Sain kooli asju teha nüüd natuke, mul käib kaks ainet tsüklina üle kahe nädala kodutööd, mida teen päris kaua. Nüüd said tehtud ja peaks olema leebem nädal aega. Isal on nv 60. aasta sünnipäev, tuleb suur sagimine ning pidu. Teeme ühe venna ning õega mingi laulukava jälle, pole midagi veel vaadanud ning aega on mingi kahe päeva, seega.. homme peab sellega tegelema hakkama tõsisemalt. Endal on samuti sünna tulemas, sinna on alla kolme nädala aega. Ei teagi, kas pidada või mitte. Tahaks küll, olen ikka tähistanud iga aasta, samas 22 on selline suht mõttetu number. ning way too big.. Liiga suur on ta. Viimane nädal on suht parmu moodi elanud vist.. ei teagi, pole üldse suutnud fokusseerida end asjadele, mis on vajalikud, enda eesmärgile.
Viimase aja positiivsem uudis on, et väljas on soojemaks läinud, plusskraadid on juba nägu näitama hakanud. Aha.. võib-olla kordan end, aga 21. eluaasta oli väga mõttetult veedetud. 21. sünnast jäi mul alles üks shampus ning ma mõtlesin, et joon selle siis ära, kui mul on enda isiklikus elus midagi, mida tähistada, midagi head, mis juhtub. Jep.. kurb lugu on see, et see shampus on ikka veel alles.. ning kui ma tagasi vaatan, siis ei juhtunud selle aasta jooksul tõesti mitte midagi. Vb on ta raibe juba halvaks läinud, ei tea, kas neil on säilivuskuupäeva :D
Mida täna? Täna kavatsen minna välja, mingi Siiri kursaõde ütles, et nad lähevad välja ning siis et ma joiniks nendega. Ma vist meeldin talle natuke, tema mulle selles mõttes mitte, aga muidu on ta julge ning tore tüdruk. Seda hindan kõrgelt.
Keeruline on. Need, kes ei meeldi, nendega käitub külmemalt, ning siis paneb neid veel rohkem mind tahtma, samas need, kes mulle meeldivad, nendega käitub otsesemalt siis ei huvitu nad enam. Samas, kui on chikk, kes meeldib, ma olen külm ta vastu, samas minust ta nii väga huvitatud pole.. ei juhtugi midagi. Üleüldiselt võtab see mitte-huvitatud-olemise-teesklemine liiga kaua aega ning ma ei viitsi sellega jamada. Ma konsentreerun valedele asjadele üldse, kui ma mõtlen praegu selle peale. Tasub mõelda sellele, kuidas ennast rohkem arendada, ennast väljendada, ennast tähistada, mitte, kuidas käituda, et teisele meeldida. Kui ma mõtlen teisele meeldimise kategoorias, siis eiran ma tegelt iseenda soove ning enda arendamist ning olen jälle tagasi algpunktis, teistele meeldimiseks elamine. Mõtlen palju, et mida tegin valesti selles või tolles suhtluses, miks teine nii käitub minuga, kas see on minu tõttu, on see juhuslik käitumine, mida ta võib mõelda selle all. Ma tunnen end nii nõrgalt, kui mõtlen neid asju, muretsen selliste probleemide üle, mille üle mul võimust pole ning mida ma muuta ei saa. Ma ei suuda nii elada, ma ei taha nii elada, see pole minu elu, mida ma elan, see on teiste inimeste reaktsioonidele vastavalt elamine. Sama hea kui öelda: näete, ma olen plastiliin, voolige mind kuidas tahate, peaasi, et annata tagasi natukene tunnustust, et ma meeldin teile.
Teine põhjus, miks ma mõtlen neid suhtlusi üle nii palju kordi on see, et valikuid on vähe. Kui mul tekib juurde rohkem valikuid siis mind enam ei huvita nii väga see üksik suhtlus, suva.. tuleb uus. Antud hetkel tahan ma aga tohutult palju õppida sellest ühest suhtlusest, kuna mul pole aga taustasüsteemi, kuhu paigutada seda suhtlust, võrdlust teistega, kuna kogemusi on nii vähe, siis ei tõlgenda ma otseloomulikult asju õigesti ning lõpuks mõtlen end lihtsalt hulluks, proovides leida ühe suhtluse tagant liiga paljut infot, asju, mida pole võimalik sealt välja lugeda.
Habe sügeleb, ei viitsi ära ajada. Vaht on otsas ning ajamine on ilgelt valus ühekordsete zilettidega. Mehel peabki natuke habet olema, siis saab teha vahet pubekal ning post-pubekal :D
Pff.. tunni pärast peaks sättima hakkama juba, kui jalkat tahan algusest näha. Raha on jälle nullis, igast sünnad ning värgid võtavad ikka ropult ära. Jep, tuleb välja, et elu maksab, aga ma ei taha seda veel tunnistada endale :D Tegin kooli ülesannet kella viieni hommikul, natuke unine olen nüüd selle tõttu.
Ei viitsi mõelda, ausalt ei viitsi. Kas peaks? Võib-olla, ainult adekvaatsetes asjadest.
Praegu kõik, peas pole midagi.. peale hirmude ofc ja suure fcking soovi teistele meeldida :) Yes.. ok, proovin täna lasta enda mõistust rohkem trippima.. proovin võimalikult palju olla hetkes ning mitte peas, mitte mõelda endast vaid vaadata maailma, mitte kõndida sellest varjuna läbi vaid ärgata sellest unest ning tõeliselt näha kõike, sellisena nagu see on.. selles antud hetkes, siin ja praegu.
Life's too short to dance with fat chicks..

Lugesin su blogi otsast peale läbi ning mul on kohe nii mõndagi öelda.
ReplyDelete1. Mine psühholoogi juurde. Kõik see jutt, et sellest pole kasu, ma ise oskan ka end analüüsida, arst tahab palju raha, mul pole tegelikku traumat on BS. Minult võeti esimene visiit 50 eeku ning edaspidi käisin psühhiaatri ning psühholoogi juures tasuta. Uuri asja. Kui sa oled ikka 21-aastane noormees, kelle blogi lugedes ma arvasin, et tegu on 15-aastasega, kes tõesti tahaks endale päris tüdruksõpra, siis ma arvan, et natuke abi ei teeks paha.
2. Jäi mulje, et sul on mingi meestehirm. Umbes, et kui tänaval meesterahvale otsa vaatad, siis oled raudselt tema meelest homo. Ning et peole ei kõlba minna vms, sest seal on ainult mehed ("vorstikas!"). Ära otsi nii paaniliselt naiste seltskonda. Kui isegi loengus koha valimine käib selle järgi, et jumala eest läheduses chikke pole, siis on küll veider. Kogu see hüsteeriline naisteotsimine, mis kumab selles blogis, on nii pöörane, et ma ei imesta, et see su psüühikat mõjutab. Kui ikka nii meeleheitlikult millelegi keskenduda, siis selle pinge all sa feilidki.
3. Ära näe vaeva mingite müstiliste msn-i näitsikutega, kes ei taha sinuga kokkugi saada või kelle kohta sa arvad, et sa ei või nendega siiras olla, sest siis nad ei tahagi sinuga suhelda. Kuidas sa üldse eeldad kellegagi suhet luua, kui arvad, et pead kogu aeg mingi happy-nappy olema. Võib-olla selle ebasiira oleku tõttu kõik lähebki persse. Ma ei viitsiks isegi mitte sõbrustada poisiga (rääkimata siis veel temaga suhte loomisest), kes ei räägi vahepeal oma muredest, vaid ajab kogu aeg mingit kõik-on-okei juttu.
4. "ma ei kasutanud füüsilist kontakti peaaegu üldse." - Mis värk on sul kogu aeg sellega, et pead tüdrukuga kohtudes füüsilist kontakti looma? Mina ei tunneks end küll mugavalt, kui mingi vend tahaks kohe kätt hoida või suudlema kukkuda. Isegi, kui tegu oleks vana tuttavaga.
5. Miks sa tüdrukuid chikkideks kutsud?
6. Jäta rahule see reit.ee ning sealsed tüdrukud, kes igasugust joga kokku ajavad ("Jah, ma tahan sinuga aastavahetust veeta! :))))"). Jäta rahule ka ööklubid. Sealt ei leia lihtsalt normaalseid inimesi. See pole mingi klišee, see ongi nii. Mõtlemisvõimelisi inimesi leiad parimal juhul pubidest. Ning paljud inimesed ei ole nii suured netisõltlased, et nad tahaksid kogu aeg kellegi kirjadele vastata. Kindlasti istuksid nad parema meelega kohvitassi taga ning räägiks inimesega näost näkku.
These are my two cents.