 |
| Klikka pildil |
Läksin täna kooli, ärkasin kell 11.15, 12.15 ks läksin. Jõudsin kohale, klassi uks oli lukus, tund oli ära jäänd. Yeeeee.. vedasin end asjatult kooli. Niigi vähe käin seal ning nüüd siis mõttetult ka veel. Küsisin ühe chiki käest, et kas ta teab, kas tund on äkki muule ajale ümber tõstetud ning kust saaks teada. See oli see sama chikk, kellega üks õhtu klubis rääkisin teaduskonna peol. Ta on kummaline nata, ütleb mulle alati "tsau" kui kooli peal näeb vms aga, kui ma midagi räägin siis tundub külm olevat ning ei hoia eriti silmsidet jne.. Igatahes polnud tema soovitustest mingit kasu, sest ta soovitas dekanaadist küsida. Ütlesin, et see on kinni, ta ütles, et ei ole, et tegelt on lahti. Läksin uurima, kinni. Siis soovitas minna üles kõige viimasele korrusele ning sealt küsida mingitelt tädidelt.. mingi kanselei või ma ei tea, mis asi pidi seal olema. Seal oli hoopis teise õppeala instituut. Jah.. whatever. Vähemalt ei värisenud temaga rääkides vaid mu keha oli kindel kui kalju. Siiski.. üli enda peas olin, liiiiiiiiiiiiiiiiiiiga tõsine.
Küsimus tekib: kas ma tahan chikke saada seepärast, et ma tahan neid või seepärast, et ma olen eesmärgiks võtnud, et tahan? Vahepeal tunnen, et mul pole vajalikku kirge. Mis mind motiveerib, miks ma tahan chikke?
Põhjused, mis mind motiveerivad ning miks ma tahan chikke:
- Nad on ilusad
- Kui nad naeratavad, siis tahan mina ka naeratada (ouuuujeayyyyyy, pretty gay point)
- Neil on seksikad jalad.. :D
- Nad lõhnavad hästi
- Kui nad mind kõditavad/mina neid kõditan, siis me naerame ning kukume pikali ning maadleme ning see on mõnus (I know, kinda random)
- Nendega saab flitimismängu teha (jeah, proovi sa seda poisiga teha onju :D)
- Neid saab süles hoida ning kaissu võtta (okei, kaisukaru saab ka kaissu võtta, aga punkt 4. nad lõhnavad hästi on karudel olematu)
Mõtlen just neid põhjuseid, mida ma mujalt kusagilt ei saa..
Okei.. põhiline vist et nad on ilusad ning neid on mõnus katsuda (haha, väga perv mulje jääb sellest :D)
Käisin eile klubis Veikoga. Club Tallinn, kolmapäev, ossiparadiis suht. Ok, eile NII hull polnud, oli isegi normaaleid inimesi osside vahel. Aga kui hakkas kõlama ansambel Apelsin mingi läbulaul ning 3 ossi lendasid kohe tantsuplatsile ning hakkasid hommikuvõimalemist tegema siis mõtlesin küll, et mida FAKKI meil siin klubides lastakse?
Kohapeal olles nägin juba teist korda ühte kummalist paari. Noor tüdruk, umbes 18 aastane, ilus, sale, blond, sekside riietega ning siis tema kaaslane: 40 aastane mees, maani täis, kõnnib väga küürus seljaga, tüdrukust lühem, suvaline tressikas seljas.. välimuselt meenutas natuke politseikroonikast Siberi rahabossi. Ühesõnaga, tüüp nägi väga parm välja. Ning nad hoidsid käest kinni, tantsisid laval koos jne. Me mõtlesime sõbraga hulluks end, et kas see on ta isa või siis mingi sponsor.. või on TÕESTI sel mehel kuldne iseloom.. Isal niimoodi käest kinni ei hoiaks vist.. ning iseloomu kohta ei oska ma öelda, aga ta eriti ei pannud seda chikki naerma küll vms. Jäime otsusele, et tüüp on sponsor. Või siis on neil mingi väga haige suhe :D Jah.. kui selline tüüp on võimeline saama chikki, siis.. mul on veel lootust.
Klubis julgesin täna õhtul juba rohkem enda ümber vaadata ning isegi silmsidet natuke hoida. See oli hea vaheldus, natuke värskust. Julgust selle jaoks sain ma käies Illegardis, mis viib järgmise punktini, juhtus midagi, mida iialgi varem pole juhtunud..
Enne klubi käisin ma Illegardis meistrite liigat vaatama, Real Madrid võitis 3-0 Lyon'i. Okei, ka see on midagi müstilist, sest tavaliselt saavad nad alati prantslastelt kotti, seekord on neil treeneriks aga Morinho ning tema pähe saada ei taha.
Istusime sõbraga laua taha, ning hakkasime vaatama. Poolajal läks sõber välja suitsu tegema ning NÜÜD juhtus midagi, mida pole varem juhtunud: kaks chikki kargasid juurde ning hakkasid juttu rääkima. Lampi lihtsalt, küsisid, et kas ma olen siin üksi, mida ma joon, kas ma käin siin tihti, mida ma õpin jne. Kusjuures, nad olid täitsa kenad normaalsed tüdrukud. Ma olin super enda peas ning.. ei osanud mitte midagi kosta, mingi 5 minutit oli ning siis hakkas neil igav. Sõber tuli tagasi ning nad lahkusid. Minu vead olid, et ma olin liiga madala energiaga, ma olin enda peas täiega. Selle tulemusena ma proovisin suruda enda peast midagi välja, mida rääkida, olla naljakas ning värki. Selline tunne: okei.. wtf juhtus? Amm.. okei, pea, anna mulle nüüd sõnu, mida rääkida.. amm.. blank, blank, blank. Gotta make this funny, gotta make this funny.. fakk.. this was so lame what I just told.. okei.. don't ask questions, it's bad.. amm.. feel relaxed.. damn, I'm out in the spotlight.. selline tunne nagu hirv, kes avastab end järsult kest teed autotulede vahel.. tardundu ning teadmatuses, mida teha. Selline tunne oli, et okei.. ma vabandan end nüüd ning lähen vetsu, et pääsed sotsiaalse surve alt. Samal hetkel oli peas: okei, sa ei tohi vait jääda, plow.. just plow..Igatahes, selline tohutu punnitamine ei toonud tulemust nagu arvata on. See on suva tegelt, meeldiv on see, et midagi sellist minuga juhtus. Jep, samasugune asi nagu ükskord naeratas üks chikk mulle tänava peal kui tast möödusin. Ma olin muidugi väljast et jeah, ma-olen-tough bitch-mind-ei-koti-tõsine samas, sees olin nagu.. jeee, esimest korda midagi sellist, mingi 2 a tagasi juhtus see ning ikka on meeles. Lollakalt väike ning mõttetu asi, teised inimesed probly ei pane sellist asja tähelegi või on see neile nii miki mouse, et nad ei mainiks seda ealeski mingis blogis vms.. Mina.. hindan selliseid asju. Esimesed korrad jäävad alati meelde kõigi asjus.. vähemalt mulle ma arvan.. krt, ei tea ka.. igatahes, seda mäletan.
Okei, võtsin endal eesmärgid mida teha järgnevad nädal-kaks-kolm niikaua, kui vaja. Rääkida KÕVEMINI (ma räägin liiga vaikselt, ning inimesed väga sageli küsivad: mida? Ma pudistan ka sõnu nii, et neist pole aru saada). Olla hetkes, vaadata ümberringi inimesi ning MITTE huvituda, mida nemad selles võivad arvata, et ma neid vaatan. See on 100% normaalne, kui ma vaatan inimesi, me oleme loodud suhtlemiseks. Kõik, mida ma räägin on enda lõbustamiseks, muuta latid, MILLEST rääkida väga madalaks, KÕIK on hea, pole mingit pinget, kõik, mis tuleb pähe on õige, sest see tuleb minu suust, ning ma elan ainult endale. Kui see jutt meeldib mulle siis on eesmärk täidetud. Tekitada "arousal"'it chikkidega rääkides. See on see, kui vaatad tüdrukut, ning siis kui ta räägib.. vaatad vaheldumisi ta huuli silmi ning huuli.. ning tunnetad lihtsalt energiat enda ümber, oled selles hetkes. naudid seda.. (see peaks mu motivatsiooni tõstma).
Okei, koolist ja muust jamast ei viitsi rääkida. Eilne tekitas minus jälle natuke lootust ning endale eesmärkide seadmine on ka hea. Ma leian, et need eesmärgid ei sõltu kellesti teisest peale minu ning need on täiesti saavutatavad. Kui tunnen hästi end siis saab sealt pealt edasi liikuda.
No comments:
Post a Comment