Tuleb välja, et mul on kt

.. homme. Ma teadsin seda enne ka tegelt, aga nüüd avastasin, et see kt pole mitte ainult praksis tehtud asjade peale vaid ka loengus olnud ülesannete.. ning loengus pole ma käinud ning slaide vaadates tuleb kerge hirm peale. Samas.. no fear.. destination darkness ( The Rasmuse laul ). Ei, see kt annab 30% koguhindest ning kui seda ära ei tee, siis.. vb saab teha järelkt ning kui mitte siis on võimalik teha aine lõppedes kt'de asemel eksam. Seega, ma proovin olla võimalikutl optimistlik ning mitte lasta seda paanitsemise tunnet enda sisse, et nii palju asju on vaja tegelt teha ning õppida veel. Hetkel peaks täpselt pool semestrit läbi olema ning põhiline koorumus tuleb mai kuus. Nii tore nii tore nii tore. Isiklikult on mul teiste blogisi lugedes, nii palju, kui ma neid üldse viitsin lugeda, kõige igavamaks teemaks, kui mingi loll vant kirjutab sitaks enda koolipasast, mis tal teha tuleb ja kui vastik see kõik on. Like, hell yeah I give a fck about your school.. nii, kui loen kuskilt seda jama, siis tekib enda sees kohe halb tunne, mis tuletab meelde enda kooli asju, mis tarvis teha ning tekib tahtmine karjuda armsale blogiautorile: ole juba krt vait enda kooliga, mind ei koti, ära aja mind öökima :D Jah, samas.. kui ei koti ei pea ju lugema ka, nii oleks õige. Seega, vabandan kõigi ees, et kirjutasin koolist ning tekitasin teie sees vastupandumatut soovi vihast enda kõrvade kaudu neere välja punnitada. Not cool of me. Ma parem tüütan teid edasi enda igapäevaste lollide mõtetega, mis kaunistavad seda imeilusat kevadpäeva.. mil ma istun arvuti taga ning õpin matat. LONG LIVE MATHEMATICS! .. and Justin Bieber! Mulle meeldib ta perekonnanimi.. Bieber.. nagu beaver.. kobras.. samas ta oleks natuke nagu kopra näoga ka.. ma kujutan ette, kui ta järab porgandit süüa, kuidas ta suu käib.. nagu saekaater.. samal ajal kostab suunurgast: "baby, baby, baybe.. yeaahhhh". Multifunktsionaalne puberteedik :)

Miks mu kapi otsas on hiiglaslik punane põrsas, kellel on roos hammaste vahel? Vastus: see on mu õe pulmakink, ask no more. Agnesel kukuks süda põrandast läbi, kui näeks seda :D Deem.. mõnel chikil võiks süda läbi põranda kukkuda, kui midn näeb.. ning mul võiks teda nähes süda läbi lae lennata.. ot, kuidas seda nimetatigi, ahjaa.. armastus. Seda narkotsi tahaks kunagi proovida, pidavat hoidma pilves päris kõvasti ning kaua. Hmm, kui ma praegu kujutan ette armumist ning armastust, siis ma arvan, et oleksin ideaalne kandidaat selleks. Nagu.. selline crazy armumine, kus tõesti vahitakse üksteist lollaka näoga ning aint naeratatakse, samas kui teised kõrval vahivad, et wtf mis neil viga on, pool-lollakad. Ma ükskord olin armumas, mingi 12% sajast. Siis mind jäeti maha ning terve järgmine päev oli tunne nagu tahaks sisikonda välja roopida. Seega.. päris powerful värk, võimsal meelemürgil võimas pohmell.

Eneli on armunud, nii ta väidab, nii tundub. Huvitav, mida ta tunneb. Peaks ta lahti lõikama, ning siis tegema meditsiinilise ülevaatuse. Otsima üles armumissagarakese ning selle purki panema, silt külge ning masstootmisesse. Mõelda vaid, müüd armumist, poes.. miks mitte? Kõike muud ju meil müüakse juba, eneseväärtust, sotsiaalset staatust, ilu, populaarsust jne.

Jah, eks tuleb see päev, mil tunnen seda armumist.. või siis mitte. Kes teab. Krt, see on kevade süü, et mõtlen sellele. Samas see oleks raske, kõik tüdrukud hakkavad ühte moodi tunduma. Alguses ei jää nende nimigi mulle meelde, siis jääb.. siis suhtlen natuke msn's vms.. siis kui ta hakkab ajama mingit asja, et ma ka meeldin.. siis hakkan ma ta pilte vaatama sagedamini, ning sellega kasvab kiindumus (mitte segi ajada armumisega). Kui läheb asi katki, siis tunnen suurt kaotust.. NEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEDY'nessi. Fakt on, et see tüdruk polnud kunagi olnudki erilisem, kui teised, ta lihtsalt oli sel hetkel, sest mul polnud alternatiive. Mul on raskusi tüdrukute nägemisega sellisena nagu nad tegelikult on. Ma millegipärast tahan alati paremat arvata neist, kui nad reaalsuses võivad olla. Ala kui chikk on vait muidu, aga paar korda ütleb midagi naljakat siis jääb mulle kohe mulje, et ta on tegelt lahe ning mänguline tüdruk, kes lihtsalt ei taha end veel mulle avada.. kuigi tegelikkuses.. vb olidki need kaks lauset tema tähetunniks? Never know..

Aa.. jah, see on nutublogi ka mul nüüd :D Halablogi. Blogi.. mulle ei meeldi see sõna.. blogi.. kõlab nagu glögi.. midagi kleepuvat ning paksu. Päevaraamat on kuidagi kauge ning külm, samas igav, päevik on liiga leirdatud.. eepos oleks liiga.. eepiline. Ega ma Kalevipoeg ole. Koomiks.. definitsioonilt ei sobiks, aga mulle meeldib selle sisu.. lühikesed naljakad episoodid.. jap.. koomiks hakkab see olema, minu elu ongi üks suur krd nali.

Jah, see on ka nata nutukoomiks :D Näete, juba kaks sõna, mis absoluutselt kokku ei sobi, tekitavad nalja. Uus Miki -Hiir, kus iga pildi peal Kupi ning Miki emotsevad, Donald tõmbas end oksa ning hups-lups-tups töötavad Singapuri õmbluvabrikus lapstööjõuna.. Pluto sai kahjuks marutõve ning tuli magama panna.

Jep, Veiko peab mind peksma nata vms. Eile olime klubis ning ta ütles, et õu.. lähme räägime nende chikkidega, kes diivanil istuvad. Mina, hiiglaslik pede, ütlen: amm, blablabla, ei julge.. blablabla, vabandus, vabandus, vabandus, mul on hernesuurused munad. NICE WORK! That's the spirit. This is how winning is done.. amm.. ei.. mitte siiski. Naljakas, kodus olles mõtlen, et see on ju nii pohhui, kui läheb rääkima mingi suvalise tüdrukuga klubis, cmon.. seda tehakse kogu aeg.. miki mouse, kohapeal olles: OH NO, ma ei taha kaljult alla hüpata vabatahtlikult.

Ps.te teate ikka, et ma kirjutan praegu seda koomiksit, sest lükkan edasi hetke, mil pean päriselt ka kt'ks õppima hakkama? :D

Täiesti prses, ma saatsin sellele ühele chikile endaga samalt ainelt kirja facebookis, et kas saab öelda, kas keegi on tal teinud sõpradest seda kt'd vms ning ei, chikk ei saa mulle vastata. Nagu.. facebookis on sees küll, ning postitab seintele mingit paska aga ei, kirjale ei saa vastata. Krt, ise on mingi õpilasvalitsuses kah, ei no thanks.

Raske on jääda rahulikuks ning mitte lasta end kottida asjadest, kui.. kannatust pannakse palju proovile. Iga kord kui tunnen end natuke ärrituvat siis mõtlen: ok.. nii, katkesta see mõte, hinga sügavalt välja ning lase kõik lihased lõdvaks. See võtab selle ärrituse tunde nii 80% umbes maha. Aga ma pean ausalt tunnistama, emotsioonid, nii head kui halvad, on narkootikumid, mis täidavad keha mingi tundega ja mingil tasandil naudime neid tundeid. Naised eriti, aga ka mehed.

Ebarahustav on teada, et ma olen nii tark nagu ülemiste vanake kodus olles, aga väljas sama loll nagu vihma kätte visatud segaduses kolumbuse kõrbehiir. Hiired on armsad karvased.. haha, tahtin kirjutada "hiired" ning kirjutasin kogemata: "hoorad on armsad karvased".. jah, võimalik.. siiski eelistan, et karvad esineks hooral ainult juuste näol. Kusjuures "hoorapoeg" pole mitte sõimusõna vaid sugulussidemete näitaja. Võimas, juba pooleteist tundi olen vältinud õppimist.. :D

Siia kirjutamine on tegetl nagu sõbraga rääkimine.. sõbraga, kes ei teeskle, et tal on huvitav või sõbraga, kes ei sega vahele ning hakka kellegi teisega hoopis rääkima. Minu koomiks kuulab alati ning ei mölise vahele. Sõber, kes ei hinda sinu nalju, sinu sõnu, sinu mõtteid. Miski pole selle sõbra jaoks liialt loll, igav või imelik. Kõik sobib. Ning see ongi see mõnus vabadus, et minu koomiks võtab mind sellisena nagu ma olen. Ta on hea kuulaja, ma ei karda kunagi, et ta hindab või mõistab hukka mind. Ta lihtsalt on siin ning laseb mul lõbutseda. Koomiks on mul isegi parem sõber kui mõistus. Enda peas hakkan sageli endaga vaidlema ning siis pean otsustama, kummal poolel on õigus. Kumba nüüd uskuda ning kellele sõrme näidata. Kas minu vana uskumuste pakett, mis ütleb: "OH no, kallike, ära sa seda küll tee, see pole sina" või siis uued tarkused, mis rakenduvad koheselt: "EI, oota.. ära kuula seda lipakat, ta ei tea, mis on sulle hea, ta on lihtsalt tagajärg sinu siiani elatud maailma arusaamistet.. tal ei ole alati õigus." Ja siis on mul raskusi otsustamisega, üks pool, vana mina tahab enda asju teha, sest.. neid ma oskan ju shitaks hästi, on mul ju palju kogemust nendega ning ma olen harjunud sellega, ma tean, et tema soovitused töötavad ning toovad kindla tagajärje. Samas, minu uus mina aitaks mul areneda paremaks, samas tulemust ta ei tea, mis tuleb, sest talle pole võimalust antud piisavalt, et särada ning näidata ennast. Seega.. vana mina puhul on turvatunne väga suur, samas uue mina järgi käitudes on suur suur teadmatus, turvatunne pea olematu ning üldine ebameeldiv olek.

TAKE the blue pill, take the blue pill.. las jääda nii kuis oli, las jääda nii kuis on. Väga lihtne väljapääs. Lihtne ning igav, tulevikuta ja kasutu. Kui nii jätkata, siis lõpuks on minu mugavuspiirkonnaks ainult ema üsa. Ning sinna ma tagasi ei roni, nägin krd palju vaeva, et välja saada.. ja ma ole vägagi kindel, et mind sinna tagasi ei oodata ka. Okei.,. see kõlab krd haigelt juba, ei, ei mõtle vasakule ahvikesed :D

Mis nüüd.. pean hakkama ikka seda jama tegema, mis mul homme tuleb vastata. Kurb.. cheer up kid, you know what they say, some things in life are bad, they can really make you mad. Other things just make you swear and curse. When you're chewing on life's gristle, don't grumble, give a whistle. And this'll help things turn out for the best..And.. Always look at the bright side of the life.. Always look at the light side of the life.

Haha, irooniliselt oli see laul, millega soovisin enda chiki tuju tõsta, kui ta msn's oli kurb ning panna rääkima, mis tal mureks.. mille peale ta ütles, et jätab mu maha. Oh oh.. joke's on me.. :D Jeah, siis see laul ei tahtnud hästi mõjuda.. deem.. Nääh.. ma olen lihtsalt hirv, kes tahab kepsutada mööda suviseid linnatänavaid, hüppan siia, hüppan sinna.. Ei, mitte mingi Baby shit hirv vaid ikka metsas kasvanud, päris hirv.. okei.. mitte päris.. sest.. teadagi ei ole ma tegelt hirv.. inimene siiski siiani. Ma ei tea, mida ma enam ajan.. IGNOREERIGEE seda lõiku..

Uu uu. novaja ideja: känguru, kellel on uimed.. Mõtle, ta saab anda peksa enda tagajalgadega teistele tüüpidele, ning kui vaja põgeneda siis hüppab merre ning ujub ära. Krt, kõige ohtlikum kiskja maailmas, peatamatu nii merel kui maal. Kängud on absoluutselt liiga alahinnatud looma, ma näen neis palju potentsiaali. Samamoodi nagu lendoravates, fantast loomad. Miks keegi ei võta endale koduloomaks lendoravat? Nagu.. lähed tuppa, amm.. kus mu orav on? Vaatad kardina otsa, ning siis wiiiii... lendleb sulle sülle või õla peale. Krt, mis sellest veel lahedamat saab olla? Nägin kunagi kooli juures pesukaru.. ta oli vist marutõves, sest teda ajasid mingid mehed taga.. pesukarudel on lahedad mustad silmaääred, või need ringid ümber silmade. Osad tüdrukud teevad ka enda silmad sellisteks. Nad or armsad, pesukarud on armsad ning siis kandub see armsus kohe ka tüdrukule ümber. Ok.. vb mitte igale tüdrukule, kui mingi emalaev randub klubis tantsuplatsil sadamasse ning tal on silmad on mustad nagu neegrite kõige mustemad mõtted öösel sütt varastades siis.. see pole ikka kaunis, eriti kui see laiali läheb. Siis on selline tunne, et keegi mängis paintballi ning unustas end ära pesta.

Okei... ma hakkan õppima, gaad.. südametunnistuse ning mõistuse combo, te ei pea nii pahased olema..
Aa.. jah, affirmation: ma usaldan ennast ning näen, et olen väärtuslik, hinnatud ning vääriline.

I'm gonna go

.. to the school in .. 30 minutes. Tegelt on lihtsalt igav ning ei ole midagi teha ning mõtlesin blogi täita. Vaatasin eile kõik Californicationi osad ära. Viimased hooajad olid juba igavamad ning tõsised teemad/suhtejamad viskasid üle. Naljakas, et tegelt on peaosaline ka seksisõltlane ning oli isegi võõrutusravil? :D Kuidas on kedagi võimalik seksist võõrutada? :D Ma ei tea, kummaline, aga ok. Sünnipäev, minu õige, läks okeilt, magasin kella üheni päeval, kaks korda lauldi üles, pool 8 ema ning isa ja kell 1 õde ning ta mees. Tuli välja, et ma ei viitsinud kooli minna (oh no, the surprise). Ärkasin üles ning.. õde tegi putru, sõime ja siis vaatasin kella 7-ni californicationi. Siis.. oli õhtusöök, poolpidulik sünna tähistamine perega ning.. 10 vaatasin californicationi edasi. Faces vaatasin oli mingi 80-90 õnnesoovija vahel.. 270'st sõbrast nii, et mingi.. 1/3 mis on isegi vist päris hea protsent. Viis minti enne südaööd tõusin enda toolilt püsti, nuusutasin lilli, mis lauale oli pandud (nartsissid on mu lemmiku lõhnaga, need.. kollased lilled..) ja siis.. läksin õue, vaatasin ukse pealt välja, nuusutasin värsket õhku, vaatasin selget tähistaevast, kuulatasin pool-vaikust ning kujutasin ette, kuidas see on millegi ilusa algus. Kuidas paari kuu pärast on kõik see lumi olematu ning on soe suveõhtu, kus taevas on samasugune ning ma kuulen-olen ise mingi osake mingist seltskonnast, kes kõnnib pool-purjakilt ringi mööda Tartu aedlinna tänavaid, ühes käes õllepudel, teise käe all veinist lõbus tüdruk, meiega koos matkamas ka veel paar inimest ning kuidas me naudime seda väikelinna ilu, mida Tartul meile pakkuda on. See on see selguse ning värskuse kombinatsioon, mida saab sellest hetkest hingata endasse, pole olemas katkisi võimalusi, pole olemas teadmatust homse ees, hirmu vanuse või põhjuste üle. On lihtsalt see üks lõbus olek, see värskus, ilu, hämarus ning kaunid naeratused. Jap.. seda kõike nuusutasin ma enda ukse vahelt eile õhtul kell 12.

Peale seda panin ma ukse kinni, viskasin enda voodisse pikali, vaatasin lakke ning mõtlesin, et kõik see saab teoks, see on alles algus. Peale seda otsisin porri välja ning taltsutasin madu. Kidding.. or am I? :O

Ning juba täna on uus päev. Ei alustanud ma seda teisiti, kui eelmisi nimekaime. Ärgates oli kell jõudnud poole 12 peale ning tuba paksust päiksevalgusest umbe ning soe. Meelde tulid kaunid kooli kodutööd ning peale seda hingav kergendus, et olin endale lubanud ju ülelaskmist seekord. Lubadus on lubadus, seda tuleb täita. Seekord.. 0 punkti for me. Ma proovin mune paigutada kriitilistesse korvidesse ning seega saada oluliseimad asjad tehtud võimalikult väikse vaevaga. Täpselt, ma olen päevavaras, iga firmajuhi suurim õudusunenägu - töötaja kes teeb täpselt nii palju, et mitte kinga saada. Kui aus olla siis pole mul hiiglaslike unistusi töökohaga seoses. Piisavalt et ära elada ning edasine energia kulub juba muude asjade peale. Mis mind tõesti huvitavad.

Huvitav mõte, mis kõlgub peas on, et selle suure kevad-suviöise vabaduse annab mulle pigem teadmine, et minu maailm koosneb minust. Kui saada aga meeleseisund, kus kaotada hirmud, siis minu maailm muutub iga inimese maailma arvelt toplet suuremaks. Seega.. Kui elada kolkalinnas Tartu ning koos selle  80 tuhandelise elanikkonnaga siis on reaalne võimalus, et minu maailma muutub hirmude kadudes mitukümmend tuhat korda suuremaks. Seda on päris palju arvestades fakti, et ma olen siiani harjunud vaid enda ühe ning väikse suletud ilmaga ning enam-vähem ellu jäänud selles. Kujutage ette vaid, kui mind lasta lahti New-Yorkis, ma võiks õnnest ning lõpututest võimalustest arvatavasti iga 4 sekundi tagant püksi teha.

Nii, et mida ma teen, kui lahkun 10 minuti tagant siit arvutist ning asun palverännakule kooli? Lukustades ust ning sulgedes väravat näen ma enda armast miljon ning 72 korda käidud kooliteed. Romantiliselt öökimaajav vaatepilt. Samas on mul võimalus teha endas väikene muudatus ning näha seda kõike uuesti, miljon ning 73-korda, uuesti ning uue nurga alt. Tekib küsimus, mitu miljonit võimalust on näha ühte ning sama asja erinevana? Nii palju kui mul energiat jagub ning soovi ja tahtmist. Täna on mu ülesanne kergem. Täna on väljas päike ning võimalus näha kõike kaunimana ning lootustandvamana on 81% suurem kui tavalisel hallil talvepäeval. Okei, liiga suur protsent.

Ning mida teen ma enda rännakul kooli, kas ma mõtlen enda peas imelikke mõtteid maailmast, mõtlen ma selle üle, kuidas ma enda keha hoin, mõtlen ma sellest, kas vaatada inimestele otsa või mitte, mõtlen ma enda ilusast suveööst, mõtlen ma kuidas vältida libisemist ning mahakukkumist, mõtlen ma mida ma teen kolmapäeval? Krt seda teab vastata või mõtlen ma kolmekümne neljandat asja.. ma ei tea. See ongi see ilu minu peakese puhul, ma mõtlen sageli kinnisideedest aga vahest kaldun ma enda teelt kõrvale. Sageli mõtlen ma lihtsalt totaalseid jaburusi ning lihtsalt natuke naeran enda sees idiootsuste üle, mida ma mõtlen antud hetkel. Jah, vahest pean täitsa teatrimängu enda peas ning proovin maailma näha lollakana, nagu ta tegelikult on, naerda rumaluse, endal lollide hirmude ning kõige selle absurdsuse üle. Ma ei ole hingelt kurb inimene, ma olen sageli lihtsalt kurvas tujus, kuna ei mõista enda väärtust ning võtan kõikide teiste hinnanguid otse südamesse ning lasen neil end närida. Selles ongi see traagika, ma võtan teiste arvamused tõespähe liiga sagelin ning samas aktiivselt ei muuda end vastavalt nende arvamusele. Ehk siis.. peas on mul kaks tõse korraga, üks on mu enda soov ning tahe, mida ma ei murra, samas on teiste soov ja tahe, mida ma korda ei saada, aga mida pean ekslikult õigeks. Ma olen pidevalt endaga konfliktis ning teadlikult korrutan, et teiste värgid pole õiged minu puhul. Ma olen unikaalne loom. Unikaalsel loomal unikaalsed teod. Ning ma ei tahagi olla nii nagu teised, ma tahangi olla teistmoodi. Seega.. oleks lollakas loota, et ma sobin teiste kriteeriumitesse, kui ma tahan olla neist aktiivselt erinev.

Oh neid rumalaid ning naiivseid mõtteid 22 aastat vana mees-poisi peas.
Kui see ei aja naerma siis mis veel? :D Jah, ma tean, mida ma teen enda kooliteel täna, ma naeran enda ning maailma üle. Hea valik.

Üks asi veel, tuletan endale meelde: väärtusta end rohkem ning näe, kes sa tegelikult oled.. mitte mis sa arvad teiste meelest enda peas olevat.

I had my party

Pidasin sünnapeo eile. Kuskil 20 inimest oli kohal. Alguses mõtlesin, et läheb päris krõbedaks, sest vahepeal oli seis, et tuleb 2 tüdrukut ning 20 poissi :D Õnneks vood tasakaalustusid ninglõpuks tuli kohale nii.. 6 tüdrukut ka ning .. 12 poissi vms kanti. Kahju, et mul ütles mingi nii palju sõpru ära, samas.. peab neid mõistma ka, igal ühel oli mingi asi ees. Suht normaalne pidu oli, miks ma siis end nii sitalt tunnen? Ei, see pole pohmakast, ma ei joonud eile nii palju üldse. Nagu.. vaimselt tunnen halvasti. Ma oleks eile isegi keppi saand, kui oleksin tahtnud. Jah.. ilusa puutoki.. HA HA HA, best joke ever.

Eks ma võin ju nata rääkida ka enda sünnast ning eilsest. Pidu hakkas kell 7 õhtul, pidasin all kaminasaalis. Inimesed võtsid muidugi minust õppust ning hilinesid stiilselt, ei pane pahaks neile seda, ma ise hilinen ka alati kuskil tund-kaks. Esimesed tulid kell pool 8 ning järgmised.. kuskil 8? Ja siis.. neid tilkus tsips juurde kogu aeg. Mm.. kingiti igast asju, üks "huvitav" raamat ning teine gei raamat :D Samas, peab mõistma huumorit, peab mõistma.. Peol oli.. tra, mul sitalt töötab mõte, üldse ei jookse. Ma ütlen, jumala pahas seisus olen vaimselt, ise ka ei tea miks. Suht hea õhtu oli ikka eile, aga.. Veiko sai üle miljoni aasta juua ning mitte olla kaine autojuht.. ja.. ta kasutas seda ülirohkelt ikka ära :D Krt.. nii palju facepalmi ning laua alla naermist pole ammu olnud :D Seal olid kaks minipiffi ka, nad polnud vanuselt minipifid vaid suuruselt, pisikesed tüdrukud. Üks armsam kui teine. Krt, ma olin nende mõlemaga vist kunagi rääkinud miljon aastat tagasi. Üks arvas, et ma olen ülbeim inimene maa peal alguses, ning.. hiljem kinda.. tegin asja, mida ma mitte iial enam ei tee, sest tundsin kuidas mu mnad otsast lõigati ning seinale naistele naermiseks pandi. Mingi.. otsin talle alkot onju ning siis aitasin koju ka tassida. Ok, teile ei pruugi tunduda see nii alavääristav, aga see oli ikka suht.. pearaputus. Teine chikk .. temaga ma olin kunagi kooli peol rääkinud vetsujärjekorras. Ma ise seda ei mäleta, aga ta ütles, et see oli nii naljakas olnud. Samas. hiljem rääkisin temaga msn's ning ma muutusin imelikuks vms.. anyways.. mapolnud taga suhelnud 2 aastat ning nüüd oli ta siin peol, sest üks vant võttis ta kaasa. No.. oleks tahtnud sebida neid aga fakk.. ma lähenesin täiesti valest nurgast asjale. Ma võtsin sellised eeldused nagu.. a) nad on lahedamad kui mina, b) nad arvavad nagunii juba üleolevalt minusse minu mineviku tõttu c) ma lihtsalt ei tundnud endas seda võimu, et suudan hakkama saada sellise asjaga.. ofc minu naljad paljud ei tabanud ning.. peamiselt nad lihtsalt polnud huvitatud. Kas killisin ise end? Väga võimalik.

Siis.. suudeti mulle sitaks salatit ning küpsisepuru maha ajada.. ma ei mõista siiamaani, kuidas sai üks küpsis täpselt laua jala alla sattuda.. nagu.. :D Osad pidid kahjuks juba suht vara ära minema, mingi.. 11 või värki. Samas, osade puhul oli see mõistetav ka. Enda asi, jäid Veiko tulevärgist ilma :D Ei.. ta ei läinud põlema.. igaks juhuks mainin. Üks hästi armas tüdruk oli veel seal, aga tal on poiss kindlalt olemas ning tundsin nata.. mõttetuna teda sebida.

Igatahes, mingi kell läksime kluppi. Hanan töötas riidehoius, alguses oli ta rõõmus, kui kella 4. aeg talt riideid küsisin, siis oli tal vägagi kuri nägu :D Ta on ka ikka krd imelik tüdruk. Räägib kogu aeg kuidas teda rämedalt ahistatakse ning samas paneb end kogu aeg olukordadesse, kus selle toimumise tõenäosus on kõige suurem.

Krt, ma ei viitsi seda kirjutadagi siia.. okei, kirjutan ikka. Ma ei pea ju kirjutama ilusalt, teen vabas vormis.. nagu ma oleks kunagi kirjutanud ametlikult.. Klaabis mingi tantsisime natuke, siis hakkas Indrek pissuma, et ct on maakas koht, ning talle ei sobi. Krt, sa oled enda chikiga klubis üle miljoni aasta siis ära vingu vaid tantsi. Mingi chikk tahtsi edasi tantsida aga siis läks ära lõpuks, sest Indrek vahtis lihtsalt platsi kõrval tuima näoga. Ma ei tea.. mulle hakkab järjest vähem see tüüp meeldima.. vb pingutan üle, ei tea. Ja fakk me, et ma pidin ikkagi eile natuke alkot võtma. Krt, ma olen iseenda sünnal ning ma ei suuda end mugavalt tunda? Krt küll, see on nii vale. Siis.. ma ei tea, läksin peldikusse, tundsin end sitalt ning nata väärtusetult jälle.. Tulin välja.. siis.. Indrek vist oligi enda tüdrukuga uttu tõmmanud, Veiko lasi ka kuskil ringi, otsisin teda. Nägin mingit ühte tuttavat chikki, ta sõbranna hakkas kohe mulle ligi ajama. Nagu.. aktivselt käperdama :D Siis mingi..rääkis, et teeb trennin ning selleks on stripptants jne. Ta oli ilusa naeratusega ja värki, aga puus oli ikka liiga lai ning värki.. välimuselt mingi.. pingutab heal juhul 7 ära.. pigem 6 poole. Suudlesime lõpuks. Minu esimene klubisuudlus võõra chikiga. Aga omg, mis jama ta hakkas ajama. Nagu.. ta oli mingi mega madala enesehinnanguga piff. Ning see tappis nii hullult teda minu silmis. Lihtsalt tundsin, kuidas ta järjest vähem meelima hakkas. Mingi.. ala.. sõber tuli mulle juurde ütles tsau, küsis, kas see chikk on minuga. Siis see chikk ütles, et: ütle nüüd, et ei ole. Mul oli.. ok.. ei ole :D:D Siis ta mingi hakkas panema, et ta nii kole ka ikka ei ole jne jne, mitte nagu naljaga vaid tõsiselt mõeldes ja värki solvus vms. Siis.. mingi iga kord, kui mingi chikk mööda läks siis küsis: jah, kuidas too sulle meeldib, on see ilus, ta on nii mõttetu vms. Lisaks asju stiilis: kui sa ei taha mind, siis ma võin ära minna, ära ole minuga viisakusest koos jne.. Mul oli peas nagu: gaaaaaaaaadd.. mida see tüdruk teeb? Kuigi kui aus olla siis selleks hetkeks soovisin juba jh lahkuda ta juurest, samas ma ei tahtnud talle haiget teha.. seega ütlesin, et otsime lihtsalt mu sõbrad üles.. siis hakkas jälle panema, et sa tahad must lahti saada jne jne. Ma küsisin, et miks sa räägid selliseid asju? Ta mingi, et olen realist ja blablasksl. Igatahes, ta  oli klammerdunud nagu kiimane koer mänutiigri külge. Mingi mitu korda, et mis teed pärast, kuhu lähed jne.. ma elan üksinda, mul on kodus palju alkot. Ma vastu, et ja ja.. ma pean koju minema, igast asju vaja teha. Ta uuesti, et pole vaja jne, et ma elan täiesti üksi ning värki. Sajaga üritas mind enda poole rääkida. Ütlesin lõpuks, et ma võin sulle enda numbri anda kui tahad. Siis tal jäi mingi suu lahti.. tal vist üldse reaalsusesse ei mahtunud ära, et keegi ütleb ta kodukutsest ära ning ei taha tema numbrit vaid pakub ise enda oma.. Oli suu lahti ning siis lihtsalt ütles.. ma ei mõista.. mul on ju elan üksi.. :D :D

Mul oli.. whatever.. igatahes, tipp meestele, kui teil klubis on mingi chikk klammerdunud külge, siis.. teistelt chikkidelt saab ikka väga palju silmsidet. Täna oli täitsa ok määral seda, nagu.. et.. suht palju ikka, aga eriline fireworks oli too kord, kui see ülikobe chikk mind sebis.. siis nagu KÕIK tüdrukut vahtisid ning naeratasid. Aga nii kui tüdruk kaob ära siis kaovad ka pilgud. Nata raske nagu kasu lõigata sellest nii :D

Okei.. wrap this shit up, put it in plastic bag and sell it to russians. Ei tegelt, mingi õnneks kell sai neli ning läksime välja, siis.. takso peale koju. Sain pool h hiljem sõnumi, et chikk ikka ei saanud ära veel, mis toimus, et.. ma nagu ei läinud tema poole?? Kuidas see võimalik on?

Sorry.. no.. tõesti ma ei kepi kõike, mis liigub. Muidugi ei saanud mu sõbrad ka sellest aru, et nagu.. wtf.. miks sa ei läinud? Tüdruk peab ikka meeldima, mul peab nagu tahet ka ikka olema. Oleks ta olnud üks neist minu sünna minipiffidest.. vabalt :D no doubt in mind :D No homo here, just dude with standards.

Ning.. nüüd on mul ikka paha tuju. Ma ei saand sellest mingit enesekindlust juurde sest ma ei teinud ju midagi selle heaks, et see juhtuks. Ning ma tunnen end ikka sama shitalt, kui eile klubis vetsu minnes. It's killing me.. piece by piece. Sööb seestpoolt hinge ning väljast jätab mulje, et olen gay. Super onju. Tra mul on nii kõrini juba sellest jamast. Okei.. vaatan Californicationi, rollimudel. Ning siis.. kavatsen mitte mõelda, kui palju mul on vaja koolitööd teha. Ma arvan, et seekord ma ei tee praksi kodutööd ära, jääb see 5 punkti saamata, aga ma tõesti ei viitsi ning ei oska. Reedel on seal kt, millest võimalik saada 30p koguhindest. Hakkan parem mingi kolmapäev selleks õppima ning teen võimalikult hästi ära. Ma ei viitsi üldse progeda..

Krt küll, ma olen selle hääle asjaga ka feilimas. Ma pole viimasel ajal nii kõvasti rääkinud kui pean. Enesehinnang is a bitch. Ma ei saa aru, miks ta vajub mul nii põhja kogu aeg kui pole nagu reaalset põhjust. Äkki on probleem sellest, et ma ei tee asju, mida tahan ning kuna ma vean end kogu aeg alt siis tunnen end luuserina? Ma ei jõua isegi end analüüsida enam.

Okei, keep strong. Vb on homme parem tuju juba siis saan: hääl kõvemaks, vähem hoolida asjadest enda ümber, päevad läbi lihtsalt uskuda endasse. Krt, ma peaks minema klubis mingi chiki juurde ning üritada teda lihtsalt igavusega ära tappa. Rääkida kõige igavamat juttu või jama maailmas ning proovida tahtlikult ta panna minema kõndima. See on asi, mida on võimalik täita ju.. Kogu aeg, kui mingit ilusat tüdrukut tahan või räägin taga siis kuklas on mõte: ok.. millal sa siis SELLE vestluse prse keerad, millal sa ütled selle asja, mis paneb tüdruku ütlema.. okei.. ning attraction tasemeid samamoodi langema nagu see piff on enesehinnangu jutuga klubi. Ma ei tohi nii mõelda. 100% eneseusku, muud moodi pole võimalik seda mängu võita.

Elage.. ma ei tea.. hästi? Suht nõrk lõpplause.. mijäuuu Ma pean end rohkem väärtustama, ma ei hinda ning mõista enda tegelikku väärtust.

Ma ei tee seda

Ma ei muuda enda olemust, ma ei muuda enda soove ning iseloomu, ma ei muuda seda, mis pani mind naerma, ma ei muuda end tuuma. See tuum, see olengi mina, ning kui ma seda muudan.. siis pole mind enam..

Ma ei tee seda

Ma ei muuda enda olemust, ma ei muuda enda soove ning iseloomu, ma ei muuda seda, mis pani mind naerma, ma ei muuda end tuuma. See tuum, see olengi mina, ning kui ma seda muudan.. siis pole mind enam..

Vaikne teisipäev

Seda on tänane päev. Jess, eelmine sissekanne oli nata täis peaga kirjutatud ning kui päris aus olla, siis need "w" on seal lõpus kuna ma olin läpaka taha magama jäänud ning sõrm klaviatuurile :D:D Anyways, it's all good. Samas ma ei hakka ära ka kustutama seda, kui tundsin tol hetkel nii siis tundsin.

Eile vaatasin jälle RSD'd, tegelt vaatasin üleeile ka terve päev kuni lõpuks öösel kell kolm jäin arvuti taha magama. Ning ma hakkasin mõtlema enda elu ning asjade üle. Ning ma leian, et ma olen õnnelik inimene. Ma olen õnnelik, et mulle on antud selline võimalus iseendale end tõestada. Kui võtta mõni rikkurpoiss, kes on sõndinud kuldlusikas perses, siis.. mida tal on võimalik saavutada, mida tal juba pole? Okei, teeb enda rikkast issist veel suurema firma, aga.. cmon, tal on juba kõik vajalikud kontaktid olemas, raha on seal, välimus on kaasasündinud, pole midagi, mida saavutada. Minul jällegi on antud võimalus teha endale suurim kingitus maailmas. Mulle on antud võimalus panna end proovile ning läbi miljoni raskuse tõusta üles täieliku võitjana. Mul pole raha, mul pole tutvusi, mul pole inimesi, kes kadestakas mind, mul pole sotsiaalselt suurt midagi. Ainuke asi, mis mul on, olen mina ise ning usk endasse. Loomulikult on olemas perekond ning sõbrad, aga see pole päris sama. Ega emme ei tule kluppi minuga ja tutvusta mind noortele preilidele seal :D Kusjuures, Portugalis käivad chikid enda emadega klubis.. väga weird..

Kui aus olla siis tunnen ma natuke põnevil olevat end. Mul on olemas hiiglaslik põld ees, kuhu ma võin külvata kõike ning harida nii nagu ise soovin. Mul on võimalus näidata endale, et fakk yeah, ma olen mees, ma suudan muuta ennast ning vormida enda elu. Ma ei ole mingi tüüp, kellele kukkus kõik sülle päeval, mil ma sündisin. Ma usun, et inimene, kes on elus kõik asjad ise enda jaoks saavutanud on miljoneid kordi rohkem rahuldatud kui tüüp, kes pole millegi nimel pidanud elus pingutama.

Ning ma olen tänulik selle eest, et ma suutsin avastada vastavad teadmised, vastavad inimesed, kes samuti soovivad end täiustada. Ma olen tänulik, et mulle on antud ülesanne ning mulle on antud kätte tööriistad. See annab mu elule mõtte, teekonna mida pidi liikuda, eesmärgi mida sihtida. Ning ma ütlen siin samas ära, minu eesmärgil pole lõpp-punkti. See on asja kõige ilusam nurk, ma saan alati paremaks saada. Mul on alati võimalus viia enda soovid järgmisele tasemele, mõelda asjadele ning unistada pilvedest kõrgemale. Ning kui ma vaatan sealt ülevalt alla, enda selja taha siis mõtlen ma: hahaha, ma oleks võinud mitte julgeda unistadagi.. aga ma unistasin, see on teine tase, see on uus maailm.

Ma leian, et on olemas mitu maailma. Mitte füüsiliselt ega ulmekirjanduse riiulite vahelt vaid puhtalt, siin samas, minu peas, sinu peas, kes seda loed. Me elame mitmes maailmas korraga, ei.. tegelt see on vale, me elame ühes maailmas korraga, mida me arvame olevat ainuke maailm meie jaoks, kuigi tegelikult on meie teadmata olemas miljoneid teisi maailmu meie ümber. Ainuke erinevus selles, kes elab millises maailmas, on see, mida me ise arvame.. mida me arvame, kus elame. Sest, teha pisike klõps enda peas, pisike vaatenurga muutmine, BOOM.. sa oled uues maailmas. Asjad ümber on samad, tõsi, aga tähendus.. teine. Igal maailmal on omad piirid, oma füüsikaseadused, omad reeglid, käsud, keelud, võimalused. Ma olen krd tänulik, et ma olen saanud teada erinevatest maailmatest. Ning mis on kõige naljakam, need maailmad asuvad minu enda sees, väliselt on olemas ainult objektid, tegevused, tagajärjed. Väliselt ei loe mitte miski siin maailmas, me lihtsalt oleme. Inimene iseenda sees loob esemetest maailma ning mõnikord teeb mind väga kurvaks kui ma näen, et inimene on otsustanud luua endale väga isoleeritud ning kurva maailma. Ning ma sügavalt austan kärssasid, kes käivad maailmas ringi näol naeratus, salajane rahu, mis ütleb: ma tean erinevatest maailmatest, ma tean, kuidas see pull tegelt töötab, ma tean.. ma valisin endale parima maailma.. ning mitte keegi ei saa seda mult ära võtta.

Mis vahe on inimesel, kes on kõik saanud sünnist saati ning inimesel, kes on avastanud enda jaoks erinevad maailmad endas? Lihtne, viska pisike kivi esimese reaalsuse hammasrataste vahele ning märka, kuidas ta maailm laguneb tükkideks. Viska kivi teisele ning see kivi purustub võimsate uskumuste rataste vahel. Need rattad on spetsiaalselt tehtud, iga üks neist. Spetsiaalselt õlitatud soovidest, valmistatud karastatud uskumustest ning kogemustest, moodustades koos hävitamatu mootori.

Mina olen enda teel, valin oma rattaid, otsin vastavaid vajalikke õlisi ning karastades neid välise vihma, tormi ning päikese käes. Minu rattad ei tugevne päikese käes olles, nad tugevnevad olles tormis, paduvihmas ning jäises külmas. Ma tean, et kui mu ratas on paksu jääkihi all, siis üks hetk tuleb päike ning sulatab ta üles. Ning kui tuleb uus jääaeg, siis on minu ratas juba tugevam, kui eelmine kord.

On olemas väljakutsed, neist ei saa mööda vaadata. Me vaatame väga valesti väljakutsete peale, me arvame, et nad on midagi rasket, midagi negatiivset, midagi hingematvalt koledat :D Ei, nad ei ole raskused, nad on võimalused. Iga väljakutse elus on trepiaste. Peale väljakutse ületamist olen ma jõudnud sammuke kõrgemale. Sammuke kaugemale enda arengus. Ilma väljakutsete ning raskusteta pole võimalik trepist üles kõndida. See, kes väldib raskusi, seisab kohapeal.

Mida inimesed otsivad.. trepist tahetakse üles jõuda, raskusi ei taheta ületada, kas oleks võimalik saada eskalaatori peale? Jah, magic pill. Olla kaval ning vältida pingutusi, jõuda punktini, mida soovitakse, ise liigutamata. Eskalaatorid on haruldased. Neid ei ole palju, ning kui kaubamajas sõita sellega üles siis.. kuidagi igav hakkab.. Jõuab küll punkti, kuhu soovitakse, aga kuidagi imelik on seista trepi peal ning liikuda.. Kui elu lõpp on kätte jõudnud, siis.. ma ei taha surra teadmisega, et ma seisin terve elu, igav oleks. Ma soovin tunda rõõmu teekonnast, hinnata iga astutud trepiastet. Sest.. see trepp, meie elu ongi trepp. Millegipärast on meil soov läbida teekond võimalikult ruttu, et jõuda nautida lõppu. Aga see ju lõpp ongi.. lõpp. Ning mis tuleb peale lõppu? Mis siis kui lõpp polegi päris see, mida ootasime? Umbes nagu meie praegune ühiskond, mine põhikooli, lõpeta põhikool, et saaks minna keskkooli, mine keskkooli, et saaks minna ülikooli, mine ülikooli, et saaks hea töökoha, tööta hästi, et saaksid head pensioni. Valmistu, valmistu, valmistu.. valmistu milleks? Kui igale inimesele jagataks tema sünni puhul kaasa elu kasutusjuhend, siis ma tõesti tahaks teada, mis on ühiskonna arvates see hetk, mil valmistumine lõppeb ning elamine pihta hakkab? Me eivalmistu millekski, me elamegi siin ning praegu, ei ole olemas lõpp-punkti, kuhu kohale jõudes ongi kõik olemas. Nagu Michael Jackson: This is IT.

Ma ei taha kedagi õpetada, ma kirjutan seda enda jaoks. Kuid ma olen väga rõõmus, kui keegi saab sellest samuti indu juurde ning avastab enda jaoks uusi võimalusi.

Saan järgmine esmaspäev 22. Ning ma olen kogu aeg arvanud, et 22 on liiga vana. Õige, 22 ongi liiga vana, et olla laps. Ma olen arvanud kogu aeg, et mul on midagi puudu jäänud enda teismeliste aastatest ning mida rohkem aastaid ma turjale kogunud olen, seda rohkem olen tundnud meelehärmi. Tõesti, on väga hilja, et tunda end teismelisena. See oleks nagu kummipall, mis on piiritletud aastatega 15-18 ning mina üritan kõigest väest veel 21 aastasen selle palli sees olla, kuigi ma olen nii vastu seina surutud ning iga hetk on see pall purunemas. Ma võin nüüd sellest pallist väljuda, pole hullu. Nüüd pole mul teismelise iga, nüüd on mul terve elu, kuni saja aastaseni välja. Ning ma võin igast päevast tunda sama palju rõõmu kui eelmisest. Ma ei pea muretsema asjade üle, mis jäid teismelisena tegemata. Ma saan seda kõike teha iseseisvalt. Ma tahtsin tiineka aastaid tagasi seepärast, et siis polnud enda vastutust, asjad juhtusid kergemini. Nüüd pean ma iseseisev olema ning ise enda maailma looma. Ehitama ise üles peod, mida alati soovisin, ehitama ise üles sündmused, mida ihaldasin. Ei ole mina vs maailm. On mina ning maailm, mis on minu mänguplatsiks. Kui midagi tundub võimatuna, siis sulgeb silmad ning hüppab teise maailma. Muuta lähenemist ning kõik on saavutatav.

Tuleb meelde jätta ainult nr üks reegel: Purustamatu enesearmastus ning usk. Sest lõppude-lõpuks, maailma, kus elada soovin, valin ikkagi mina. Teised inimesed proovivad tõmmata mind enda maailma, öelda, mida teha, mis on vale, mis on mõttetu, mida ei tasu proovida, mis on raske, mis on lihtne, mis on hea, mis on halb, mis on õige, mis vale, mida hinnata, mida põlastada, mida soovida, mida karta, mida armastada, mida laulda, kuidas laulda, kuhu hüpata ning kellega hüpata. Ei.. mina ning maailm.. mitte mina ning maailm + Robert Downing Jr.

Tunded nagu viha, kadedus, äng.. need tulevad kõik sellest, et elatakse teiste maailmas, mis inimesele endale ei sobi. Mul ei ole vaja neid tundeid, need pole vajalikud. Miks olla kuri maailma peale, mis pakub lõputuid võimalusi? Sest üks inimene arvab erinevalt, kui mina? Mitte keegi ei saagi mitte kunagi teist inimest mõista, sest iga inimese maailm on individuaalne. Seega pole isegi mõtet vihastada teise inimese peale, sest.. ta ei ela ju minu maailmas.

Ma olen tänulik enda elu eest ning võimalust, mis mulle on antud. Ma hindan ning ootan põnevusega enda elu ning teekonda, enda võimalust luua maailma ning lennata kõrgemal kui pilved.

I can fly and so can you.

Käi perssee enda pealikirjaga

Söö sitta ja ona palme. Krt mul on savi. Jah, ktt ei koti, fa fa.Ma olen rämepedekas, ikka sitem pedekas. Krt, võik kohe mingilt veenalt suhu võtta jae endale pedestempli külg e lüüa-Krt, ma öäkeh kliuppi ning ei hulge chikiidega rääkdia, kui ma SHIT FCUKING WASTED. Kedagi teist meest maailma peal ei kepi, mida nad teevad sel momendil, ui on shit daced, aga ei. minf kotin.. mina olen see fcking fag, kes muretseb KÕIKE fcmking ebevajelike asjdeade pärast maailma FUUUUCK MEEEE FUCK ME FCUK ME FCCCCCCCCCUS ME :.FUCKEME: FAG. Mul on nii sitaaauguni enda pasasrt. KTt, ma ei viitsi seda paska kuulata, mis ma han, mingi krd fairytale emo fag paska kirjutan siisa plogisse. käi perse krd pedekas. Ausalt, ole krd mees ja ela elu mitte ära mõtle tuhkatriinudest ja vikeraaktest. krt, kepi naisi ja ole mees mitte mingi padjapihupedekas. Krt, minuoäöradt peksa eluäpuni pihku, mul suva, aga hea alternatiiv on end ka üle puua. Jah, samapalju krd võimkalusi annab ning samamõjukas. Nice work, fag. krt, kellel labidat on, et mas elltoteu maa siise saaks peksta ning oll asee, kes ma tegeld olen looodd olema. mintte mingi ker üjsokomna pask. alksghaldkjgfkjahs kaghksjdlsukvoghnbpmjv8ülh0spoegilyhdjslvlihgusjoLASDi7fsh9dbszouVjhsijodrköralsa.zljs olaokd sitaks vahva. jah ropud sõnad järjest, sitaks perse uaus putsi, munni vittu, riooo fFnaj sg oledgi 'nne likud.  Olen gvking 15 aastane tatt nign irjutan 12 aastase elust . olge õnnelikud, et oskand kijrutagadai. Rahuldage end minu teksti peale tehke ise krt oma eluga midagi. Mis loete seda mõttwtut paska. Krt, keda kotib mingi suvaka vand elu netis. Tehke omi asju nign olfe aktiivsed seeasmele , et elomijura lugeda. Krt.. minu päevik, mingu juama, minu asjad, minuf tundeda, süühga paska kõo9l.ö

Naran liblikaid väkja end akrd ytagumikus,t üitsev kevad puhkeb neerustr. väike neraustiiks sõnniv piimahambast.Teie käige aga savoodis edaisi ning jhoorake enda emopäevikuid edai, olde rõrümsad ning tundek elust rrõmu, et see pn parem ku minud vaime fcuk iup Tulege palun õpetage,  midan kuidas elada, sest siis muutub mu elu 832572 korda parwmaks. Mavõtan kõik asjad kojhekuulda ning saan A klass inimeseks. jah, nii asjad käivad, mina olen loll, tie tahafa. M armastran looomi, karbadsind ing ohtuusi.d. lahe.. homme rgates pole midagi oodata. Kõok on nullid.
hitts
gfuuvuvuuvxiDF ULHZKJGHLI3LNBDSH L FUCK ME.

FUCK ME FUCK MY THOUGHTS FUNCK ME LIFE:: FCUK MY STUPIDYTY.. FUCK YOU. Ma lähen täis peaga magama, mul pole põhjust, miks üles ärgata. Tra ma olen nii shit faced, hommikul on vanemadsreiti pisse off.. lahe kuidas elu viskab suvalist jama trele ning siis pean mõtmelamakidas hakkama saama. Minu mured in miki mouse jaapni asaga, aga minu jsoaks on olinekin nina all olev. Seda tarvis rohkem, väga keppija kepikas
wwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwww

Konnakullestest pealkiri

Klikka pildil 

I wanna love you but I but I but I better not.. poision. I hear you calling.. blablabla. Krt see on mingi sada a vana lugu ning ma ikka kuulan seda. Uusi lugusi poleks nagu üldse. Mul on arvutis ainult 557 pala. Seda on ilmselgelt liiga vähe, et olla korralik kodanik ning täita musikaalse inimese kohust olla kaasaegne ning asjadega kursis.

Läksin täna kooli, ärkasin kell 11.15, 12.15 ks läksin. Jõudsin kohale, klassi uks oli lukus, tund oli ära jäänd. Yeeeee.. vedasin end asjatult kooli. Niigi vähe käin seal ning nüüd siis mõttetult ka veel. Küsisin ühe chiki käest, et kas ta teab, kas tund on äkki muule ajale ümber tõstetud ning kust saaks teada. See oli see sama chikk, kellega üks õhtu klubis rääkisin teaduskonna peol. Ta on kummaline nata, ütleb mulle alati "tsau" kui kooli peal näeb vms aga, kui ma midagi räägin siis tundub külm olevat ning ei hoia eriti silmsidet jne.. Igatahes polnud tema soovitustest mingit kasu, sest ta soovitas dekanaadist küsida. Ütlesin, et see on kinni, ta ütles, et ei ole, et tegelt on lahti. Läksin uurima, kinni. Siis soovitas minna üles kõige viimasele korrusele ning sealt küsida mingitelt tädidelt.. mingi kanselei või ma ei tea, mis asi pidi seal olema. Seal oli hoopis teise õppeala instituut. Jah.. whatever. Vähemalt ei värisenud temaga rääkides vaid mu keha oli kindel kui kalju. Siiski.. üli enda peas olin, liiiiiiiiiiiiiiiiiiiga tõsine.

Küsimus tekib: kas ma tahan chikke saada seepärast, et ma tahan neid või seepärast, et ma olen eesmärgiks võtnud, et tahan? Vahepeal tunnen, et mul pole vajalikku kirge. Mis mind motiveerib, miks ma tahan chikke?

Põhjused, mis mind motiveerivad ning miks ma tahan chikke:

• Nad on ilusad
• Kui nad naeratavad, siis tahan mina ka naeratada (ouuuujeayyyyyy, pretty gay point)
• Neil on seksikad jalad.. :D
• Nad lõhnavad hästi
• Kui nad mind kõditavad/mina neid kõditan, siis me naerame ning kukume pikali ning maadleme ning see on mõnus (I know, kinda random)
• Nendega saab flitimismängu teha (jeah, proovi sa seda poisiga teha onju :D)
• Neid saab süles hoida ning kaissu võtta (okei, kaisukaru saab ka kaissu võtta, aga punkt 4. nad lõhnavad hästi on karudel olematu)

Mõtlen just neid põhjuseid, mida ma mujalt kusagilt ei saa..

Okei.. põhiline vist et nad on ilusad ning neid on mõnus katsuda (haha, väga perv mulje jääb sellest :D)

Käisin eile klubis Veikoga. Club Tallinn, kolmapäev, ossiparadiis suht. Ok, eile NII hull polnud, oli isegi normaaleid inimesi osside vahel. Aga kui hakkas kõlama ansambel Apelsin mingi läbulaul ning 3 ossi lendasid kohe tantsuplatsile ning hakkasid hommikuvõimalemist tegema siis mõtlesin küll, et mida FAKKI meil siin klubides lastakse?
Kohapeal olles nägin juba teist korda ühte kummalist paari. Noor tüdruk, umbes 18 aastane, ilus, sale, blond, sekside riietega ning siis tema kaaslane: 40 aastane mees, maani täis, kõnnib väga küürus seljaga, tüdrukust lühem, suvaline tressikas seljas.. välimuselt meenutas natuke politseikroonikast Siberi rahabossi. Ühesõnaga, tüüp nägi väga parm välja. Ning nad hoidsid käest kinni, tantsisid laval koos jne. Me mõtlesime sõbraga hulluks end, et kas see on ta isa või siis mingi sponsor.. või on TÕESTI sel mehel kuldne iseloom.. Isal niimoodi käest kinni ei hoiaks vist.. ning iseloomu kohta ei oska ma öelda, aga ta eriti ei pannud seda chikki naerma küll vms. Jäime otsusele, et tüüp on sponsor. Või siis on neil mingi väga haige suhe :D Jah.. kui selline tüüp on võimeline saama chikki, siis.. mul on veel lootust.

Klubis julgesin täna õhtul juba rohkem enda ümber vaadata ning isegi silmsidet natuke hoida. See oli hea vaheldus, natuke värskust. Julgust selle jaoks sain ma käies Illegardis, mis viib järgmise punktini, juhtus midagi, mida iialgi varem pole juhtunud..
Enne klubi käisin ma Illegardis meistrite liigat vaatama, Real Madrid võitis 3-0 Lyon'i. Okei, ka see on midagi müstilist, sest tavaliselt saavad nad alati prantslastelt kotti, seekord on neil treeneriks aga Morinho ning tema pähe saada ei taha.
Istusime sõbraga laua taha, ning hakkasime vaatama. Poolajal läks sõber välja suitsu tegema ning NÜÜD juhtus midagi, mida pole varem juhtunud: kaks chikki kargasid juurde ning hakkasid juttu rääkima. Lampi lihtsalt, küsisid, et kas ma olen siin üksi, mida ma joon, kas ma käin siin tihti, mida ma õpin jne. Kusjuures, nad olid täitsa kenad normaalsed tüdrukud. Ma olin super enda peas ning.. ei osanud mitte midagi kosta, mingi 5 minutit oli ning siis hakkas neil igav. Sõber tuli tagasi ning nad lahkusid. Minu vead olid, et ma olin liiga madala energiaga, ma olin enda peas täiega. Selle tulemusena ma proovisin suruda enda peast midagi välja, mida rääkida, olla naljakas ning värki. Selline tunne: okei.. wtf juhtus? Amm.. okei, pea, anna mulle nüüd sõnu, mida rääkida.. amm.. blank, blank, blank. Gotta make this funny, gotta make this funny.. fakk.. this was so lame what I just told.. okei.. don't ask questions, it's bad.. amm.. feel relaxed.. damn, I'm out in the spotlight.. selline tunne nagu hirv, kes avastab end järsult kest teed autotulede vahel.. tardundu ning teadmatuses, mida teha. Selline tunne oli, et okei.. ma vabandan end nüüd ning lähen vetsu, et pääsed sotsiaalse surve alt. Samal hetkel oli peas: okei, sa ei tohi vait jääda, plow.. just plow..Igatahes, selline tohutu punnitamine ei toonud tulemust nagu arvata on. See on suva tegelt, meeldiv on see, et midagi sellist minuga juhtus. Jep, samasugune asi nagu ükskord naeratas üks chikk mulle tänava peal kui tast möödusin. Ma olin muidugi väljast et jeah, ma-olen-tough bitch-mind-ei-koti-tõsine samas, sees olin nagu.. jeee, esimest korda midagi sellist, mingi 2 a tagasi juhtus see ning ikka on meeles. Lollakalt väike ning mõttetu asi, teised inimesed probly ei pane sellist asja tähelegi või on see neile nii miki mouse, et nad ei mainiks seda ealeski mingis blogis vms.. Mina.. hindan selliseid asju. Esimesed korrad jäävad alati meelde kõigi asjus.. vähemalt mulle ma arvan.. krt, ei tea ka.. igatahes, seda mäletan.

Okei, võtsin endal eesmärgid mida teha järgnevad nädal-kaks-kolm niikaua, kui vaja. Rääkida KÕVEMINI (ma räägin liiga vaikselt, ning inimesed väga sageli küsivad: mida? Ma pudistan ka sõnu nii, et neist pole aru saada). Olla hetkes, vaadata ümberringi inimesi ning MITTE huvituda, mida nemad selles võivad arvata, et ma neid vaatan. See on 100% normaalne, kui ma vaatan inimesi, me oleme loodud suhtlemiseks. Kõik, mida ma räägin on enda lõbustamiseks, muuta latid, MILLEST rääkida väga madalaks, KÕIK on hea, pole mingit pinget, kõik, mis tuleb pähe on õige, sest see tuleb minu suust, ning ma elan ainult endale. Kui see jutt meeldib mulle siis on eesmärk täidetud. Tekitada "arousal"'it chikkidega rääkides. See on see, kui vaatad tüdrukut, ning siis kui ta räägib.. vaatad vaheldumisi ta huuli silmi ning huuli.. ning tunnetad lihtsalt energiat enda ümber, oled selles hetkes. naudid seda.. (see peaks mu motivatsiooni tõstma).

Okei, koolist ja muust jamast ei viitsi rääkida. Eilne tekitas minus jälle natuke lootust ning endale eesmärkide seadmine on ka hea. Ma leian, et need eesmärgid ei sõltu kellesti teisest peale minu ning need on täiesti saavutatavad. Kui tunnen hästi end siis saab sealt pealt edasi liikuda.

Väljas on.. prrrrrr.. KEVAD

Haha, minu blogi on super. Kirjutan ning kirjutan siia kaua ja kaua ning siis on posti kommentaarina esimene punkt, et mine psühholoogi juurde :D Haha, ei.. ma ei ütle seda kurjaga vms, lihtsalt.. tõesti naerma ajab enda üle :D

Vastus minu viimase posti kommenteerijale:
Wow.. otsast lõpuni, krt.. peab alles viitsimist olema :D

Ikka tahan vastata su sentidele:

1. Kui ma tundun 15 aastasena siis.. tundun. Ma ei taha kirjutada, et fafa, sina tõid kriitilised punktid välja ning mina panen nüüd sulle sajaga tagasi ning ütlen, et olen selline nagu olen ja blablabla. Jah, ma ei vaidle vastu, et olen lapsemeelsem, kui teised 21 aastased, samas ma ei tahagi last enda seest kunagi kaotada, maailm on niigi tõsine juba. Kui ma olin 15 siis ma ei saanud tüdrukuid ning.. kui nüüd olen 21 siis see soov on tõesti mitmekordistunud. See ei ole nii, et kui elus jääb mingi etapp vahele siis vastavalt vanuse suurenedes see samm/soov lihtsalt jääbki vahele. Kui ma ei mõtleks enda soovide elluviimisele, siis.. mille nimel ma üldse elan?

2. Haha, ei, mul pole absoluutselt mingit meestehirmu :D Sa oled sellest valesti aru saanud, see tänaval otsavaatamise asi, et nad arvavad, et olen homo, on pigem seepärast, et olen saanud palju irvitavaid kommentaare enda välimuse kohta, mis tekitavad minus ebakindlust. Enesekindlad inimesed võtavad neid kommentaare naljaga ning ega need kommenteerijad ise ka teevad tegelt sageli lihtsalt nöökides nalja, mitte mõeldes midagi ülitõsiselt. Pigem on see värk minus, et ei suuda asja naljaga nii tihit võtta, sest olen pinges, kuna monitoorin enda käitumist liialt.
See on minu jaoks üks ülesanne, osata naerda enda üle. Ma suudan seda teha, samas teemad ning punktid, mis on minu jaoks valusad, nende üle on raskem naerda.
Sa ei mõistagi seda aga no.. kui on mingi pidu ning kõik on seal mehed, siis.. jh, igavaks kisub. Sa oled naine, seega.. ma ei eeldagi, et sellest asjast aru saad. Tüdrukutel on jh, et lähevad välja ning teevad tüdrukuteõhtuid ja ma ei tea, mida veel :D Hüsteeriline naisteotsimine.. ma ei eeldagi tegelt, et selle blogi lugejad mind mõistaks, eriti veel naissoost lugejad.  Kõiki asju pole võimalik lahti kirjutada. Pinged on paremad, kui lihtsalt minnalaskmine. Kui mul on see üks asi olemas, siis on mul midagi, mida ma soovin. Kui lasen sel minna.. siis ma kardan, et võin lõpetada väga kurvas kohas.

3. See punkt on juba kaetud. Ma enam ei suhtlegi nendega, ei viitsi ning.. ma hakkasin olema siiras. Seda ütles mulle juba üks sõber ning ma hakkasin olema siiras lõpuks. Tegu oli msn's lihtsalt ühe haige (ma ei tea, kas siis päriselt mingi haigus vüi nagu haige inimesega peast) inimesega, kes teeskles end olevat umbes 5+ erinevat inimest. Ma olen selles 100% kindel ning viga ei olnud minus, et ta kokku ei tahtnud saada, vaid ta oligi/on identiteedivaras.

4. Seda punkti annab väga mitmeti mõista. Füüsiline kontakt on eriline asi inimeste vahel. Kõik inimesed tahavad tegelikult füüsilist kontakti, see, kuidas seda sõna nüüd tõlgendada on erinev. Vb mõtled sa kohe käperdamist ja igast selliseid asju. Füüsiline kontakt on ka kallistus, käe surumine, käe hoidmine, pai tegemine jne jne, släpi tagumikule andimine (haha, ok, sulle selline ei meeldiks :D).

5. Sest "chikid" on lahedam sõna kui tüdrukud. Selline.. nooruslik, kiire, äge, peomaitseline, kõrge energiaga sõna. Kutsusin kunagi ka "neiudeks", siis hakkas see aga ilgelt pede sõna tunduma, aka.. kui ma kutsun neiuks, siis tundisin ma ennast tallalakkujana ning mökuna (hei, puhtalt mis tundeid mingi sõna tekitab minus, kindlasti on ka sul selliseid sõnu). Eit on liiga solvav ning ei meeldi, tüdruk on ok, naine kõlab liiga vanana, pifid liiga 15 aastase sõnana.. rohkem ei tule pähe.

6. Hmm, sul on suht kindel veendumus ööklubide kohta. "See ongi nii.." Sorry, minu maailmavaade on teine, on olemas olukorrad, asjad maailmas, teod ning tagajärjed. Iga inimene tõlgendab neid vastavalt nii, kuidas ta näeb neid läbi enda päikseprillide. Mõned inimesed suudavad väita isegi, et Hitler oli kangelane, paljud inimesed usuvad iga viimase rakuga enda kehas, et kui nad lähevad sinna kauplusesse ning lasevad end pommiga õhku siis on nad elanud jumala soovi järgi, kõige üllamal viisil üldse. Ma tahan võimalikult vähe üldistusi teha maailma ning asjade, inimeste kohta. Seega.. ma ei ütle, et ööklubi on halb koht, kus normaalsed inimesed ei käi.
Sellega nõustun, et väga paljud pole netisõltlased ning tahavad päris elus inimestega suhelda. Sama siin, ma tahan ka, ning selle poole ma liigungi ;)

Ma ei taha sind rünnata ega midagi, ära võta seda eneseõigustamisena jne. Ma proovisin selgitada enda vaatenurka natuke täpsemalt sulle :D Aga suur tänu, et oled viitsinud lugeda ning et tahad aitada, hindan seda :)

Mis täna toimus, käisin koolis, tegin rühmatööd jälle ning saatsime ära ka. Wii.. pühapäevaks vaja KAKS rühmatööd teha, järgmise nädala teisipäevaks jälle üks mata test netis (see, mida teen terve päev) ning järgmise nädala kolmapäevaks vaja progeda jälle üks asi, mida absull ei oska hetkel. Homseks vaja esitada teema, millest kirjutan kokkuvõtte ning suulise ettekande seminaris., lisaks on vaja netis teha seal mingi 20 testi vist ära (kokku on 20). Jah, tegevust millegipärast nüüd jätkub nende jurade pärast. Lisaks sellele olen armatsenud Linuxiga viimased päevad ning leidnud, et see raibe kustutas mul osad failid ära ning keeras ketast nata prse. Nüüd panin jälle uue linuxi peale, mis käitub nagu tiine Ažerbaidzani eesel.

Huh. Kinnisidee tüdrukutest, mis kõlab läbi selle blogi? Jah.. see on olemas, samas ma ei suuda minna ka teisele rajale. Kui ma oleks suuteline minema teisele rajale siis oleks ma ammugi valmis ka suuteline end selles chikkide valdkonnas muutma. Vau.. nüüd tunnen krt juba süütunnet enda sees. Kõik inimesed, kes loevad seda, hakkavad ka mõtlema, et olen mingi meeleheitel hull. Tekib vastupandamatu soov teha blogi täiesti privaatseks nagu ta alguses oli, ning kirjutada kasvõi enda vetsuskäikudest. Nüüd tahest tahtmata ikka olen hakanud valima asju, millest kirjutada, sest on vaja ju MAINET hoida. FAKKKKKK YOU, maine! Maine on vale sõna. Pigem tekib sees tahtmine näidata, et ok.. ma ei ole selline, ühiskond. Ma olen normaalne, ma sain sellest üle, ma elan nüüd teie reeglite järgi, kas ma olen nüüd normaalne, kas ma meeldin teile? Jah, ning sisemas on ikka kõik samamoodi.  Seega suht mõttetu. Keegi ei öelnud, et see, mis mu peas toimub on täiskasvanulik, ilus või loogiline, õige. Ei ning ma olen väga tihti ise ka pinge all. Tõesti ka viitsisid selle blogi läbi lugeda? See on nagu miljon lk pikk, iga post mingi 4 A4 pikk.. Jah, kui välja printida saaks müüa raamatuna, memuaarid :D Krt, aga kes seda loeks.. Vb tulevikus lähevad sellised asjad moodi.

Täna kooli minnes tundsin kevade lõhna ning.. tuli kohe tunne sisse, et olen koolis ning läheme klassiga bussi peale ning kuhugi reisile, kevadvaheaja reisile. Ning sealt seest tundsin värskust, ilusaid asju, põnevust, tuttavlikku olemist, kindlust. Siis see kadus ning kõndisin edasi ning bussid pritsisid mu teksad märjaks. Jeeeeeee! Thank you, assholes. Klassiga Itaalia reis tuli meelde. See oli lahe reis tegelt, üks parimaid, mis mul olnud on. Kui on viitsimist hiljem, siis kirjutan sellest pikemalt, kui mul üldse midagi meeles veel, neli aastat tagasi oli see.

Arvatavasti käpin nüüd linuxit nata, siis vaatan Jeffy video või otsin homseks teema ära, millest kirjutan. Otsimine võib aega võtta paar tundi lausa.

Have fun!

Tsips rahu

Sain kooli asju teha nüüd natuke, mul käib kaks ainet tsüklina üle kahe nädala kodutööd, mida teen päris kaua. Nüüd said tehtud ja peaks olema leebem nädal aega. Isal on nv 60. aasta sünnipäev, tuleb suur sagimine ning pidu. Teeme ühe venna ning õega mingi laulukava jälle, pole midagi veel vaadanud ning aega on mingi kahe päeva, seega.. homme peab sellega tegelema hakkama tõsisemalt. Endal on samuti sünna tulemas, sinna on alla kolme nädala aega. Ei teagi, kas pidada või mitte. Tahaks küll, olen ikka tähistanud iga aasta, samas 22 on selline suht mõttetu number. ning way too big.. Liiga suur on ta. Viimane nädal on suht parmu moodi elanud vist.. ei teagi, pole üldse suutnud fokusseerida end asjadele, mis on vajalikud, enda eesmärgile.

Viimase aja positiivsem uudis on, et väljas on soojemaks läinud, plusskraadid on juba nägu näitama hakanud. Aha.. võib-olla kordan end, aga 21. eluaasta oli väga mõttetult veedetud. 21. sünnast jäi mul alles üks shampus ning ma mõtlesin, et joon selle siis ära, kui mul on enda isiklikus elus midagi, mida tähistada, midagi head, mis juhtub. Jep.. kurb lugu on see, et see shampus on ikka veel alles.. ning kui ma tagasi vaatan, siis ei juhtunud selle aasta jooksul tõesti mitte midagi. Vb on ta raibe juba halvaks läinud, ei tea, kas neil on säilivuskuupäeva :D

Mida täna? Täna kavatsen minna välja, mingi Siiri kursaõde ütles, et nad lähevad välja ning siis et ma joiniks nendega. Ma vist meeldin talle natuke, tema mulle selles mõttes mitte, aga muidu on ta julge ning tore tüdruk. Seda hindan kõrgelt.
Keeruline on. Need, kes ei meeldi, nendega käitub külmemalt, ning siis paneb neid veel rohkem mind tahtma, samas need, kes mulle meeldivad, nendega käitub otsesemalt siis ei huvitu nad enam. Samas, kui on chikk, kes meeldib, ma olen külm ta vastu, samas minust ta nii väga huvitatud pole.. ei juhtugi midagi. Üleüldiselt võtab see mitte-huvitatud-olemise-teesklemine liiga kaua aega ning ma ei viitsi sellega jamada. Ma konsentreerun valedele asjadele üldse, kui ma mõtlen praegu selle peale. Tasub mõelda sellele, kuidas ennast rohkem arendada, ennast väljendada, ennast tähistada, mitte, kuidas käituda, et teisele meeldida. Kui ma mõtlen teisele meeldimise kategoorias, siis eiran ma tegelt iseenda soove ning enda arendamist ning olen jälle tagasi algpunktis, teistele meeldimiseks elamine. Mõtlen palju, et mida tegin valesti selles või tolles suhtluses, miks teine nii käitub minuga, kas see on minu tõttu, on see juhuslik käitumine, mida ta võib mõelda selle all. Ma tunnen end nii nõrgalt, kui mõtlen neid asju, muretsen selliste probleemide üle, mille üle mul võimust pole ning mida ma muuta ei saa. Ma ei suuda nii elada, ma ei taha nii elada, see pole minu elu, mida ma elan, see on teiste inimeste reaktsioonidele vastavalt elamine. Sama hea kui öelda: näete, ma olen plastiliin, voolige mind kuidas tahate, peaasi, et annata tagasi natukene tunnustust, et ma meeldin teile.

Teine põhjus, miks ma mõtlen neid suhtlusi üle nii palju kordi on see, et valikuid on vähe. Kui mul tekib juurde rohkem valikuid siis mind enam ei huvita nii väga see üksik suhtlus, suva.. tuleb uus. Antud hetkel tahan ma aga tohutult palju õppida sellest ühest suhtlusest, kuna mul pole aga taustasüsteemi, kuhu paigutada seda suhtlust, võrdlust teistega, kuna kogemusi on nii vähe, siis ei tõlgenda ma otseloomulikult asju õigesti ning lõpuks mõtlen end lihtsalt hulluks, proovides leida ühe suhtluse tagant liiga paljut infot, asju, mida pole võimalik sealt välja lugeda.

Habe sügeleb, ei viitsi ära ajada. Vaht on otsas ning ajamine on ilgelt valus ühekordsete zilettidega. Mehel peabki natuke habet olema, siis saab teha vahet pubekal ning post-pubekal :D

Pff.. tunni pärast peaks sättima hakkama juba, kui jalkat tahan algusest näha. Raha on jälle nullis, igast sünnad ning värgid võtavad ikka ropult ära. Jep, tuleb välja, et elu maksab, aga ma ei taha seda veel tunnistada endale :D Tegin kooli ülesannet kella viieni hommikul, natuke unine olen nüüd selle tõttu.

Ei viitsi mõelda, ausalt ei viitsi. Kas peaks? Võib-olla, ainult adekvaatsetes asjadest.
Praegu kõik, peas pole midagi.. peale hirmude ofc ja suure fcking soovi teistele meeldida :) Yes.. ok, proovin täna lasta enda mõistust rohkem trippima.. proovin võimalikult palju olla hetkes ning mitte peas, mitte mõelda endast vaid vaadata maailma, mitte kõndida sellest varjuna läbi vaid ärgata sellest unest ning tõeliselt näha kõike, sellisena nagu see on.. selles antud hetkes, siin ja praegu.

Life's too short to dance with fat chicks..

This is my blog

Welcome! Mmmmmm.. mmmmmm mmmmmmmmm  mmmmmmmmmmmmmm mm.mmmmmmmmmmmm..mmmmmm mmmmmm..mmm mmmmm mmmmmmmmmmmmmmmmmm mm mmmmm mmmmmmm mmmm mmmmmmmmm mmmm mmmm mmm mm. Selline on üks Enya lugu.. Hea lugu, kuigi sõnade taga olevat deepimat mõtet ma ei taba.. Enya polegi sõnade peal, pigem kõla.. energia.. taevaliku muusika peal. Mõnus on kuulata teda, nii puhas, kerge.. hõljuv muusika.. tekitab avarust, samas ka vihmast värskust. Kristalset selgust.. kuulates teda tunnen, et kuskil on midagi ilusat ning puhast olemas.. midagi määrdumata ning kaunist.. Lootust.

Kus on olemas piirid, kus on olemas lootus, usk.. elu? Ma ei tea ise ka, mis ma olen. Ebaratsionaalne olend, elan maailmas.. põhjusega? Kes teab, kes elab siin maailmas põhjusega? Mis on meie põhjus? Kas me tahame teadagi, miks me töötame? Ma vihkan tööd, ma vihkan mõtet tööst, ma vihkan, et pean üks päev hakkama tööd tegema, ma vihkan mõtet, et see päev on lähedal, ma vihkan, et mu elu lõppeb enne ära, kui see jõuab alatagi, ma vihkan, et olen nii staatiline, ma vihkan, et ma ei ole liikuv, ma vihkan, et olen tsüklis, ma vihkan, et ma vihkan nii palju selles postis. Ma ei taha teha sõna "vihkama" enda teadvuses üheks märksõnaks. Mulle ei meeldi vihkamine, mulle meeldib loovus, kergus, lootus, usk, edasiviivus, vabadus. See on see, millest Enya laulab.. vabadusest ning kõigist neist muudest ning headest asjadest. Ma tahan olla seal, kus tunnen rõõmu, kus olen rahul, kus olen tegev.. kus realiseerin end, kus tunnen rõõmu. Ning ometigi ärkan ma hommikul üles küsimusega: miks? Ma tahan karjuda, ma ei karju, ma tahan hüüda, ma ei hüüa, ma tahan narda, ma ei naera, ma tahan öelda, mida soovin, mida igatsen, ma ei ütle seda. Ma tahan elada, ma ei ela. Ma tahan joosta.. ma tahan nautida, ma tahan olla.. eksisteerida.. märgata, anda, inspireerida, teha. Ma tahan olla siiras, hingepõhjani siiras.. Only time.. where does our heart lie.. Mida kõike me ei näeks ühes ainsas vihmapiisas.. ilusal suvepäeval.. kella 5 ajal.. vaikus enne tormi.. soe õhk, suur suur tugev tuul, esimesed õrnad vihmapiisad.. ning siis jälle soe tuul.. soe õhk.. terve taevas on täis elektrit, müristab.. kõvasti müristab.. selline oli mu romantiline ideaal kunagi.. selline ilm.. suvemajake, suur.. kuskil ranna ääres, nagu välismaa filmides, kahekordne, inimesed tulevad tuppa, olen mingi chikiga väljas.. me saame läbimärjaks, jookseme tuppa, teised on all korrusel,  pidutsevad ning räägivad edasi, me lähme vaikselt üles.. eraldi tuppa.. ning soojendame üksteist.. igatepidi.. ma ei suuda enam kirjeldada seda.. seda hetke, ma suutsin paar aastat tagasi, mingi 3-4 aastat tagasi, ma suutsin.. enam ei suuda, ma ei suuda leida seda puhast tunnet.. seda.. igatsust. Mingi osa minu seest on surnud.. ma pole kindel miks.. ma ei tea enam. Seepärast, et siis ma uskusin muinasjuttudesse.. tegelt oli asi selles, et ma tundsin kohutavat tühjust.. ma tahtsin ülimalt endale saada chikki kõrvale, lihtsalt tüdrukut, kes mu embuses uinuks.. jep.. ma mõtlesin selle hetke peale. ei, mitte seksi, mitte millegi muu.. lihtsalt selle hetke peale kui ma olen enda voodis ning mul on chikk kaisus.. ning me lihtsalt uinume.. see hetk.. kui mõtlesin seda.. tundsin tohutut igatsust ning tühjust, puudust sellest. See tunne tegi sees lausa füüsiliselt haiget, selline tunne oli..Jess.. chode fcking dream. Mõnes mõttes oli maagilisem, siiram see chode armastuse lootmine.. jah.. kuangi mõtlesin, et miks chikid käivad igast munnidega. Kas on tõesti asi rahas, välimuses? Miks nad mind ei taha, saaks ma selle chiki, ma paneks ta pjedestalile (õigesti kirjutatud? Maybe..).Hoolitseks ta eest sajaga, oleks ainult hea ta vastu, alati nõustuks, kunagi ei kakleks, ainult nunnutaks. Kui ma praegu sellele mõtlen, siis ei tekita see minus mingeid tundeid.

Täiesti külmaks jätab see mõte mind.. ma tean nüüd, et see asi ei käi nii, ning ma tean, kuidas asi peaks käima.. Ma tean kahjuks liiga palju ning olen kogenud liiga vähe, et seda kasutada edukalt. Tänane post on olnud täielik kräpp ja puhas pask. Kuigi pask ei saa iigalgi puhas olla, sest definitsiooni poolest on see juba räpakas ning rõve. HAHA. Nali rsk jh, ma ei naera onju.

Haigutus tuli, tähendab, et loomad hakkavad sünnitama pingviinipoegi, kes söövad ära kõikide inimeste enneaegsed lapsed ning sellega saavad neist rahvavaenalased, keda jahitakse ning kätte saades kaarte mängitakse, et saaks koos juhet paigaldada ning kassidega potte kriipida kuid samal ajal palli taguda ning hoopis lõvi kombel arvuteid progeda, et sellega koos luua kübernaine, kes hüppab läbi kolme leegitseva rõnga ning võidab sellega maailma igavaima inimese tiitli, mis annab talle õiguse laulda koos Shakiraga laval ning seksida Monty Pythoniga keset lamborghini istet, mida samal ajal vaatab pealt purjus strippar marco ning loodab selle teoga rahastada puuduvat rootsi riiki, millega narvakad enda elektrijaama kütavad, sest suved on liialt jahedad ning oravad metsas pole veel indlema hakanud, kuna muusika pole piisavalt valju, et klubis saaks korralikult vett juua ning lastele narkot müüa. Samal ajal leedus proovib valitsus keelustada naiste olemasolu, mille vastu on tuevalt putras putras kali, kes on suur kapsaste fänn ning omal ajal ka viina joomisest koos lendlehtedega ära ei öelnud, kuigi oli juba ammu teada, et metsad on siin rohekad ning virmalisi on võimalik näha ainult siis kui podolski lööb kuutsemäel norra jaoks mm värava, sest laudas on piisavalt külm, et soovida lastele head ööd, passid on meil ju kollakas rohelised, sellsitest palju mune polegi loota, toolid on käinud ära prantsusmaal ning koos veini juues avastanud, et juust on hea, maitsev ja toitev ning need pole absoluutselt seksuaalvahekorras omadega, kuigi üks litsakass läti vanamees tahtsi näha pandavad raami, kahjuks oli kohal lollakas malakas, kes soovis samuti saada pepulaksu rasestuvad hülgepojaga, kuna valimised olid lähedal ning kõik vihikud täiskirjutatud, siis tuli välja, et kassid on samad, mis koerad ning hoopis keeruline on teha vahet jõehobudel, lapikutel lestadel ning loota igavest armastust koos purnunematute lootustega, mis viiksid merre vett nii järvedest, kui ka pisaratest, mis tulevad meie hingedes,t südametest kuigi neerudest tulev sapp pidi jääma Sampo pangale kui erastatav artikkel, millega muudetakse börsil eesti majanuds hoopis väiksemaks, kui see siiani on olnud, kõik selle hõvanguks, et meie klaviatuurid oleks neljased ning hoopistükki ootusäravemad, kui kollane tuluke minu msn'i aknas. Kommipaberid oleksid olnud super ideeks, kui pliiatsilised siilid poleks osutunud hoopis vägagi tragideks hobusteks, mis sest, et märad ei hõpa kõrgemale, kui paarkümmend millimeetrit ning hoopiski pool ekvaatorit on ülejäänud kuu poole viidatud, sest et pluusid on valged ning nende peale ei saa üldse kuidagi kindel olla.

Love ya all!