nüüd nad tahavad sama kava nagu Rootsi kuninganna pulmas.. gaad..

badass.

Ok.. nata paanitsemist oli.. kui ma sünna teen, siis nii vabas vormis, kui vähegi võimalik.. vihkan neid lipitsemisi ja viisatsemisi inimeste ees, kellest ma midagi isegi ei tea ning, kellega ma suhtlesin viimati mingi 2 a tagasi vb ning siis proovida nüüd nendega nalja visata.. haha.. nii mugav ning meeldiv..

Enne seda, päev varem vist, on Mattiase sünna.. too on vast lõbusam, tal tähtsam värk, saab aastaseks.. aga tal pidavat olema inimlikum värk see.. ei pea olema ametlik õnnitlemine ja seltskonnamängud, mis ajavad mind vaimuvaesusest ning igavusest öökima enda aju välja.. Jesh.. teeme viktoriini.. jap.. paneme sinna jälle need samad küssad, mis olid 10 a tagasi su sünnal.. mhm.. mis sest et sa oled juba nende inimestega terve elu tuttav ning nad on seda voktoriini juba teinud miljon korda ning ikka unustavad need asjad ära.. ausalt.. kui need inimesed on su sünnal ja unustavad asjad ära sinu kohta siis pole nende koht sinu sünnal.. Ok.. vb oli see praegu liialdus.. ma pakun üle.. aga jh.. viktoriinid on igavad.. ning küsimused jäävad pm alati samaks.. lihtsalt inimesed unustavad jälle need vastused ära..

Väga vahva on see, et ma pean ülikonda kandma.. jeee.. mitte, et ma juba niisama, originaali ei näeks välja nagu õlekõrs, siis nüüd aetakse veel ülikond ka selga, mille tagajärjel meenutan ma rohkem paberilehte kui inimest.. jep, ma olen meessoost Angelina Jolie.. anorektik.. naah.. tegelt mitte nii hull, aga siiski.. ülikond teeb mind liialt kiitsakaks ning liiga ametlikuks. Mulle ei meeldi mingi osside moodi laaberdamine ning matslikus.. aga mulle ei meeldi ka ametlikkus.. Teen veel sünnal mõne enda nalja.. jep.. see oleks vahva. kõik vaatavad kivistunud nägudega..

A võiks ka enda tagumiku juba siia vedada, ootan teda nagu Valget Laeva :D Üldse.. võiks ta vähem salatseda.. ning vähem muretseda.. elu pole lõputu võitlus.. elu on see, mida sa tahad, et ta oleks.. isegi ülisitas olukorras inimesed võivad vaadata elu kui lõbusat seiklust.. kõik sõltub sellest, kuidas sa ajus filtreerid maailma. Ning.. mida vähem mõelda, seda õnnelikum oled.. sotsiaalses mõttes.. kui pangalaenu võtad, siis see reegel ei kehti.. vähemalt mitte täiel määral.

Homme lähen A number 2'ga? Liiga palju neid lühendeid, fak it, mina kirjutan nimed välja. Agnesega lähen homme ta klassi tutvumispeole, mingi x kohas, lageda taeva all.. loodan, et vihma ei saja ja mingid mnnid vennd seal kohal ei ole.. Kutsuti inimesed kaaslastega, aga tal poiss sõjaväes ning siis kutsus minu, sest üksi ei julge minna.. õige kah tegelt, üksi minna mingi x kohta on suht scary.. eriti chikil veel..

Mihklist pole ka muffigi kuulda olnud, meie suhtlus on viimasel ajal üldse suht kuiv.. mingi 2-3 lauset ja kõik.. Siis ta viskab paar youtube linki mingi x muusikaga, mis mõnikord on hea, mõnikord cräpp.. aga no.. tal mingid diibid teemad vist.. mul on rojaalselt shita auguni tõsistest värkidest.. ma võin olla tõsine ja rääkida tõsistest asjadest.. aga kui neid on liiga palju korraga igalt poolt tulemast siis tekib organismil vastureaktsioon.. see on kõigil inimestel vist nii.. mul tuli täna õhtul see.. Mõnikord on nii, et kui ma olen hästi palju energiline olnud ning värki, siis üks hetk tüdinen ära ja tunnen, et need naljad on juba vanad ning ei lõbusta mind enam.. siis tuleb see tume ning.. igavam/tõsisem pool.. mis siis saab ükskord üleeujutatud ning lendab minu emotsioonideskaala teise äärmusesse.. vb parem ongi, stabiilsus oleks keskel igav.. tuim, mõttetu..

(H) 4 EVER.. NOT

Naljakas.. A sai K käsul M'ga suhtlemiseks permabanni.. (elagu tähelühendid) Sama jabur nagu siis, kui Martin maha jäeti Sirli poolt.. siis ta ulus mingi miljon aastat.. lõpuks hakkas vihkama, ning peale seda.. oli tal suva.. kaua võttis aega rsk.. aga no.. esimene suhe kah.. igastahes, siis oli ka, et Martin ala ütles, et.. ärge suhelge Sirliga.. te olete minu sõbrad.. Nagu wtf.. keegi ei ole mulle ütlejaks, kellega ma tohin suhelda nign kellega mitte.. ma arvan, et see asi laabub neil.. suured inimesed.. tunded keevad üle.. siis käitume nagu lasteaed.. 

Shitaks vahva.. kohe on käes kool.. väga seks.. saan istuda loengutes ning ajusid igavusest pliiatsiga nina kaudu välja kraapida..Kindlasti meeldivad koolis olevad kõvad pingid minu hemorroididele.. Ei tea, kas see aasta olen ka nagu kivikuju, kui koolis käin.. mis koolis.. üldse tänavatel.. eks näis.. ma proovin seda silmavaatamise asja ikka aretada.. tähtis, et iga kord, kui väljas käin, seda meeles peaks.. ning proovin lõõgastuda.. ning sügisel arstlik kontroll.. saab teada, kas lähen armeesse.. kas ma saan TÕELISEKS meheks, nii nagu Eneli mulle ette seda heitis, thanks a million.. Varjundeid on maailmas nii palju, vahest tunnenen, et olen teistest nagu shitaks targem ja kõik on nii lollid mu ümber, siis tunnen, et olen täielik idioot, et ma olen nii takr endaarust teistega võrreldes ja samal ajal miljard korda aram.. siis on jälle tunne, et olen sajaga mõttetu ning saamatu.. et kõik teised teevad asju ning mina ei suuda midagi.. Enesehinnang võiks olla nata stabiilseb kui tuulelipp.

Koolile siis.. 4 hurraad.. Nata ootan, nata mitte.. optimist minu sees ootab väga, pessimist kardab ning ei viitsi.. teeme gigantide heitluse, vaatame kumb peale jääb.
Ps.. peale pikaldast parmude õlu joomist sain mekkida ka normaalset õlu.. vahe on sees, vahe on olemas.. :D Jap.. peaks vist inimestele mõeldud alkot jooma.. Ei, ma ei lõpeta alkoga enda posti.. eem.. make love, not war..

“Enamik inimesi ei taha enne ujuda, kui nad seda oskavad.” - Novalis

“If you think you are beaten, you are,
If you think you dare not, you don’t
If you like to win, but you think you can’t,
It is almost certain you won’t.

“If you think you’ll lose, you’re lost
For out of the world we find,
Success begins with a fellow’s will —
It’s all in the state of mind.

“If you think you are outclassed, you are,
You’ve got to think high to rise,
You’ve got to be sure of yourself before
You can ever win a prize.

“Life’s battles don’t always go
To the stronger or faster man,
But soon or late the man who wins
Is the man WHO THINKS HE CAN!”

Pff.. vihane

Ka rikkad ja ilusad nutavad

Damit, isa tahab jälle, et ma läheks õe maja juurde betooni valama. Ausalt, ma ütlen, ma vihkan ehitamist hingepõhjani ja südamest. Mõne poolelioleva ehitise nägemine juba ajab mul kopsu üle maksa. Ja kui keegi hakkab ehitusjuttu ajama siis ma lihtsalt tahaks öökida. Krt, terve elu on ainult üks suur ehitamine olnud. Vahepeal on tunne, et mul pole isa vaid hoopis mingi ehitaja majas elamas. Iga suvi va see suvi on olnud meil kodus remont ja see viskab nii üle, nüüd kui kodu sai valmis siis.. ohhoo.. saab õe maja ehitada.. muidugi sai seda lammutada ka, nii numps. See suvi ma pole tõesti suurt midagi teinud seal õe maja juures, kuna ma olen olnud haige. Aga ma tean, et mida rohkem kordi ma olen nõus minema ja aitama, seda rohkem hakatakse mind vaatama kui tasuta tööjõudu. Muidugi, kui ma vignuma hakkan siis pean enda südametunnistusele mõtlema, et ma olen ilgelt sitt inimene, et enda lihase õe kodu siis ei aita ehitada.. Jah.. aga siis kui saab tema kodu tehtud, siis käin teise venna juures aitamas ja kui seal saab tehtud siis kolmanda venna juures.

emo Lohan

Terve elu ongi üks suur ehitus olnud ainult igal pool. Ma tean, et isa tahab, et meil oleks ilus maja kus elada jne.. See on kõik arusaadav.. aga alati tuleb kaaluda ja näha selle hinda.. ta rabab ennast juppeks, tervis hakkab nässu minema.. See ongi tema hobi, kuigi ta seda eitab kogu aeg, aga ma tean..teised teavad, ta ei oska asjadest mõnu tunda. Nii kui on midagi valmis saanud on ta juba püstitanud endale uued eesmärgid, mis tuleb ära teha ja kuidas aega on nii vähe, nii vähe, nii vähe kogu aeg.

Kui ma oma elamise peale peaksin saama, siis ma kas hakkan elama korteris või kui ma rikkaks peaks kuidagi saama, siis ostan maja. Mina ei taha/viitsi/raatsi enda elu raisata ehitamisele.

Tuli üks vihane post.. sain sellega nata närve rahustatud.
See ajab ka mul tuju pahaks, et ma arvan, et mu isa on minus pettunud.. ta pole küll midagi öelnud, aga mul on kogu aeg selline tunne.. pettunud sest ma ei väärtusta neid asju, mida tema.. Võib-olla ta lihtsalt ei oska minuga rääkida, nagu mina ei oska temaga rääkida.. Üldse on vahel tunne, et pereliikmetega olen nii kauge.. mul on õde ja vennad, ema, isa.. aga ma ei oska kellegagi eriti midagi rääkida. Õega ja emaga oskan vast kõige enam.. Samas.. mind nagu eriti ei huvita ka, mis mu vennad teevad.. ma ei tea.. ma olen sellele suhteliselt palju mõelnud, et kas ma olengi nii südametu inimene.. Miks ma olen selline, miks mind ei huvita?

Nagu vestlus enda keskmise vennaga.. iga kord, kui mingi pikemaks natuke satume ühte ruumi või nii, siis üks hetk küsib ta mult, et kas ma lube juba ei kavatse hakata tegema/taha teha.. nagu.. ta on seda küsinud mult juba miljon korda.. ja ma pean alati vastama samaga, et kui raha saan siis teen, praegu raha ei ole, siis ei tee.. lõpetan ülikooli ära ja kui tööle saan, siis kavatsen teha. Ja teine asi, millest ta oskab alati rääkida on ülikool ja enda kuulsusrikastest päevadest seal.. neid jutte olen ka juba sada korda rääkinud. Kõik need vestlused on sellised.. faktipõhised, mõttetud, mitte midagi andvad.. Mul pole õrna ainumi, mis nende peas toimub või mida nad mõtlevad.. see on pm sama akward vestlus, kui sind pannakse ühte tuppa täiesti võõra inimesega ja siis üritad vestlust arendada..

Miks me sellisteks muutusime, kas me olemegi sellised või on asi ainult minus, kas mina olen tegelikult ainuke külm inimene? Ma võin küsida neilt asju, aga need on faktipõhised ainult ja isegi neile ei taha nad alati vastata või tunnen mina ja nemad väga ebamugavalt kui ma küsin asju.. Aga asi ongi selles, et.. mind ei huvita need faktid nii palju.. neid fakte kuulen ma ema käest ka ümberjutustatuna.. Ma tahaks tegelikult teada neid, kui inimesi.. Aga.. väiksena oli alati see, et ma ei tohi midagi teada, öeldi, et ma olen veel väike ja loll ning ei jaga neid asju või siis: "sul ei ole vaja kõiki asju teada".. või siis: "mine toast ära, ma tahan emaga rääkida" ja siis kasvangi keset salatsemist ja teadmatust üles.. hetkeni, mil ma tõesti lõpetasingi küsimise.. lõpetasin huvi tundmise..

Naljakas.. isegi enda peres olen ma pealtvaataja.. kuigi nüüd, viimastel aastatel küsitakse rohkem mu arvamust.. kas just sedagi, aga et ma võtaks rohkem arutlustest osa.. ema ikka ütleb kogu aeg, et tule ka üles teiste juurde ja räägi meiega ometi, mis sa oled seal arvuti taga.. Millele ma vastan: "jah, ma kohe tulen.." Sageli ma ei lähe või siis korraks, võtan süüa ja tulen alla tagasi.. minu huvi on kadunud.. Võib-olla ma ei tahagi enam vestlustest osa võtta, sest väiksena sain ma juba omaseks mõttelaadi, et mind ei taheta nagunii vestlusesse ja et ma seda kuuleks, mis teistel rääkida on.. ning siis ma eemaldusingi sellest.. kõigest.. Muidugi tekitas see ka tuska minus, sest.. mind ei usaldatud..

Igatahes.. mulle ei meeldi ehitada ja nüüd ootan ma telefonikõne, mis käseb mul minna betooni kühveldama/kandma/valama.

Tõesti.. kõigil on probleemid.. kõigil.. miks me üritame siis peita neid ja näidata, et kõik on korras.. kui probleemide olemasolek on täiesti normaalne.. Me kõik valetame üksteisele päevast päeva näkku ja teeskleme, et meil läheb hästi.. emad valetavad omavahel, et nende lastel läheb hästi.. panned sellega teise ema mõtlema enda lastele ning too hakkab omakorda valetama enda lastest.. no.. see ei ole vb alati valetamine.. lihtsalt halbade asjade mainimata jätmine.. samas.. pildi loomisel.. kui jätta tähtsad asjad ütlematta.. tekib vale pilt.. vale arusaam..
Maailmas on üldse palju valet arusaama.. inimesed tekitavad võltsbarjäärid enda ümber, ajades sellega teisi inimese segadusse, kes omakorda tekitavad võltsbarjääre.. keste enda ümber.. tõeliselt inimest tundma õppida on raske.. ei suudetagi tihti.. sest siirus on hirmus asi.. siirus paneb joonele SINU.. tõelise sinu.. ning kui SINA saad tagasilöögi.. siis on see hävitav.. kui saab sinu kest tagasilöögi, siis saad sa alati mõelda, et see poel päris..see oli ju minu poolt ainult selle külje näitamine.. samas.. me ei saa kunagi sellest täit rahuldust.. elades kestas.. barjääriga.. valetades.. asju ütlemata jättes.. ma võime kaitsta enda muljet, mainet, tähtsust teiste silmis.. aga me teame südames, me ei pruugi isegi teadlikult teada.. aga tunneme kuskil kehasopis, et see ei rahulda meid..

Tuli diip post.. hetkel ei oska rohkem kirjutada..

Taasiseseisvumispäev

Pole kindel, kas on üks sõna.. Aga täna see on, igatahes algas päev minu jaoks kell 6 hommikul, kui pea hakkas valutama.. siis pingutasin edasi ja magasin kella pool 11 ni.. selleks hetkeks oli peavalu väiksemaks jäänud ja enamvähem ok.. Sain kohe peale ärkamist teada, et pean minema betooni valama õe maja juurde.. küsisin selle peale peavalurohtu emalt.. Läksin krundile ja valasime betooni pool päeva.. eriline meelelahutus polnud aga käed nata trenni ikka said tänu sellele.

Vaatasin õhtul ka ühtelaulmist kanal 2'st. Päris äge oli, kuigi tekib küsimus: miks sellist asja ei näidanud etv? Igatahes, praegu nägin ka mingit filmi lõppu etv pealt, kus oli näidatud, kuidas Eesti taasiseseisvus. Filmi lõpuks olid muidugi pisarad silmas vaikselt mul.. ma ei ole enda arust mingi hull patrioot, aga mõjuvad sellised asjad.. eile näitasin Kat Lo'le videosid laulupeost ja siis peale paari lugu olid jälle pisarad silmas :D Weird värk.. vb siis südames armastan enda kodumaad, kuigi häbi oli, et täna polnud meie majal lippu väljas..

Õe mees tõi meile ka hea tööpäeva eest õlut.. väga imelik oli seda juua ema ja isa juuresolekul :D:D Meie peres selline asi on üldse väga.. kahtlane.. juua alkoholi koos vms..

Nagu ikka otsin praegu netist erinevaid videosi erinevate pelide kohta. See on nii naljakas, ma vaatan videosid, siis valin parimatest parimad või siis.. reaalselt mõeldes.. siteimatest parimad välja ja tõmban alla. Siis panen mängu tööle, mängin vb 10-20 minti ja siis panen kinni, et mitte kunagi seda enam uuesti mängida. Mulle vist meeldib see videode vaatamise protsess rohkem, kui mängimine ise :D Kui sa loed seda A, siis tea.. trips traps trull on siiamaani kõige kunnim mäng, mida ma oskan. Ma teen seal sulle IGA kell pähe..Kui Tartu tuled siis on Toomemäel üks koht, kus me seda mängime ;)

Mm.. joon praegu seda ülut.. nice.. vahelduseks on hea juua ka kvaliteetõlu.. mitte neid parmu marke, mida mina harrastan juua :D

Aa.. nägin A'd täna unes ka.. ma ei mäleta, millega seoses.. tegelt.. nata mäletan.. aga las see jääda saladuseks :D Kuigi jh.. ta probly pinnib mult selle välja, kui on mu posti lugenud.. Aww.. mää

Ok, tänaseks on kõik, päeva parim CT reklaam:
VABADE & VALLATUTE KOKKUTULEK! EESTI KÕMULISEIM PIDU ALUSTAB UUT HOOAEGA VEEL TULISEMALT!
Kohal Eesti tuntuim suhteekspert!
Klubisaalis liikvel piltilusad suhte- sobitajad! Õhtu parool: "Jah!"
Vihje anna joogiga Beefeater roheline, punane või kollane 40.-
Hitid garanteerib Uuno meistervallatu DJ Ahto Kruusmann
Südaööni naistele sissepääs 0 kr
Kutsed kehtivad! Pilet 100 kr
Dresscode: napp ja kutsuv :)
 

Karud teevad talviti koopas palju muudki peale magamise..

Ka sel pildil pole postiga mingit seost

Ning.. pealkirjal pole mingit seost jutuga, mida ma kirjutan siia posti.. Pole 2 päeva blogi pidanud.. aka.. eile ja .. täna.. A kirjutab korralikult iga päev, pean talt malli võtma :D

Meil oli temaga eile tõsine vestlus jälle.. ta arvab, et ta on liiga.. tõsine (sõnakordus samas lauses) minuga võrreldes ja et vb seepärast me ei sobi kokku nii hästi.. ma arvan, et see on jama.. kui tema muutub liiga kurvaks siis mina lõbustan ja kui ma üle käte lähen siis tema kurjustab :D Ning.. ega ma olen ka vahest..kurvem.. kuigi ma ei tahaks.. Lisaks sellele rääkis ta veel, mis talle minu juures meeldib.. kuigi.. enne seda oli ta enda kohta küsinud.. Mul pole õrna aimugi, kust ta võtab, et ma olen otsusekindel ja järjepidev. Ise enda juures ei pakuks kunagi neid omadusi, aga no.. hea kui ta nii arvab.. Pigem on mul jääradele omane kärsitus mis pärisb järjepidevust.. ning poodi minnes ei suuda ma kunagi otsustada, kas ostan küpsist või krõpsu :S Tõsine dilemma..argg..krõpsud..grrr...

Igastahes, päeva parimad pickup-lined, aka.. kuidas saada endale GF:
Kuldne esikoht: You turn my software into hardware
Ülejäänud tublid konkurentsi pakkuvad üllitised:

1. If you would be a bugger, I would pick you first
2. I can tell by the way you're ignoring me that you want me
3. Are you menstruating? If so, I know how to insert tampons

Väga ilusad.

Mm.. ning täna ma nägin imelikku und jälle.. Mõtlesin, et tõusen kell 9 üles, aga siis ütlesin, et nata veel magan, kohe tulen ja enne kui aru sain oli kell juba 10.40. Igastahes nägin ma selle aja jooksul unes, et ma olin vennaga mingi lauluproovis ja siis ütles mingi mees, et jh.. päris hea vms.. ja siis ütles emale, et aga see teine kindlasti võtta.. ja siis olin ma äkki mingi lauluvõistlusel, kus oli iga osaleja kohta Internetis oma teema.. minu kohta oli lausa 100 postitust.. ma mõtlesin, et damit.. raudselt on jälle pooled mingi mõnitavad ja maha tegevad nagu mingi Superstaari saates on olnud, et see on pede ja too on naine jne.. Igatahes, ma neid lugeda ei jõudnud, sest üks hetk olin ma sealt esinemiselt kodus, enda toas ja minuga oli koos endine klassiõde ja siis oli veel mingi tüdruk, keda ma ei mäleta. Igatahes, see oli klassiõde, kes mulle kooli ajal meeldis.. ning siis ma mingi läksin enda automaatsesse kooliaegsesse raami kohe.. üks hetk mõtlesin aga, et fakk.. ma ei ole see inimene enam, ma elan oma enda raamis, võidab tugevam reaalsus ja hakkasin enda iseloomu näitama, mingi flirtima temaga ja tundus, et talle meeldis see. Siis tuli tuppa äkki mu vend koos oma sõbraga ning ta ütles, et tahab filmi vaadata, mingi block-buster film pidi olema. Siis ma hakkasin läpakat seadistama ja mõtlesin, et ekraan on ju nata väike.. siis igastahes otsisin endale ka tooli ja äkitselt oli terve mu tuba tooli soovijaid täis ja 5 rida oli pinke kõrvuti, siis panin tooli viiendasse ritta ning mu läpakas oli muutunud suureks ekraaniks seinal. Istusin maha ja rääkisin enda klassiõega juttu edasi.. ja üks hetk ütlesin, tead.. sa meenutad mulle minu onu Reinu.. ja siis veel.. seda inimsööjat. Hannibal Lecterit.. vaatasin teda ning ta oli kortsus näoga ja halli peaga.. siis ärkasin üles ka.. ning peale üles ärkamist mõtlesin alles loogiliselt..oota.. minu ONU Reinu.. ta oli ju ennem mu klassiõde :D Ma polnud unes arugi saanud, kui mu klassiõde oli vanaks meheks muutunud :D

Pikk jutt sai.. aga mulle oli naljakas.
Mm.. tänane highlight.. kass ropsis pool purki toitu välja. Nagu.. kui õde ptles seda mulle, et ma pean ära koristama selle, siis hakkasin lihtsalt kõvasti naerma.. nagu..kass tahtis süüa, ma andsin talle Rokust.. vaatas seda ja lunis muud toitu.. mina: "sööd rsk ja jutul lõpp, enne said ainult krõbuskeid, nüüd saad lihalist".. ning siis kass punnitas selle sisse.. aga nata aja pärast hakkas vist vaesel loomal nii paha, et ropsis endalt hinge seest välja :D Tubli oli vähemalt, kuulas käsku :D Samas.. naljakas mõelda, telekas on alati mingi ilus karvane kass tuleb ja sööb seda löga toitu ja siis, et "me teame, mida su kass armastab".. miks ei ole siis seal kohe peale seda kaadrit, kus kass selle kõik su vaibale ropsib?

Igastahes.. oli vahva päev, sisutu ning mul silmad valutavad jälle.. Hommikul üles ärgates oli tuba jääkülm.. ööseks jätsin akna lahti ja täna oli mingi 12 kraadi sooja ainult väljas :S Igastahes, nüüd olen kampsuni ja pikkade pükstega..

Nüüd on tarvis osavad final wordi:.. ämm.. ok..mm..finito :D

It was a tuesday..

Nonii, lapsed.. see on minu järjekordne post. A pinnis mult rämedalt blogi kohta, et ma ikka annaks. Lõpuks ma andsingi.. ja mida ma tema postidest välja lugesin? Ta oli tegelt minu blogi juba pühapäeval üles leidnud.. Nojah.. imelik.. asi mida ma nata soovisin.. juhtuski :D

Anyways.. tänane päev on olnud mõttetute päevade mõttetu kuningas. Ärkasin tavapäraselt pool 1? Eile õhtul sai Veiko ja paari teise sõpsiga välja käidud, Pirol.. väga peen koht, 5 tärni piirkond. Mingi vend lällas seal ja oli hullult isane, mölises suvakatega ja otsis kaklusi.. ma ei saagi aru, miks sellised tüübid maailmas on? Vanemad ei ole väiksena tähelepanu pööranud ja siis otsib ta seda mujalt? Igastahes.. saime kuulata 20 minti kestvat filosoofilist vestlust, mis koosnes "Kuula mind" ja "vblbblblaabbaabaaba" ja siis jälle "kuula mind" fraasidest. Väga põnev oli.

Minu alkoholiks oli kaks 7% Walterit, ojeee.. Ma tahtsin alguses osta saastamarketist 2l Walterit, mis oli imesoodsa 24 eeguga müügis. Leti poole liikudes hakkas Veiko aga karjuma, et ta ei tunne mind, kui ma sellega Pirole lähen ja Agnesel hakkas lihtsalt must kohutavalt kahju ning ta lihtsalt kategooriliselt keelas mul seda osta :D Igastahes, pean mainima, et tühi kõht ja 2 Walterit tekitavad väga kiiresti piisava joobeastme.

See oli põhjus, miks ma ärkasin kell pool 1 päeval.. tegelt.. kui nüüd PÄRIS aus olla, siis ma sain koju juba nata peale 12 öösel, aga siis täis peaga mängisin FIFAT 2 tundi :D.. ei soovita seda teha..

Igastahes.. täna pm mängisin ka terve päev fifat.. mul lihtsalt on nii, et kui hakkan seal seda klubi majandama, siis tahan edasi ja edasi majandada.. mängida ei viitsigi, aga tahan uusi mängijaid osta ja võrrelda ja teenida kiirelt raha jne. Anyways.. nüüdseks viskas kopa jälle ette ja kirjutan seda blogi ning räägin A'ga.. kes kutsub mind enda blogis ka A'ks.. nagu asotsiaal vb..

Täna kahjuks/õnneks ei tule ülipsühholoogilist diip teemal juttu, parem postitan päeva parima lause:
"okei, fain, I'll show you mine, if you show me yours" by A

Kuidas Sisutute päevade kangelane saaks enesekindlust?

peale klikkides läheb suuremaks

Loomulikult kasutades enda üliinimlikke võimeid.. faak.. aga kui tal ei ole neid? No.. siis on shitad lood.. samas.. on olemas võimalus.. mängime küsimuste mängu :D

Nõnna, alustame siis.. mina küsin endalt küsimuse ja siis.. vastan.. nice.. et siis.. kutsume valgete kitlitega onud ka mängima? Nääh.. pass.. proovime seekord üksi hakkama saada ;)

Küsimus: miks ma ei julge inimestele silma vaadata?

Vastus: sest.. ma hakkan seest põlema ja tunnen suurt ebamugavust ning.. mul tekivad tasakaaluhäired ja.. mul süda hakkab kiiremini taguma.

Küsimus: miks ma tunnen ebamugavust ja seest põlema lähen?

Vastus: sest ma kardan teise inimese hinnangut enda kohta

Küsimus: miks sa kardad teiste inimeste hinnangut?

Vastus: sest see võib olla halb ja kuri, stiilis: mis vahid mind? Või kui vaatan tüdrukut: pff, hea luuser, vahib mind.. ma tean, et ma olen hot, mul on juba kõrini, et kõik vahivad mind, sa ei saa siit midagi, nii et ära tüüta mind.

Küsimus: mis on kõige hullem asi, mis saab juhtuda, kui sa vahid teist inimest?

Vastus: kui on mees, siis ta võib peksa anda, kui on naine siis ta võib rääkima tulla või küsida: "kas sul on midagi vaja?" või tüdruk võib pööritades silmad minust eemale keerata.

Küsimus: kas sa vaatad mehi ning mis on selles halba, kui chikk küsib: "kas sul on midagi vaja? "või pöörab silmad ära?

Vastus: ma ei vaata mehi. Kui chikk seda küsib, siis ma tunnen kohmetustunnet ja ei oska midagi selle peale öelda, kuna tunnen, et mind on paljastatud ja ma olen järjekordne nõme vant tema silmis, kes lihtsalt ilastab ta peale. Kui ta silmad ära pöörab, siis tunnen ma, et ta arvab minust halvasti, nagu ma ei vääriks ta silmsidetki.

JÄRELDUS 1: peksa saada ei ole võimalik, kui vaadata silma tüdrukuid.

Küsimus: miks sa tunned end paljastatuna? Kas sul on midagi varjata? Kas ta hinnang, et ma ei vääri ta silmsidetki, on õigustatud ja adekvaatne?

Vastus: ma tunnen end paljastatuna, sest ma vaatan chikki, sest ta meeldib mulle. Tema hinnang ei saa olla, adekvaatne, sest ta ei tea mind. Ma olen tegelikult superlahe ja lõbus. 

JÄRELDUS 2: Tema naegatiivne hinnang ei saa olla õige minu kohta, sest ta ei teagi mind.

Küsimus: kas selles on midagi halba, kui sa ütled talle seda ja mis on hulleim asi, mis võib juhtuda?

Vastus: Selles ei ole midagi halba, sest tüdruk võtab seda komplimendina. Hulleim asi, mis võib juhtuda on see, et tüdruk kõnnib minema, ütleb, et tal on poiss või.. kui ta on väga paha, siis ütleb: sina mulle ei meeldi.

Küsimus: kuidas sa reageerid nendele negatiivsetele kommentaaridele?

Vastus: minu enesehinnang langeb, sest ta ei leidnud mind olevat piisavalt lahe.

Küsimus: kas tema negatiivne kommentaar saab olla õige, kui ta mind isegi ei tea?

Vastus: ei saa, sest ta ei tea mind. Ma olen tegelikult superlahe ja lõbus. Tal võib lisaks sellele olla halb päev: keegi loll tüüp võis talle ennem külge lüüa, millest tal on hetkel ka halb tuju või ta elus võis midagi halba juhtuda, mis pole üldse minu süü.

JÄRELDUS 3: Tema naegatiivne kommentaar ei saa olla õige minu kohta, sest ta ei teagi mind.

Nii.. paistab, et me saime võetud kokku negatiivsed tagajärjed, mis võivad tekkida, kui ma vaatan tüdrukutele silma: nad kas pööravad pea ülbelt ära, mis näitab, et nad kas on samuti ebakindlad ja mängivad tough chikki või siis nad tegelikult ei tea mind ja seega, nende arvamus minu kohta ei saa olla adekvaatne.

Niisiis: mis ma kokku lugesin siit on siis, et.. kui ma vaatan tüdrukule silma, siis ta reakstsioon saab mulle mõjuda negatiivselt ainult siis, kui ma usun, et tema hinnangul minu üle on väärtust.. see on aga võimatu, sest ta ei tea mind. 

Seega tuleb alati tüdrukuid vaadates meeles pidada, et nende arvamusel pole väärtust, sest nad EI tea mind.

Nii, nüüd aga positiivsed tulemused: 

Tüdruk võib mulle vastu naeratada, pöörata pea häbelikult eemale, küsida: "mis ma vaatan teda?" mille peale ma vastan, et ta meeldib mulle, mille peale ta võib meelitatud olla ja juttu jätkata. Ma võin saada sellest enesekindlust juurde ja on võimalus, et tüdrukud, kellele ma otsa vaatan, hakkavad ka mind rohkem enda silmadega otsima. Niisiis.. win-win situatsioon.

By Kat Lo

Nüüd jääb üle ainult seda järgi proovida. 

Veel üks mõttetera: Maailma tuleb vaadata läbi prillide: jesss, let's see how much fun I can get out of this mitte: I have to avoid pain. Sest kui mõelda valu vältimisele siis on peas ainukeseks mõtteks valu ja valu ning siis ma seostan seda valukõigi eluvaldkondadega, millele ma mõtlen, sest see mõte eksisteerib mul peas ja see hakkab mind defineerimas..

Niisiis: unustada: I have to avoid pain ja ülistada: let's see how much fun I can get out of this.

Überseksikas esmaspäev

Järjekordselt on alanud uus nädal. Nüüd jääb kooli alguseni vaid.. 2 nädalat? Faak.. Anyways.. kui päris aus olla, ma ei usu ise ka et seda ütlen, siis ma ootan juba kooli algust. Suvi on olnud pikka ja ülimalt igav, kui eelmised aastad on suvi möödunud ehitades ja mänge nolifides siis see suvi.. no.. mänge olen ikka nolifenud, aga mitte nii palju. Enamus aeg on möödunud:
juunis - jalgpalli vaadates
juulis - verd köhides ja operatsioonist taastudes.. aka vegeteerimine ja msn'is rääkimine
august - hemorroide ravides ja.. totaalselt päevi maha magades.

Seega.. ootan juba natuke kooli. Kõige enam ootan muidugi seepärast, et minu hinges on mingi pisike lootusesärake, et võib-olla suudan ma see sügis enda inimskille arendada.. lootma peab :)
Ootan ka seepärast, et siis tuleb A Tartu õppima ja võib-olla läheb temaga hästi? Lootma peab..
Lisaks sellele.. on septembri alguses sõjaväe arstlik kontroll.. siis saan teada, mis minu elust saab aasta pärast, kas lähen sõjaväkke, mida ma olen vihanud siiamaani, kuid mida viimastel päevadel olen rohkem austama hakanud, sest võib-olla toob see minu elusse korda ja aitab mul enda elus muutus teha või.. ei lähe sõjaväkke :D

Eile õhtul enne magamaminekut.. või no.. uinumist.. mõtlesin, et teoreetiliselt peaks ma aasta pärast lõpetama, kuigi ma tahan seda natuke pikemaks aasta võrra venitada (õppimist).. et põhimõtteliselt peaksin ma aasta pärast ellu astuma, olema mees, leidma töökoha.. See on suht kohutav ja ma hakkasin paanitsema natukene :D Ma ei tunne, et ma oleks üldse selleks valmis, ma olen laisk, ambitsioonitu, töökogemusteta (isegi.. ma vihkan töötamist), ebakindel.. Hmm.. kui siia need nii üles kirjutada, siis tundub suht kehvake see minu elu.. pff.. unustame selle nimekirja ja.. happy thoughts, happy thoughts.. lallalallaa.. eirame tõde.. :D

Jah, ühiskonna silmis võin ma olla osati läbikukkunud.. osati, mitte täielikult, ma siiski olen lõpetanud keskkooli ja õpin ülikoolis.. seega.. kõike on võimalik veel ühiskonna silmis muuta..
Sotsiaalsete normide ja materiaalse maailma mõttes olen ma täielik läbikukkumine..minu sotsiaalringkond.. see on olemas.. mul on need sõbrad, kes olid mul algkoolist.. aga.. see pole eriti õitsev ringkond.. ka nemad pole sotsiaalsed diivad just.. samas.. "tore" on vaadata, et mida aeg edasi, seda rohkem ma nendega võrreldes stagnatiseerun.. (pole kindel, kas see on sõna üldse). Sõbrad on saanud autojuhiload, autod, osadel on tüdrukud.. ok, ühel on tüdruk :D.. on käinud osati tööl ja teevad asjalikke asju.. ainult mina olen see üksik "pilveballeriin", kes elab õhust ja.. mõtlemisest..

Ja oi kui palju ma olen mõelnud.. :D Ma arvan, et nad pole kõik kokku ka nii palju mõtlemist teinud, kui mina. Kahjuks selle eest medaleid ei anta.. isegi T särke mitte..

Hmm, et siis.. nagu ma mainisin, olen ma sotsiaalselt läbikukkunud eksemplar.. samas.. ma ei süüdista ainult ennast selles, ma mõistan, miks see nii juhtus ja, et seal taga olid lapsepõlve narrimised ja värgid. Ma oleks võib-olla suutnud võtta ka teise tee.. kui keegi oleks mind juhatanud sinna, et hakanud inimese kombel elama, ajanud taga ühiskonnas kiidetud/austatud materiaalseid väärtusi (auto, pangalaen, töökoht, iseseisev elamine).. kuid kas ma oleks siis elanud õnnelikumalt? Surnud vana mehena ja mõelnud, et tegelikult ma terve elu ei elanudki ega teinud seda, mida mina soovisin, sest ma ei võtanud kunagi aega mõtlemaks selle peale, mida mina soovin, vaid ajasin taga ühiskonnas austatud väärtusi.. mis mulle eriliselt ei anna õnne.. Ma mõistan, et auto ja elamine ning töö on elementaarsed väärtused.. kuid kas neid taga ajada.. pimesi.. on õige?

Võib-olla ma paari aasta pärast nean end maa põhja, et ma nii lollilt enda 20 ndate aastate alguses käitusin.. raiskasin enda elu.. kui aus olla, siis ma juba praegu olen kurb, et olen raisanud 6 aastat enda parimast eluetapist.. Kõik need saamatajäänud esimesed tiinekasuudlused, peod, kogemused, võimalused.. samas.. ma ei osanud paremini, mina tegin seda, mida siis oskasin.. kahjuks oli see kehva..

Samas ei saa ma öelda, et ma oleks täielik läbikukkumine. Kui mõelda, et ma hakkasin aktiivselt tegelema enda maailmavaate ning mina pildi parandamisega 2 aastat tagasi siis.. mingit paranemist on näha.. see on väike, aga kui ma alustasin.. siis kõikjal öeldi, et see teekond on pikk ja vaevaline..

Samas.. ma tunnen, kuidas mu mõistus mädaneb istudes päevast päeva toas ja tehes mitte midagi.. õpitu hakkab kaduma.. Seepärast ma loodangi, et see sügis suudan ma olla vapper hiir ja panna enda oskused proovile.. ma olen lootnud seda juba 2 aastat, arvatavasti olles sellega üks raskemaid juhtumeid pua ajaloos :D

Nagu näha ei rakenda ma enda kirjutatul erilisi kirjandi kirjutamise reegleid, ei ole mul arvamusi, mida tahan lahti seletada, ei ole mul üldist joont, mida üritan enda postiga öelda. Rohkem on see uitmõtete mahakirjutamine, enda peas toimuva mahalaadimine antud blogisse.. Justkui oleks tegu minu virtuaalse mõistusega. Kui kunagi oleks võimalik inimese mõistus arvutisse panna, siis arvatavasti selline näekski tulemus välja.. tükike mõtteid, mis jooksevad läbi mu pea.

Lisaks sellele pidin täna hakkama enda enesekindlust kasvatama, et oleksin võimeline sügisel vaatama inimestele silma.. Ma mõtlesin, kuidas enesekindlust kasvatada. Eks ma proovi sama ideed nagu alati, küsida küsimusi hirmu kohta kuni jõuan tulemuseni. Hmm.. olgu alustame.. tegelt.. ma teen selel jaoks uue posti :D

Pihtimus välimusest

really..

Ma olen alati natuke teistmodi poiss olnud kui mu sõbrad.. vähemalt ma ise tunnen nii. Ma ei huvitu autodest, mulle ei paku huvi rääkida sellest, kui palju keegi kuskil jõi või palju ma ise jõin ja kui kõva mees ma tänu sellele olen. Samas ei saa ka väita, et ma oleks üdini mitte-mehine.. ma vaatan jalkat, mulle meeldib jalkat mängida, mulle väga meeldivad ilusad tüdrukud ja mind ei koti armastusfilmid.. Oujee.. see on ju tõelise mehe esmane tunnus.. (yesh, ma olin šarkastiline, õppige sellega harjuma, ma kasutan seda palju).
Siiski.. ma olen vist midagi vahepealset.. mulle meeldib lugeda Naistelehte, Elu24 ja, kuulda lugusid suhetest ja kes kellele meeldib, miks jne.. Aka gossip.

See selleks.. milleni ma tahan jõuda on, et ma ei ole kõige tavalisem jorss.. minu needuseks on see, et mind huvitab ja ma hoolin üleliia palju, mida teised arvavad minust. See on kohutav haigus..See on halvanud mu pea, mõtted, keha ja vaimse tervise. Ma arvan, et ma olen selle tõbi küüsis, kuna mind narriti kohutavalt varajases koolieas, mis jättis mulle tõsised armid.. "ma pean tegema kõik, mis võimalik, et teistele anonüümseks või meeldivaks jääda.. sest muidu nad narrivad jälle mind.. ning ma ei suuda enam olla.."

Seega hakkasin ma alati panema tähele, mida teised minust arvavad.. mis muutus lausa nii hulluks, et nüüd ma mõtlen, et kõigil, kellest ma möödun, on minu kohta juba mingi arvamus olemas.. See on täielik jama, ma ei ole maailma keskpunkt, et kõik vaatavad minu poole ja hindavad mind enda peas. Vb jäi mulle selline mulje siis, kui ma koolis käisin ja mind narriti. Mäletan, et kui ma kõndisin koridoris, siis kõik tõepoolest vaatasid minu poole, näitasid näpuga ja karjusid solvanguid.. See oli valus.. nagu filmis Inception öeldud lause.. the thought.. it will define him.. vms.. Igastahes.. see periood defineeris mind igaveseks..

Olen nüüd juba heietanud enda lapsepõlvest.. ja ma pole välimuse juurde veel jõudnudki.. Jah.. ma hoolin enda välimusest palju, mingi hetk olin ma nii maast madalam enda iseloomuga ja enesehinnanguga, et mind polnudki enam olemas.. oli ainult täielik hirm, kooma minu peas, mis kartis maailma. Ma ei elanud vaid proovisin vältida elu.. Ainuke asi, mida ma teha sain, mida ma teha oskasin oli hoolitseda enda välimuse eest. Mida aeg edasi, seda rohkem ma hakkasin aru saama, et tüdrukute arust olen ma armas.. pede värk võiks öelda, aga kuna mul ei olnud iseennast olemas, siis haakisingi ma terve enda olemuse enda välimuse külge.. ma ei ole kohe kindlasti mingi modell või ülimalt hea välimusega, lihtsalt.. armas.. On palju külgi,  mis mulle ei meeldi enda väljanägemise juures, aga ma proovin anda parima, et käia stiilselt riides, laheda soenguga ja peita punne näol peitepulgaga.

Minu väljanägemine on mulle nagu.. minu väärtus maailmas.. Ja see tunne on kohutav.. ma tean, mida võivad tunda klubides olevad übekuumad chikid.. ka paljudele neile on välimus nende ainsaks valuutaks.. ning kui neil on halva soengu päev siis on ka nende ego 2 korda väiksem, koos sellega enesehinnang.
Sama tunnen ka mina, ma mäletan, kui läksin paar päeva tagasi linna, et sõpsiga võtta pirol nata õlut ja siis Tartuff'i vaatama minna. Ma olin kodus end pannud parimatesse riietesse. Mul oli seljas lahe triiksärk ja lips, kena soeng ning normaalsed teksad. Ma teadisn peeglisse vaadates, et ma näen päris kobe välja täna.. õhtupimeduses kasvõi 9/10 mõne tüdruku skaalal.

Ma läksin poodi, et osta õlu.. ma tundsin ennast nagu miljon dollarit, peas jooksmas mõte "kõik tüdrukud tahavad mind, ma olen kobe" mille taustal jookseb alati, madalamal tasandil mõte "kui kõik tüdrukud ei pane mind tähele, siis on mu maailm, enesehinnang ja väärtus hävitatud" Tervislik elu, pean mainima. Lahkusin poest ja vastu tuli suhteliselt kobe chikk..
Kuidas normaalselt asjad peaks olema:
Mina naeratan, sest ta on kena chikk.
Tema naeratab, kuna ma olen kena poiss.
Mina hakkan temaga juttu rääkima ja tutvust tegema.
Minu maailma scenario, aka kuidas asi oli:
Ma ei julenud talle otsagi vaadata ja vaatasin külma näo ja ülbelt temast mööda, samal ajal otsides taskust mobiili, et ärevust alla suruda. Peale ta möödumist vaatasin ma enda kätt.. see värises nagu 90 aastasel vanamehel. WAY TO GO CHAMP! Yah, basically.. this is my world :)

Liikusin linna edasi ja sain Kaubamaja juures enda sõpsiga kokku, Pirole jõudes olin ma jälle närvis. Mulle tundus, et kõik inimesed vaatavad mind ning hindavad.. samas.. paradoksaalselt käis mu peas ka mõte, et kõik ei vaata ja seega ma kõigile tüdrukutele ei meeldi, mis pani mind ärevusse ja samal ajal ka langetas enesehinnangut. Seejärel avasin ma kiiresti Tauruse pudeli ja kulistasin selle alla, ning siis saabus poolnirvaana.. mu peas saabus rahu ja vaikus.. ma ei mõelnud enam inimestele enda ümber.. ma olin lihtsalt.. ja sel hetkel mõistsin ma, kuidas ma peaks kogu ae elama ja olema ning samas ka seda, kui haledalt õnnetu ma olen, et sellise seisundi saavutamiseks pean ma jooma end suhteliselt täis..

Kurb.. See post tuli pikk ja laialivalguv, kuna kirjutasin seda suht kaua ja mul oli palju segavaid tegureid.. Samas.. tunnen, et see sai hingelt ära öeldud.. piisava detailsusega, et lisada juurde seda raskust, mida ma tunnen selle teemaga seoses.

Minu postid on olnud siiani suht negatiivsed vb.. aga ma ei ütleks, et nad tegelikult oleksid negatiivsed, ma ütlen parem, et nad on ausad, täiesti siirad..

Natukene A'st

Fcking A

Nonii, istun vaikselt toolil ja mõtlen, krt.. kas ma ei meeldi A. le enam nii palju.. Ausaltöeldes ei ole ma siiani msn'st aru saanud, et ma talle nii väga meeldiks või et midagi oleks. Samas.. ta sõps ikka rääkis, et ütle talle, et ta meeldib sulle, et ta ei tea ja on segaduses jne.. Siis ma ütlesingi.. väga ebamehine tunne oli seda teha, eriti veel msn's aga ütlesin.. pika kaarega, aga ta sai aru. Ütles vastu sama meeldivad sõnad.. "sa meeldid mulle ka :)"

See toimus mingi nädal vb tagasi, paljud õhtud on ta sõpradega joomas ja kui ta sel ajal msn's on siis ta nagu oleks elavam, samas.. kui ma räägin temaga niisama suvaliselt ajal siis ta vastab suht suure ajavahemikuga või siis napisõnaliselt.. mitte kunagi ei küsi ta peaaegu minult küsimusi.. Selline värk paneb mind endast kahtlema, kas ta ikka on minust huvitatud, kas ta on huvi kaotamas?

Kindlust tekitab see, et meil oli telefonivestlus paar ööd tagasi, kus ta oli täiega täis, ma kuulsin esimest korda ta häält.. see oli meeldiv, tal on hea hääl.. mõnus, piisavalt naiselik, samas armas.. täpselt selline, nagu ma olin ette kujutanud.. Telefonis ta naeris.. pidevalt.. ta oli küll väga täis, aga ma arvan, et inimesed ei naera täis peaga kõige peale, mida kuulevad.. aka. Ta naeris, kuna ta rääkis minuga, kuna ma talle meeldin.. ma loodan seda..

Pff.. tulin teise tuppa, õe laps nutab jälle, ma ei kuule enda mõtteid ka vahest.. väljas on lihtsalt fantastiline ilm, taevas on tume, müristab õrnalt, vihma tibutab, on väga soe.. kuskil 30 kraadi juures, mahe tuul.. tõeline unistuste suveilm.. mõtlikumale inimesele..

Nüüd ma räägin samal ajal A.ga msn's.. tundub, et ta on hakanud üles soojenema natuke.. ma tean, et ma ei tohi mõelda, mida teine arvab, kui ma kirjutan seda ja toda. Ma tean, et nr 1 reegel on: ole ennastlõbustav..aka selfamusing.. samas.. on raske.. kui näed, et lõbustad ennast ja teine ei tule kuidagi kaasa.. Ainuke asi, mis jäänud on, on usk endasse.. et ma suudan vastu pidada see nädal msn's.. ja kui ta Tartu tuleb, siis suudan ma uut energiat välja anda.. praegu suhtleks nagu kotis.. teadmatuses..

Ma loodan, et temaga tuleb midagi välja.. ei taha saada nuga selga jälle..
Ta on kena, nunnu.. mulle meeldib kuidas ta räägib enda lapsepõlvest, see on nii puhas.. armas, siiras.. lapselik.. lehvikud peas, valged sokid jalas.. rõõmustamas esimese koolipäeva üle.. you can't say that is not adorable :D

Paistab, et sain praegu kõik südamelt kirjutada, mis puudutab teda.. Kui aus olla, siis mul pole aimugi, kes seda blogi satub lugema, kas keegi satubki.. Ja ma ei taha anda talle linki sellest blogist, sest.. siis saaks ta liiga palju teada minust.. mul pole midagi selle vastu, aga ma kardan, et talle ei pruugi meeldida kõik.. ja siis.. ta võib mind mitte enam tahta.. Ma räägiks nagu me oleks mingi räme paar, ma tean, et me pole, et me pole kunagi isegi kokku saanud.. aga.. ta on vahva.. ja ta meeldib mulle.. Salaja südames loodan, et ta leiab selle blogi ise.. ilma et ma teaks.. ja siis ta loeb seda ning.. ma meeldin talle rohkem..

Jube asi see soov meeldida kõigile.. Väga suur hukutav asi..

Uus Blogi

My kind of man

Ja hakkab see jälle pihta.. Olen proovinud varemgi blogisid pidada kuid eriti kaua pole nad vastu pidanud. Seda blogi kavatsen pidada anonüümselt ja eesti keeles. See annab mulle vabaduse kirjutada kõigest, millest mõtlen.

Kuna minu elus ei toimu midagi suurt, siis mõtlesin ma: kas ma suudan pidad blogi oma olematu sotsiaalelu juures. Enamus päevi möödub ju lihtsalt toas istudes ja mitte midagi tehes. Ju mul on võimalik siis kirjutada üles enda mõtted ja tunded ja siis kunagi paari aasta pärast lugeda ja võrrelda enda elu antud hetkel ja siis. Nummi..

Anyways, praegu esimeseks postiks kõlbab küll. Arvatavasti kirjutan siia ka filmide kohta hinnanguid, kuna ma olen suur filmivaataja. Ja kinnitame blogi ka blog.tr.ee listis: OGTEMCZN