Thursday, March 3, 2011

This is my blog

Welcome! Mmmmmm.. mmmmmm mmmmmmmmm  mmmmmmmmmmmmmm mm.mmmmmmmmmmmm..mmmmmm mmmmmm..mmm mmmmm mmmmmmmmmmmmmmmmmm mm mmmmm mmmmmmm mmmm mmmmmmmmm mmmm mmmm mmm mm. Selline on üks Enya lugu.. Hea lugu, kuigi sõnade taga olevat deepimat mõtet ma ei taba.. Enya polegi sõnade peal, pigem kõla.. energia.. taevaliku muusika peal. Mõnus on kuulata teda, nii puhas, kerge.. hõljuv muusika.. tekitab avarust, samas ka vihmast värskust. Kristalset selgust.. kuulates teda tunnen, et kuskil on midagi ilusat ning puhast olemas.. midagi määrdumata ning kaunist.. Lootust.

Kus on olemas piirid, kus on olemas lootus, usk.. elu? Ma ei tea ise ka, mis ma olen. Ebaratsionaalne olend, elan maailmas.. põhjusega? Kes teab, kes elab siin maailmas põhjusega? Mis on meie põhjus? Kas me tahame teadagi, miks me töötame? Ma vihkan tööd, ma vihkan mõtet tööst, ma vihkan, et pean üks päev hakkama tööd tegema, ma vihkan mõtet, et see päev on lähedal, ma vihkan, et mu elu lõppeb enne ära, kui see jõuab alatagi, ma vihkan, et olen nii staatiline, ma vihkan, et ma ei ole liikuv, ma vihkan, et olen tsüklis, ma vihkan, et ma vihkan nii palju selles postis. Ma ei taha teha sõna "vihkama" enda teadvuses üheks märksõnaks. Mulle ei meeldi vihkamine, mulle meeldib loovus, kergus, lootus, usk, edasiviivus, vabadus. See on see, millest Enya laulab.. vabadusest ning kõigist neist muudest ning headest asjadest. Ma tahan olla seal, kus tunnen rõõmu, kus olen rahul, kus olen tegev.. kus realiseerin end, kus tunnen rõõmu. Ning ometigi ärkan ma hommikul üles küsimusega: miks? Ma tahan karjuda, ma ei karju, ma tahan hüüda, ma ei hüüa, ma tahan narda, ma ei naera, ma tahan öelda, mida soovin, mida igatsen, ma ei ütle seda. Ma tahan elada, ma ei ela. Ma tahan joosta.. ma tahan nautida, ma tahan olla.. eksisteerida.. märgata, anda, inspireerida, teha. Ma tahan olla siiras, hingepõhjani siiras.. Only time.. where does our heart lie.. Mida kõike me ei näeks ühes ainsas vihmapiisas.. ilusal suvepäeval.. kella 5 ajal.. vaikus enne tormi.. soe õhk, suur suur tugev tuul, esimesed õrnad vihmapiisad.. ning siis jälle soe tuul.. soe õhk.. terve taevas on täis elektrit, müristab.. kõvasti müristab.. selline oli mu romantiline ideaal kunagi.. selline ilm.. suvemajake, suur.. kuskil ranna ääres, nagu välismaa filmides, kahekordne, inimesed tulevad tuppa, olen mingi chikiga väljas.. me saame läbimärjaks, jookseme tuppa, teised on all korrusel,  pidutsevad ning räägivad edasi, me lähme vaikselt üles.. eraldi tuppa.. ning soojendame üksteist.. igatepidi.. ma ei suuda enam kirjeldada seda.. seda hetke, ma suutsin paar aastat tagasi, mingi 3-4 aastat tagasi, ma suutsin.. enam ei suuda, ma ei suuda leida seda puhast tunnet.. seda.. igatsust. Mingi osa minu seest on surnud.. ma pole kindel miks.. ma ei tea enam. Seepärast, et siis ma uskusin muinasjuttudesse.. tegelt oli asi selles, et ma tundsin kohutavat tühjust.. ma tahtsin ülimalt endale saada chikki kõrvale, lihtsalt tüdrukut, kes mu embuses uinuks.. jep.. ma mõtlesin selle hetke peale. ei, mitte seksi, mitte millegi muu.. lihtsalt selle hetke peale kui ma olen enda voodis ning mul on chikk kaisus.. ning me lihtsalt uinume.. see hetk.. kui mõtlesin seda.. tundsin tohutut igatsust ning tühjust, puudust sellest. See tunne tegi sees lausa füüsiliselt haiget, selline tunne oli..Jess.. chode fcking dream. Mõnes mõttes oli maagilisem, siiram see chode armastuse lootmine.. jah.. kuangi mõtlesin, et miks chikid käivad igast munnidega. Kas on tõesti asi rahas, välimuses? Miks nad mind ei taha, saaks ma selle chiki, ma paneks ta pjedestalile (õigesti kirjutatud? Maybe..).Hoolitseks ta eest sajaga, oleks ainult hea ta vastu, alati nõustuks, kunagi ei kakleks, ainult nunnutaks. Kui ma praegu sellele mõtlen, siis ei tekita see minus mingeid tundeid.

Täiesti külmaks jätab see mõte mind.. ma tean nüüd, et see asi ei käi nii, ning ma tean, kuidas asi peaks käima.. Ma tean kahjuks liiga palju ning olen kogenud liiga vähe, et seda kasutada edukalt. Tänane post on olnud täielik kräpp ja puhas pask. Kuigi pask ei saa iigalgi puhas olla, sest definitsiooni poolest on see juba räpakas ning rõve. HAHA. Nali rsk jh, ma ei naera onju.

Haigutus tuli, tähendab, et loomad hakkavad sünnitama pingviinipoegi, kes söövad ära kõikide inimeste enneaegsed lapsed ning sellega saavad neist rahvavaenalased, keda jahitakse ning kätte saades kaarte mängitakse, et saaks koos juhet paigaldada ning kassidega potte kriipida kuid samal ajal palli taguda ning hoopis lõvi kombel arvuteid progeda, et sellega koos luua kübernaine, kes hüppab läbi kolme leegitseva rõnga ning võidab sellega maailma igavaima inimese tiitli, mis annab talle õiguse laulda koos Shakiraga laval ning seksida Monty Pythoniga keset lamborghini istet, mida samal ajal vaatab pealt purjus strippar marco ning loodab selle teoga rahastada puuduvat rootsi riiki, millega narvakad enda elektrijaama kütavad, sest suved on liialt jahedad ning oravad metsas pole veel indlema hakanud, kuna muusika pole piisavalt valju, et klubis saaks korralikult vett juua ning lastele narkot müüa. Samal ajal leedus proovib valitsus keelustada naiste olemasolu, mille vastu on tuevalt putras putras kali, kes on suur kapsaste fänn ning omal ajal ka viina joomisest koos lendlehtedega ära ei öelnud, kuigi oli juba ammu teada, et metsad on siin rohekad ning virmalisi on võimalik näha ainult siis kui podolski lööb kuutsemäel norra jaoks mm värava, sest laudas on piisavalt külm, et soovida lastele head ööd, passid on meil ju kollakas rohelised, sellsitest palju mune polegi loota, toolid on käinud ära prantsusmaal ning koos veini juues avastanud, et juust on hea, maitsev ja toitev ning need pole absoluutselt seksuaalvahekorras omadega, kuigi üks litsakass läti vanamees tahtsi näha pandavad raami, kahjuks oli kohal lollakas malakas, kes soovis samuti saada pepulaksu rasestuvad hülgepojaga, kuna valimised olid lähedal ning kõik vihikud täiskirjutatud, siis tuli välja, et kassid on samad, mis koerad ning hoopis keeruline on teha vahet jõehobudel, lapikutel lestadel ning loota igavest armastust koos purnunematute lootustega, mis viiksid merre vett nii järvedest, kui ka pisaratest, mis tulevad meie hingedes,t südametest kuigi neerudest tulev sapp pidi jääma Sampo pangale kui erastatav artikkel, millega muudetakse börsil eesti majanuds hoopis väiksemaks, kui see siiani on olnud, kõik selle hõvanguks, et meie klaviatuurid oleks neljased ning hoopistükki ootusäravemad, kui kollane tuluke minu msn'i aknas. Kommipaberid oleksid olnud super ideeks, kui pliiatsilised siilid poleks osutunud hoopis vägagi tragideks hobusteks, mis sest, et märad ei hõpa kõrgemale, kui paarkümmend millimeetrit ning hoopiski pool ekvaatorit on ülejäänud kuu poole viidatud, sest et pluusid on valged ning nende peale ei saa üldse kuidagi kindel olla.

Love ya all!

No comments:

Post a Comment