Natukene A'st

Fcking A

Nonii, istun vaikselt toolil ja mõtlen, krt.. kas ma ei meeldi A. le enam nii palju.. Ausaltöeldes ei ole ma siiani msn'st aru saanud, et ma talle nii väga meeldiks või et midagi oleks. Samas.. ta sõps ikka rääkis, et ütle talle, et ta meeldib sulle, et ta ei tea ja on segaduses jne.. Siis ma ütlesingi.. väga ebamehine tunne oli seda teha, eriti veel msn's aga ütlesin.. pika kaarega, aga ta sai aru. Ütles vastu sama meeldivad sõnad.. "sa meeldid mulle ka :)"

See toimus mingi nädal vb tagasi, paljud õhtud on ta sõpradega joomas ja kui ta sel ajal msn's on siis ta nagu oleks elavam, samas.. kui ma räägin temaga niisama suvaliselt ajal siis ta vastab suht suure ajavahemikuga või siis napisõnaliselt.. mitte kunagi ei küsi ta peaaegu minult küsimusi.. Selline värk paneb mind endast kahtlema, kas ta ikka on minust huvitatud, kas ta on huvi kaotamas?

Kindlust tekitab see, et meil oli telefonivestlus paar ööd tagasi, kus ta oli täiega täis, ma kuulsin esimest korda ta häält.. see oli meeldiv, tal on hea hääl.. mõnus, piisavalt naiselik, samas armas.. täpselt selline, nagu ma olin ette kujutanud.. Telefonis ta naeris.. pidevalt.. ta oli küll väga täis, aga ma arvan, et inimesed ei naera täis peaga kõige peale, mida kuulevad.. aka. Ta naeris, kuna ta rääkis minuga, kuna ma talle meeldin.. ma loodan seda..

Pff.. tulin teise tuppa, õe laps nutab jälle, ma ei kuule enda mõtteid ka vahest.. väljas on lihtsalt fantastiline ilm, taevas on tume, müristab õrnalt, vihma tibutab, on väga soe.. kuskil 30 kraadi juures, mahe tuul.. tõeline unistuste suveilm.. mõtlikumale inimesele..

Nüüd ma räägin samal ajal A.ga msn's.. tundub, et ta on hakanud üles soojenema natuke.. ma tean, et ma ei tohi mõelda, mida teine arvab, kui ma kirjutan seda ja toda. Ma tean, et nr 1 reegel on: ole ennastlõbustav..aka selfamusing.. samas.. on raske.. kui näed, et lõbustad ennast ja teine ei tule kuidagi kaasa.. Ainuke asi, mis jäänud on, on usk endasse.. et ma suudan vastu pidada see nädal msn's.. ja kui ta Tartu tuleb, siis suudan ma uut energiat välja anda.. praegu suhtleks nagu kotis.. teadmatuses..

Ma loodan, et temaga tuleb midagi välja.. ei taha saada nuga selga jälle..
Ta on kena, nunnu.. mulle meeldib kuidas ta räägib enda lapsepõlvest, see on nii puhas.. armas, siiras.. lapselik.. lehvikud peas, valged sokid jalas.. rõõmustamas esimese koolipäeva üle.. you can't say that is not adorable :D

Paistab, et sain praegu kõik südamelt kirjutada, mis puudutab teda.. Kui aus olla, siis mul pole aimugi, kes seda blogi satub lugema, kas keegi satubki.. Ja ma ei taha anda talle linki sellest blogist, sest.. siis saaks ta liiga palju teada minust.. mul pole midagi selle vastu, aga ma kardan, et talle ei pruugi meeldida kõik.. ja siis.. ta võib mind mitte enam tahta.. Ma räägiks nagu me oleks mingi räme paar, ma tean, et me pole, et me pole kunagi isegi kokku saanud.. aga.. ta on vahva.. ja ta meeldib mulle.. Salaja südames loodan, et ta leiab selle blogi ise.. ilma et ma teaks.. ja siis ta loeb seda ning.. ma meeldin talle rohkem..

Jube asi see soov meeldida kõigile.. Väga suur hukutav asi..