Everybody..you and I..

..take my hand.. everybody.. come take my hand.. Love is here and now.. you and I.. everybody.. come take my hand.

Üle ääre.. on raamatu nimi, mille ema mulle sünnaks kinkis. See räägib poisist, kes elab omaette ning üks õhtu hüppab kaljult alla. Arvatakse, et see oli enesetapp, kõik nii ei arva.. Mis tunne on minna üle ääre? Seista seal serval, teada, et sul on sel hetkel võim kõige üle, see on sinu maailm.. Sinu ja teise maailma vahel seisab pisike samm.. kas võtta see samm? Mis on selle teo tagajärjed? See on isekas tegu, kõige naljakam asi.. Kui sa tunned end sitalt ning leiad, et maailm ei vaja sind ning sa lihtsalt ei suuda enam siis ka sel hetkel ei ole sul otsustamisõigust kõige elementaarsema asja üle maailmas.. omaenese elu. Sest kui sa asutd selle sammu siis oled sa teinud tohutult haiget enda lähedastele, sinu ema on sind kasvatanud mitukümmend aastat, pakkunud enda elust suure protsendi, et sinust saaks keegi/miski, tundnud rõõmu sinu saavutuste üle, näinud vaeva sinu probleemidega.. ning siis lihtsalt saadad teise inimese elutöö pikalt. Sul pole võimu saada lohutust viimasestki sammust.. võtta enda elu ning minna edasi kuhugi kaugemale.. isegi see pole sul lubatud.. muutes agoonia pikemaks.. miks on olemas põrgu kui mõned meist elavad seal nagunii juba iga päev, põledes igavikulisena tunduvas hingepiinas. Ning siis seisadki sa seal kalju äärel, mõtled kõike seda..mis oleks võinud olla, mis oli, miks oli, paratamatuse üle.. ning sa vaatad kaugusesse ja näed eemal olevat piiri.. maad, taevast.. tühjust.. seisataks justkui maailma äärel.. sel hetkel mõistad, et oledki maailmalõpus.. siin.. sel äärel lõppeb sinu maailm.. rohkem ei saa kõndida.. kalju äär on ees.. ning sa tahaks kõndida, õrritada end mõttega, et seal edasi.. tundmatuses on teisiti, parem.. ning sa pead pöörama selja ning kõndima maailma lõpust tagasi, sest sa tead.. sulle.. ei ole antud seda otsustamisõigust.

Ning sa ei ole isegi alati üllas, kui heietad neid mõtteid. Sa oled äärmiselt vastik ning nõrk, tülgastav iseendale. Kogu sinu näruse elu saab kokku võtta ühe sõnaga, ühe teoga.. sa olid nõrk.. nõrk.. ja lõpetad selle nõrkuse tõestades veel rohkem, kui nõrk sa oled. Me ei taha ennast tappa.. me tahame tähelepanu. Me tahame näidata, et vaadake palun mind, ma olen krd põlvili, et anuda te tähelepanu. Näidake, et hoolite..näidake, et teile läheb korda.. ma olen vastik inimene, ma lähen ja hüppan, sest siis tunnete teie end sitalt, siis hakate te kahetsema enda tegude üle, minu hüpe jääb teie hingele. Kas sa ei näe, milleni sa viisid mind, kuidas sinu käitumine tegi mulle haiget, milleni see ajendas mind? Seda ei ütle ühele inimesele, seda ei ütle inimestele kes sind teavadki, seda ütled sa sellele samale tüdrukule, kes möödudes sind tänaval tähele ei pannud. Tema on selles süüdi, teda on hea süüdistada, tema hingele jääb, tema pärast.. ning sel inimesel pole sooja ega külma sinust.. Ei.. sa ei taha end tappa.. sa tahad mõjutada inimesi. Sa tahad olla manipuleerija, saada odavalt tähelepanu, tekitada odavalt emotsioone.. kuigi ma ütlen.. su elu hind.. see pole odav, see on sinu suurim aare, ainukene, suurim asi, mida saad pakkuda. Sa raiskad selle puhtalt odava tähelepanu saamiseks? Sa tüögastad iseenda nõrkust.

Kaljud on suured.. neid pole kõikjal.. nad on romantilised.. kas meie maailm on romantiline? Ei, meil on labasus, upsakus, üleolekutunne, tühjus, mõttetus, lollus. Meil pole romantilist, tahad teha enda tegu ära? Käi prse enda kaljuga, meil pole sellise jama jaoks aega, siin on auto, palun, mine, tee enda samm. Ning vaata, et sa ei mökuta, meil pole siin tervet päeva aega, järgmine "gig" on tulemas varsti.

Mida ma teen siin? Ma lähen välja, joon end täis, käitun nagu väike tita, jonnin.. mis jama see on? Miks ei mõju need sõbra lohutavad sõnad? Miks puhuvad nad kõrvast mööda nagu kerge tuuleiil, mis isegi kananahka ei tekita.. liiga kerge.. liiga õrn.. tuuleiil, mis isegi ei suuda värskendada. Kas just sõprade sõnad ei peaks olema need kõige tähtsamad? Inimesed, kes teavad sind aastaid, kellele sa oled oluline, kes on olnud suutelised nägema sinu juures midagi ilusat, mida teised pole? Nemad on need, kes sind hindavad.. ning.. ometigi on mu peas vaid tuul.. Kas ma teadlikult tegelen pettusega? Ütlen endale ei. Inimesed ei tea, kuidas öelda ei.. Me oleme unustanud selle tähenduse. See on sõna.. mida me ei mõtle alati.

Ma ärkasin hommikul üles. Ma tundsin end sitalt, mitte ainult alko pärast vaid ka muude asjade. Ma tundsin sitalt end oma emojutu pärast, lapsikuse. Ei, nüüd ma ütlen selle sõna. EI. ma keelan end halvasti tundmast selle pärast. Mul on õigus jonnida ning olla lapsik, nii nagu teised lubavad endale asju, mida nad soovivad.. mul on õigus olla nõrk, olla haavatav. Ma ei kavatse vabandada, ma annan endale loa olla selline, ei.. see on vale, ma ei anna endale luba olla selline, ma annan endale loa mitte tunda end halvasti, kui ma peaks olema selline. Ma ihkan enda standarteid järgida.. ma soovin olla mees, kes suudab öelda ei.

Mida ma teen täna? Volbriöö? Esimese mai lõke? Mul oli idee minna sünnipäevale, kahjuks juhtus mu sõbra tervisega õnnetus. Õnnetus on väga vale sõna.. aga ma ei oska seda sõnastada. Ta vajab puhkust ning rahu. Eile oli sõpradega Külitses.. ning tänase päeva jaoks on mul tühjust õhtus. See oleks väga leim minna vist klubisse, parimal juhul leian sealt paadunud klubipihvid.Pean lugema veel läbi 30 lk pikkuse teaduslik artikli mängurite ja sõltuvuse kohta. Siis kirjutama 4 lk pikkuse kokkuvõtte sellest ning tegema esitluse.

Mida ma õppisin sellest kõigest? Mis on see õppetund? Kas ma saan lasta lahti sellest jamast ning näha lõpuks, et sest pole kasu? Ma ei räägi enda plaanidest, ma räägin hirmudest. See kompleksne süsteem on vana, väsinud, kõigub, ebastabiilne, enda vigadega, mitte kasulik enam. Ta on nagu üks suur ja robustne vaikselt lagunev süsteem... tükk Mul on materjali, mis selle asemele panna.

Orgasmotron..

..giving the girls orgasms since the dawn of time. Vou, eile sai palju joodud. Paratsetamol on ikka peavalurohi onju? Kunn õhtu, aga mida ???? Laulupidu kestis ainult 2 tundi? Mida asja, 9-11 ni. Väga leim sesmõttes. Õhtu oli soe ning ma lippasin särgiväel ringi, paljud inimesed ei teadnud, et selle musta t-särgi all paiknevad veel tumedamad rinnakarvad, mis joostes tuule käes lehvisid. Okei, see oli eile, nüüd nädal aega kainekat. Aaaaaammmm.. energia oli hea, inimesi palju, väljas on päike praegu. 

The cat who knows his shit. 

Lapimaa lapimaa, oled mu lemmikmaa, oled mu südames sügaval, lapimaa lapimaa, oled mu õnnemaa, oled mu hingele lähedal. 

Mul on hetkel energiat palju. Ma ei tea miks, eilse pärast probly. I just want to go there and OWN this shit, like BAM, I'm here and I'm gonna do things and you're all gonna loveeeee it. 

The long waited post

vaalanaljad hakkavad vanaks saama..

Mul oli koomiksi aken lahti juba 3 päeva vist. Mõtlesin kogu aeg midagi kirjutada, aga lihtsalt.. ei tulnud midagi.. tühjus. Ei soovinud kirjutada ikkagi. Nii, kas olen nüüd targem kolm päeva hiljem? Kallid lapsed, ma tõesti ei tea vastata. Ma arvan, et suht sama loll olen ikka. Mõned asjad, neist ei saa jagu, ma ikka loodan. Ma ei räägi praegu enda pea eesmärgist vaid ühest teisest asjast. Krt, tüdrukud annavad ka nii erinevaid nõuandeid, shittagi ei saa lõpuks aru, mida pean tegema. St.. ma tean, mida peaks tegema tavaolukorras, aga siis kui vaja mingit suhtepska ajada siis pole aimugi. Yeah, öeldakse, et ole siiras.. siis olen siiras,on jama jälle, et KÕIGEST ei tohi rääkida. Samas, kui proovin olla siis nii, et hoian asju enda teada, siis öeldakse, et ma ei tunnegi sind ning ma ei saa sind usaldada. Seega, tegu on väga keerulise olukorraga. Eriti kui teine pool ei näita erilist huvi sinu vastu ka.. Okei.. maybe it's fcked up juba.. Deem.. kahju, sesmõttes ma proovin minna ikka edasi aga mulle meeldib täiesga ta iseloom. Mitte nii palju maailmavaated, need on tal natuke imelikud vb.. aga see on tema maailmavaade, ei peagi olema selline nagu mul. Pigem on tähtis ning oluline iseloom, kõnemaneerid, naljad ja muud. Sellised asjad on palju tähtsamad mulle. Sest kui aus olla.. ma olen suhelnud uute inimestega ning väga paljudel on nata.. generic igav iseloom. Mis ei tekita mul otse tunnet, et võtan kinni ja kallistan teda, sest ta on nii tobu.

Aaaaaaaahh.. fakkit. Alati peab uskuma, aga loota ei tohi.

See post on siiamaani suht kräpp olnud, oleme nüüd ausad. Kui ma peaks kvaliteedi kontrolli saatma peale, siis läheks see kindlasti defektsete toodete alla. Ei, te ei tohi mu õigekirja kritiseerida!

Okei, hinga sügavalt sisse, süda kiviks tagasi, hing puhastada karge kristallse auruga ning back.. ready for action.

Täna lähen nagu kõik Tartu noored ja lollid öölaulupeole. Tänan, jah, ma kutsusin just Tartu noori lollideks. Jah, ma teen asja vist hullemaks, kui kordan seda veel. Ei, ma ei mõelnud tegelt, et Tartus on lollid. Jah, ma tegin tegelt nalja. Ei, täna pole kõige teravam päev mu huumoris. Ei, ma tegin nalja, suht terav päev on. Ei, ma enam ei tea, millest ma räägin. Jah, ma palun vabandust, et kirjutasin, et Tartu noored on lollid. Jah, see muudaks ka minu enda lolliks. Ei, ma ei ole loll. Jah, ma olen pigem natuke lollakas. Jah, see on erinev lollist. Ei, ma ei kavatse neid lolle jah-ei lauseid rohkem teha.

Seega, mis jääb täna teha. Kuna nii suur pidu on kesklinnas siis ei saa ma öelda "ei" alkoholile. Seega, ma kavatsen täna juua. Pole hullu, ma olen testinud, mul tõuesb ka täis peaga. Women of the world, have no fear, I can still fuction as well as ten men.. in WANKING OFF???? Ha -HAAAA.

Peaks laulma sooejenduseks mõne Justin Bieveri laulu. + ma kuulasin laupäeval 3 tundi ja 11 minutit ning lisaks 18 sekundit kestvad Rebeca Blacki laulust "Friday" klippi, mis koosnes sõnast FUN FUN FUN FUN. Loo lõpuks oli tuju suhteliselt fun, vanemate kurvastuseks olin aga unustanud kogu ülejäänud sõnavara ning rääkisin ainult "FUN"'ides. Minu suureks kurvastuseks leidsid nad siva meetodi, kuidas seda ära kasutada ning lasid mul igast kohutavaid ning hingepiinavaid kodutöid teha.. millele sain ma vastata ainult "FUNNNNNNNNNN"..

Ok, Robin, TO THE BATMOBILE! I meant bathroom!

Käisin linnas

RIP Jacson

Sõitsin rattaga ringi natuke ning nautisin ilma. Mulle ei meeldi kiirelt sõita, sõidan hästi aeglaselt ning lihtsalt.. vaatan maailma, mõtlen.. vahest ei mõtle. Täna oli ilus päike/on siiani. Kesklinnas kohtasin vana trennikaaslast, rääkisime juttu. Tal on viimane koolikell või mis üritus see on, peale mida enam kooli ei minna vaid õpitakse ainult eksamiteks. Tutipäev? midagi sellist. Rääkisime maratonist ja kuidas tal läks seal jne. Sõitis 1000 sisse nii, et päris kõva tulemus ikka, ise oli enne veel haige ka olnud. Ta vend sõitis lühikesel maal end teiseks. Polegi kindel, kas alaealised tohivad sõita pikka distantsi või ei. Suusatamisest räägin kusjuures. Kella viie aeg oli raekoja platsil päris palju inimesi. Sõitisn ujula konsumi juurde ja ostsin paki küpsiseid. Sõitsin tagasi purskkaevu juurde ning õgisin need ära. Tuli lihtsalt iseu Eesti küpsiste järgi, need kandilised, kõige tavalisemad. Kohe olid platsis ka muidugi varesed ning nurusid end osa. Ma kaks tükki viskasin sis kohe lendas kolmas vares juurde. Siis ütlesin, et hui saate rohkem.. nad vahtisid minu juures päris kaua ning nii mõnigi kord vaatasin nendega tõtt. Lõpuks hakkas ta karjuma ka, et anna juurde. Ma jäin endale kindlaks ja siis hiljem tõmbas ta uttu. Ma olen juba nagu mingi vanamutt, kes toidab tuvisid ja elukaid saiapuruga ning käib lihtsalt pingi peal niisama istumas ja värsket õhku nautimas.

Mis kõige naljakam: ma tahan olla ning istuda just kõige rahvarohkemates kohtades. Mulle meeldivad sellised kohad, on tunda, et elu käib. Samas, ma ei julgenud jälle peaaegu kellelegi silma vaadata. Võib-olla on mul viimased päevad olnud nii suur stress sellega, sest ma mõtlen kogu aeg. ma ei julge, ma ei julge, ma ei julge. Ning läbi selle sisendagi kogu aeg endale seda.

Proovin nii, et sel hetkel kui vaatan lülitan kõik tagajärje osad ajus välja ning ainult lasen eksisteerida väljamineval osal :D Haha, jep.. ma olen fcking küborg, suudan ise enda aju käsutada.

Oke, ma nüüd naeran natuke aega enda idiootsuse üle :D hahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaahahahahahaaaaa

Korras.

Gay ass sh*t

nata rassistlik, aga naljakas

Mida see pealkiri üldse tähendabki? Okei.. gei, siis on tagumik ning siis on .. jäätmed.. Et siis gei tagumiku jäätmed? Samas.. ülekantud tähenduses mingi "nõme olukord".

Jah, hetkel on pigem nõme olukord kui.. gei tagumiku jäätmed.. Käisin eile jalkat vaatamas, Real lõpuks ometi võitis midagi, üle 17 aasta Copa Del Rey. Ronaldo skooris. Perfect football night. Peale seda läksin kluppi, as joyful and happy experience as getting ass-raped by ten giraffes..

Fun fun fun, Rebecca Black, the greatest young talent in the world.. Justing Biever ning Black peaks mingi rap battle tegema ning välja selgitama, kes on parimate sõnavärsside tsaar.

Jap, olin klubis, happy fcking life, kangestunud nagu teraspost. Alles vetsu minnes tundsin end vabalt. Mingi istun kabiinis, siis on hea rahulik, selline tunne nagu mult oleks mingi nõialoits maha võetud ning saan mina olla jälle. Sest kui ma selle kauni pissuaari juurest lahkun siis oli tunne nagu mulle oleks peale visatud 20 kilosed kartulikotid ning naelutatud nähtamatute kummipaeladega ümbruskonna külge, tekitades mulle raskusi liikumise valdkonnas. Oh, I do hate the feeling.

Teate, mida ma veel rohkem vihkan? Tegelt, mulle ei meeldi kasutada sõna "vihkama" see on liiga tugev ning negatiivseid emotsioone täis. Seega.. seostada pede olemine vihkamisega on õige tegevus. Pede all mõtlen käitumist, et.. nagu ei tee asju, mida soovin. See sõna on minu jaoks juba ammu kaotanud seksuaalse eelistuse indikaatori rolli. Oh, I hate so many things about myself I choose to be..

Mis on need imekaunid sõnad, mis tekitavad minus taaskord indu edasi liikuda ning öelda: I can fcking do it. Sest ma pole kindel palju sõnu eesti keeles on ja mingi hetk saavad nad otsa.

Täna ärkasin üles kell 2. Ma lihtsalt ei leidnud põhjust või eesmärki, miks üles tõusta. Eesmärki, mis mind motiveeriks piisavalt. Selline tunne, et minu sotsiaalne julgus väheneb järjest. Kõige hullem on see, et ma pole suutnud enam põhjuseid leida. Mul on sees ainult tunne, et ma tahaks nii tohutult anda ja jagada ning mul on mingid trellid ees, kust tagant ma välja ei rabele.

Lähen vist rattaga sõitma. Bye!

What have you done to me..

Gaming penthouse

..I’ll never be the same I'll tell you for sure. You really are my ecstasy, My real life fantasy (oh yeah). See laul kummitab. Sest.. ma olen kuulanud teda järjest.. 94 korda :) Ma loen RSD foorumist uuesti ühe tüübi päevikut. Kuidas ta käib iga õhtu väljas, räägib mingi 10-20 grupiga õhtu jooksul ning kuidas neist vb 3 tükki räägivad temaga alla 5 minuti ning ülejäänud lihtsalt pööravad koheselt selja või ütlevad, et ta ära läheks. Ning see vend lihtsalt läheb järgmine õhtu uuesti välja ning teeb seda uuesti. My fcking personal hero. Ta päevik kestis mingi.. jep, täpselt aasta aega. Selle aja jooksul sai ta vist 2 korda k*ppi tüdrukutelt, kes talle ei meeldinud eriti ning ROPULT palju võltsnumbreid ning pikalt saatmisi :D Ausalt, ma annaks sellele tüübile vastupidavuse eest oskari. 

Tema viga on see, et ta ei suuda näha enda väärtust. Ta arvab ikkagi sügaval enda sees, et on teistest kehvem ning ta analüüsib asju üle. Ta ei naudi ennast ning selle asemel, et ennast pakkuda teistele proovib ta sisse sulanduda, saada midagi teistelt. Ta ei tegutse enda soovide ning ihade järgi vaid selle asemel mõtleb, mida ning kuidas teha. Kas ma peaks nii olema praegu, kuidas nüüd?

Põhiliselt lugesin ma seda päevikut kahel eesmärgil: Saada teada, kas ta lõpuks suudab edu saavutada (kahjuks mitte, aga kes teab, vb tulevikus) ning teiseks: ta on kõige õnnetum tüüp terves selles foorumis edu saavutamise mõttes, ma olen lugenud paljude teiste päevikuid ning kellelegi pole nii raskelt läinud kui ta, sesmõttes.. kes on seda asja ikka tõsiselt proovinud ning väga kaua väljas käinud. Ma proovin alati mõelda, et kui tal lõpuks õnnestub siis krt.. ma peaks ka suutma.

Kui nüüd mõelda, siis olen mina vb veel õnnetum kui tema, samas.. ma võin olla miljoneid kordi parem. Ma olen käinud väljas nüüd 3-4 x nädalas mingi 5 kuud ning pole suutnud rääkima veel minna kellegagi. Nii, et.. selles suhtes olen ma ikka väga hiiglaslik feil, aga teises mõttes: ma ei tea ka, kui edukas või ebaedukas ma oleks siis, kui ma lõpuks lähen. Nii, et mingis mõttes täidan ma seal foorumis kõige ebaõnnetunuma inimese tiitlit, teisest küljest ei ütle see mitte midagi, sest ma pole tõsiselt proovile end kunagi pannudki. Selleks, et olla ebõnnestuja peab kõigepealt ebaõnnestuma, mina pole aga proovinudki.

Need on kõik asjad, mille üle mõelda. Ühe üle olen siiski uhke: ma olen suutnud pea 5 kuud käia 3-4 korda nädalas väljas. Kurvastuseks pole see midagi muutnud minu sees. Ma loodan, et on midagi paremuse poole läinud, lihtsalt praegu ma ei oska seda leida. Vb on see muutus selline väga pisike. Samas pole see 5 kuud ka olnud täiesti mahavisatud aeg, sest enne seda ma ei käinud 2,5 aastat väljas eriti. Nüüd ma saan vähemalt öelda, et ma olen teinud ühe sammu. Enne tahtsin ma hullult lotovõitu saada, aga ma ei ostnud piletitki. Nüüd olen ma 5 kuud pileti ostnud aga pole julgend mängida. Kes teab, milline pilet/õhtu oleks endast kujutanud võite ning milliseid võite veel..

Küsimus, kas ma kunagi suudan muutuda? Ma tõsiselt loodan, muidu pole mul mõtet elada. Haha, see on nii naljakas. KOLM aastat juba, kolm minu elu parimatest aastatest.. ning ma ei suuda ikka veel astuda esimest sammu. Teised inimesed oleks ammu unustanud selle ning läinud enda eluga edasi. Mina olen jäänud kolmeks aastaks põrnitsema seda esimest trepiastet, äärekivi.. Tõeliselt hämmastav.. 


Kõige naljakam on veel see, et ma arvan, et ma poleks kõige hullem, kui ma saaks selle trepiastme astutud. Ma ei oleks kindlasti mingi superhea, aga ma arvan, et täiesti normaalselt, keskmiselt hea. Ning kui ma sinna otsa saaks veel kogemust siis.. ma võin tõeliselt heaks saada.

See valu, mille ma olen seostanud selle sammu tegemisega. See on suht suur, umbes miljon asja tulevad pähe, mis võivad valesti minna. Ning siis ainult ühe, pisikese mõttena, et mis võib juhtuda, kui hästi läheb.

Ma mõtlen, selles on probleem. Samaaegselt ei saa peas eksisteerida mõtleva inimesena, et ma võin end lolliks teha ning selle juures olla ikkagi veel teisega samaväärne, samal tasemel. Ma saan kas teha end lolliks ning olla kehvemal tasemel teisest või siis olla kõrgemal tasemel, aga ei tohi eksida. Kui ma ei tohi eksida, siis ei tohi ma ka proovida, sest see võib viia eksimuseni. Ainult sel ajal on võimalik selline kooskõla, kui ma ei mõtle: siis pole asjadel tähendust. Inimesed määravad sündmustele tähendused, sest meil peab oleme hierarhia, mille järgi elada. Kui ma võtan need tähendused tagant ära: siis ma võin kõike teha, siis pole oluline, kas ma eksin või ei.. sel hetkel pole olemas eksimist, pole olemas valesid asju. Ainult mina ning minu soovid. Õnneks olen ma kasvatatud heas peres, ning ma ei teeks kunagi kellelegi halba.

Mul on peas nii tohutult valu vältimise mõtteid. Kuidas vältida seda, kuidas vältida toda, mis siis võib juhtuda, mis selle tagajärg on. Mingeid riskide võtmisi pole. Everything is safe in it's bubble.

ABBA: Take a chance on me..

Silmside

Dim dim diii..di di di dii...üks laul, klassikaline heliteos, mis algab nii.. klaveriga.. aga seda lugu on võimatu otsida. Ma tean ainult selle loo esimest kahte nooti.. ma ei tea, kust ma olen seda kuulnud, ega midagi enamat. Aga see tunne, mis see lugu annab, on puhas ning sügav.

Okei, tänase päeva kokkuvõte. Kell 2 kooli. Mu soeng oli liiga kõrge keskelt ning jättis mu näost pika mulje, mis mulle üldse ei meeldi, sest see ei sobi. Lisaks on mu tagi nata liiga suur mulle, peaks olema lühem. Kõrvaltvaates jäi makaronist kuke mulje, mis tegi mind väga eneseteadlikuks.. ning tänu sellele ei osanud ma jälle ei astuda, ega olla. Mõtlen alatasa, kas ma kõnnin küürus seljaga või mitte.. kuigi Veiko on mulle öelnud, et ma kõnnin väga sirgelt. Ma vihkan makaroni tunnet. Ma pole rahul selle ebakindlusega end kõnnakus. See on all over the place.. laialivalguv, mitte konkreetne, nõrk. Selline tunne, nagu oleksin kõniv tuulelohe, mis tuule käest lendab ühte poolde ning teise, puudub tasakaalukese keskel. Mul on tunne nagu vajuks ma ühest tee äärest teise ning see on tõsiselt paha tunne.

Kõnnak peab olema konkreetne, centered, raskuskeskmega, rahulik, ratsionaalne. Ma pole rahul nende päevadega, kui mu kõnnak on igal pool laiali. Ma ei suuda olla, mõelda, elada normaalselt nii. Selline tunne, et karjuks: faaaaaaaaaaaaaak :D ning lihtsalt istuks maha ning röögiks: krd lollakad mõtted kaduge peast. Ma olen ülimalt self-conscious inimene. Ala kui mu t-särk on natuke liiga pikk siis võib see pm terve minu enesekindluse viia olematusse faasi. Kui ma näen end poe vaateakna peegeldusest küürus seljaga siis sama lugu jne. See ajab mind hulluks, ummistab mõtted, muudab paranoiliseks. Seepäras on mul alati väga oluline, mis riided mul seljas on, mis soeng jne. Ma pean tundma end tasakaalus.. siis on mu kõnnaks hea ning alles siis, peale kõike seda, olen ma võimeline üldse mõtlema ülejäänud maailma peale..alles siis jääb mu mõistusel piisavalt palju mõtlemisaega, et mõelda, mida teised minust arvavad ning kas ma olen lahe või ei.. ning kui see on mõeldud siis jääb 0,5% tõelise enda näitamise jaoks mõtlemisvõimet. Hurra!

Ma võin küll soliidsem välja näha kui teised, aga mis kasu sellest on, kui ma olen nii fcking self-conscious
et tundun fcking plastikaat-koti iseloomuga. Sorry inimesed, ma pole tegelt selline külm ning arvamuseta vant, mul lihtsalt pole piisavalt palju mõtlemisaega mõistusel, et ka iseloomu näitamiseks võimalust oleks.

Okei, see selleks. Täna tundsin seda päris palju ning see oli mu päevas fookuses.
Teine asi, millel mõtlesin oli see, et ma eeldan liiga palju teistest inimestest kuigi neil pole absoluutselt mingit kohustust neid eeldusi rahuldada. Samas, irooniliselt, ma väldin teiste inimestega kontakti, sest eeldan, et kui kontakt on loodud, siis on mul kohustused teiste ees.. kuigi tegelikult neid pole.

Nagu paar päeva tagasi postitasin siia inglise keelse lõigu: ma eeldan, et inimene peab mind kuulama. Tegelikult ei pea ta midagi, tal pole mingit kohustust, isegi kui see, mida räägin, on väga lahe.

Silmavaatamisega: ma väldin silmsidet, sest ma eeldan, et kui ma loon selle, siis eeldab teine inimene midagi mult. Samas.. ma ei taha sageli midagi vaid lihtsalt vaadata möödujat. Nt täna klassis: kaks vene chikki naersid minu selja taga. Mõtlesin, et pööran ringi ning vaatan, kes need on. Samas ma ei julgenud seda teha, sest ma eeldasin, et kui ma pööran end, siis need kaks naerjat eeldavad kohe ka minult midagi ning ma pean nende eeldused täitma. Muidu on lihtsalt akward. Kusjuures, pärast tuli välja, et üks naerja oli hoopis pisike poiss :D Ning teine naerja oli tõepoolest chikk ning veel väga kena chikk, mis on tõeline haruldus meie teaduskonnas, eriti et ta oli veel venelasest kena chikk. No offence, aga lihtsalt kõik teised vene chikid, keda tean meil, on ülekaalulised ja värki.

Hiljem, kui see chikk koridoris minust möödus siis ei julgenud ma jälle talle otsa vaadata. Tegelt olen ma samal tasemel nendega, aga.. ka mina meeldin osadele, aga ma tunnen end ikkagi kehvemana, kui nemad. Tunnen mitte väärt olevat vahepeal. Mitte koguaeg aga vahest. Just sel hetkel, kui oleks see kõige esmane suhtlus. Kui ma juba rääkima olen hakanud siis tunnen ma end võrdsena ning et.. okei.. this could work..

See kõik taandub tagasi enesehinnangu juurde. Miks on mul nii raske uskuda, et olen asju väärt.. Ma kadestan tõsiselt neid bemmivendi ja osse, kel pole olemas mittemingisugust enesekriitikat või awareness'i.

Okei, palju vingumist, mis on lahenduseks praegu. Pidevalt hakkida enda mõtlemist. Nii kui tuleb mingi mõte lihtsalt.. purustada see enda peas. Öelda endale: "Wooooah, jälle sa mõtled selle pasa peale. Ei.. viska see kohe maha, puhtad lehed." Nautida keskkonda enda ümber. Kui tahan siis tõesti istun maha ning olen, hingan sisse ja välja, let go..

Inhuman is for p*ssies who don't know how to fight

Love, love, love.. I'd do it without your love my baby, love love love, I'd do it without you. Fine ass wine. Ma ei mäleta, millal viimase posti tegin. Probly üleeile vist. I started wondering: what if I had a job? Siis vaatasin enda postkasti tulnud karjäärilisti pakkumisi ning leidsin paar kohta, kuhu võiks kandideerida. Mingi.. 3 kohta vms. Ma ei saa sellest kunagi aru, et kui sul on pakkuda töö ala kraavikaevajale ning sul tuleb mingi hunnik CV'si, kuidas fakki sa teed otsuse, kes saab selle koha? Nagu.. üki-kaki-kommi-nommi? Ma ei usu eriti, et eelnev töökogemus ingliskeelsete failide tõlkijana tuleb kraavi kaevamisel kasuks..? Ei tea, aga proovima peab? Äkki näkkab. Vähemalt sel juhul saan emale öelda, et näed, saatsin, aga ei soovitud lihtsalt.

Mõtlesin, et mis oleks see summa, mille eest üldse oleksin nõus töötama. Kunagi.. kui ma 15-16 olin siis töötasin ma ühes talus ning sain põllu peal kitkumise ning maasikakorjamise eest 15 eeku tunnis. Ma vihkasin igat sekundit sellest, mul jäi selg tohutult valusaks ning see oli ropult kurnav töö. Sealt õppisin ma kombe vältida töötegemist :)

Samas, kui majandus oli õitseaegadel, siis tegin ühe päev tööd kaevates ja värki, ropult väsitas, aga päeva lõpus sain mingi pea 500 eeku. Suht hea palk tegelikult. Ning tööpakkuja pm ütles mitukümmend korda, et tule ikka järgmine kord ka ja vaja jne. Krt, päris ütleks praegu sellisest rahast ära :D

Hakkaks enda keha müüma, mitte organiteks vaid webcami ees. Mingid USA vaalad teevad chatte minuga ja siis pean esinema neile. Igast rõvedusi ja värke tegema. Eile olin skypes ühe Saaremaa tüdrukuga, you know who I'm talking about.. Okei, see polnud sedasorti webcam vestlus :D Tüdruk, sa oled täiskasvanuks saanud, kogu aeg oli mul pilt peas sinust kui tüdrukust ning nüüd nägin hoopis naist :O Still love ur accent :D
See on nagu inglaste jaoks šoti aktsent :D

Mina lähen kooli üli miljoni aasta, loengusse. Mõtlesin, et vb on kasulik ikka loengus käia. Sest kt's olid asjad, mida ma kuskilt ei osanud õppida ning ju need olid loengus läbitud teemad/ülesanded.

Laupäeval käisin ka väljas. Ei viitsi detaile kirjutada, aga I started to see a little light at the end of the tunnel. Ei.. mul polnud surmalähedast kogemust, hoopis lootusekiir oli see, mida nägin. Lootust enda sees, et maybe.. if I push myself, I CAN do it. Sest laupäeval ma pushisin end natuke ning.. I'm still here. Uskusin endasse nii 60%. Kui ma tõstan seda usku iga korraga, siis 100% pealt on juba päris lahedaid asju võimalik teha. I have to own myself. Game myself. Mul on hetkel need õiged asjad hõljumas pea kohal ning kõrval.. nad on õrnad ning kerged.. mida rohkem ma proovin seda enam nad vajuvad mulle pähe.. see on ala nagu idee selgusest.. ma tunnetan seda, vb ei oska täiesti sõnadesse panna, aga see on olemas.. mu lähedal.. lahendus.. lihtsuse võti.. Kui ma toidan enda usku siis usun, et olen võimeline tegema päris uskumatuid asju. Kõik inimesed on võimelised selleks, aga kas mind huvitavad teised? Mis on minu stiil? :D:D Seda polegi. Ma ei pea endale valima stiili, minu stiil on juba olemas minu sees ning see tuleb välja siis kui ma usun endasse 100%.. ning mis iganes stiil see ka oleks, pole oluline.. everything can work. I have no style, my style is ME :D

I'm here to write a new post

Käisin eile kainena väljas. Teistmoodi kogemus. Kainena olen palju enam võimeline .. nägema maailma või ei oskagi seletada. Ma küll probly olin igavam kõvasti kui muidu, aga minu ainuke edu eesmärk oli olla kainena väljas. See mul õnnestus. Hi 5 for me. Sain kokku ühe tuttava tüdrukuga, kel oli sõbranna kaasas. Sõbranna oli täis, ropendas, kõvasti ülekaaluline ning näost ka mitte kena. Täielik pakett, samas mõtlesin, et rsk.. ma ei taha olla inimene, kes hindab teisi välimuse põhjal. Üks minu vaateid on, et ma tahan anda kõigile võimaluse, sest ma tahan, et mulle antaks võimalus. Tee teistele seda, mida soovid, et endale tehakse. Aga jh, ta ei tõestanud end kuidagi paremuse poole pealt. Vahet pole, vähemalt ei tundunud ta pahatahtlik inimene. Kalveril oli õnnepäev, talle situs lind pähe :D Sorry, et kirjutan siin seda, aga see on naljakas, pealegi.. isegi presidendile on lind peale situnud.. USA omale. Nothing to ashamed of. Kõige wtf asi oli muidugi, kuidas nad terve õhtu tahtsid mingit kursakaaslast kätte saada, keda kutsuvad põssaks. Ning.. siis kui ma tegin head aega kallid neile siis ilmus põssa kohale.. kes polnud absoluutselt põssa vaid nagu ropult kobe chikk :D Thank you fate for making things like that for me. Anyways, me olime minemas seega, ei saanud rääkidagi temaga. Samas, kõike oleks saanud-võinud ju kui ma oleks olnud iseseisev ja teinud seda, mida soovin.

Väga kerge on lükata põhjuseid olukordade arvele, kuigi sisemas lihtsalt mõtlen, ok.. kuna olukord on selline, siis on mul mõjuv põhjus mängida enda pedekaarti ning kartma lõõa ja minema tõmmata.

Üks uus asi, mida olen märganud. Mis on üks mõttevälgatus, et ma olen vb mõningate tüdrukute silmas high value, aga kuna terve enda elu olen ma olnud selline, kes proovib vältida kõike, sest muidu keegi mõnitab või värki, siis ma ei oska reageerida sellele tähelepanule ning seega.. kuigi tüdrukud võivad vaadata ning tahavad mind siis seesmiselt tunnen, et ma kardan. Ma ei oska käituda staatusele vastavalt, sest minu sees on ikka see vana tunne, et ei.. ma ei ole high valu tüüp, ma olen nobody, las ma olla omaette, ärge ainult naerge mu üle vms. Ma ei tunne enam seda konkreetset tunnet, et teised võivad mu üle naerda, aga mulle on jäänud need jäägid sellest, et I'm nobody, kuigi.. ma võiks olla somebody paljude jaoks, somebody they'd like to.. talk to.

Ma nüüd muutun jälle pedekaks ning vabandan, et panen ego siin ja värki. Samas, see koomiks on minu enda mõtlemisest kirjutamine ning.. nii ma tunnen enda sees. Ma olen lihtsalt aus. Ma ei arva kunagi, et olen parem kui teised inimesed vms, ma proovin enda väätust leida ning tunnetada, et ma olen ka oluline kuna terve elu olen ma olnud suht väärtusetu. Siit tuleb ka minu tohutu soov meeldida kõigile, see on võimatu ning ma samm sammult ütlen lahti sellest soovist, aga see on üks vajadusi, mis on minusse jäänud.

Veiko oli mingi solvunud ja värki, et ma eile ei kutsunud teda ka linna. Arvas, et tahtsin üksi olla ning siis oli solvunud, et ma Kalveriga käisin linnas. Sesmõttes, et ma hindan väga meie sõprust, aga cmon.. see muutub juba imelikuks, kui selliste asjade peale solvuda.. See oleks nagu mingi tüdruk on enda poisi peale pahane, kui see võtab ühe ühtu vabaks enda sõpradega ja läheb linna jooma. See.. on suht naljakas tegelt :D Nagu.. me oleks mingi gay paar ja siis üks pool solvub, kui ma temaga koos ei läinud välja. Päriselt, ära solvu selliste asjade peale, pole vajadust või mõtet. Anu küsis ka, kas olen klubis eile aga ma vastasin ta sõnumile 2 tunid hiljem ning ta ei vastand sellele, liiga hilja ma tean. Samas, mul oli suva natuke ka. Mul oli enda kaks vaalapojakest :) Pealegi olime klubis mingi alla tunni, kui sedagi.

Zavood oli ikka hullult täis, mis on igati lahe tegelt. Mulle meeldib, kui linnas on palju inimesi. Tekib tunne nagu elaks ikka linnas mitte mingis Elvas, no offence :D

Mis täna saab? Ma ausalt ei tea, praegu sajab vihma ning see ei meeldi mulle põrmugi. Samas, välja peaks minema, kainena jälle. Üksi, kaksi, ma ei tea.. vahet pole ka. Tähtis on jälle olla kainena väljas ning säilitada inimestega silmsidet. Näha maailma enda ümber.

Ma olen ikkagi rõõmus, et leidsin enda jaoks RSD. Ma polnud keskkoolis eriti kuskil seltskonnas, st.. olin aga see seltskond aint naeris mu üle ja mõnitas. Ülikoolis olen täiesti üksik olnud. Vähemalt on mul mingid inimesed, keda ma küll pole iial näinud ning kellest ma ei tea suurt midagi, aga nad toetavad mind foorumis ning me oleme samade eesmärkidega. Step by step.. I am building the world I really want to live in. Ot, faak.. st.. nad on juba teinud stripiklubi Tartu? :O

You really are my ecstasy.
Play to win not not to lose.

Going for a walk.. to school

Hillary Duff

Avastasin täna mitmendat korda jälle, et ma olen päris perses omadega :D Midagi peab muutuma ja kiiresti. Sedapidi edasi liikudes lendan ma koolist välja ning muutun alkohoolikuks. Kas pole see mitte võimas combo. Tänan nägin öösel unes ühte tüdrukut, kes on mulle juba.. paar aastat meeldinud. Nägin, et suudlesime, weird.. see tundus nii päris. Nagu.. minu mõistus muudab selle reaalseks, kuigi ma magasin, siis oli selline tunne nagu tõesti minu keel oleks kaasatud ja värki. Järjekordne tõestus, kui võimas on meie aju, ta suudab kõike tunda ilma reaalselt ühtegi välist meelt kasutamata. I know.. I'm weird.. Don't have to tell me :D

Anyways, antud mikrosekundil on ta vaba .. suhtest .. time to make my sleezy moves.. Veiko arvab, et ma olen liiga lasteaed vahest. Okei.. ma ei taha olla mingi smooth vend, kes lihtsalt räägib ning siis on nii fcking lahe. Inimesed ongi lapsed tegelt, mis on vale laps olemises kohas, kus eesmärgiks on lõbutseda? Me lähme kluppi, aga me ei tohi laste moodi lõbutseda seal, sest see on lapsik? Sest.. see ei sobi ja nüüd tantsi kallis lovable looser  koomiksipidaja korralikult.. where is the fun?

Ma pean kahe minuti pärast kooli minema. Ma ei teagi mitu korda ma olen tõsiselt välja hinganud sügavalt täna. Koomiksi post.. TO BE CONTINUED..

IT IS TO BE CONTINUED. Koolis käidud, vahepeal on päris hea käia tunnis kui asjadest aru ka saad. Tekib tunne nagu oleks päev natukenegi korda läinud, sest sain millegi arvelt targemaks. Mis edasi, krt.. kui ma täna lähengi välja siis ei tohi ma juua. Punkt. Arvatavasti pean ma mõni õhtu jälle üksi minema välja. Lihtsalt.. olema üksi, piinlen mis piinlen aga siis olen ma sunnitud hakkama saama. Praegu ei ole erilist mõttelendu. Loeng foorumi teemasi, siis vast tekib mõni idee juurde, kui tekib siis kirjutan ka siia.


-You assume they should care what's coming out of your mouth.
You are a stranger to them, why should they care. Even if you are „giving value“ where does
this obligation comes from to accept it, or to want to talk to you, or bang you, or suck
your dong. There’s no obligation, but there IS a possibility that they want to do all those
things, and a possibility that they want to do them with you, and a possibility that they do
not care with whom this goes down.

Blaaaa lalaaaa.. paaam

To be totally honest, I have nothing to write about. Really.. zero. Okei.. like.. some things, but actually none. Saime Kalver, Mihkli ning minu trollitaja kätte, kes meiega netis rääkis. Ta tegutseb suhtluskeskkonnas tagged.com. Minule mängis ta seal: Alina't, Natali't. Natali konto oli tegelt loodud facebookis ning taggedis teda polnudki. Kalverile mängis ta Leila't ning Mihklile: Katariina-Ann'i ning siis üks teine tüdruk oli veel, kes tuli välja on tegelikult surnud. Jah, ta mängis surnut inimest. Lisaks sellele mängis ta veel ühele tüdrukule neti teel poissi ning kuskil 10 inimest veel, kellega mina ei suhelnud kõigiga, aga keda Mihkel teab. Kädi-Liis, Maria on kaks nime, keda teab, Grete vms oli vist ka. Kõik on tagged.com kontod, kuigi osadel on loodud ka Facebooki.

Jep, see Alina, kelle pärast ma seda blogi hakkasin alguses pidama ning kellest kirjutasin augustis: väljamõeldis. Natali, kellest kirjutasin hilissügisel ning jaanuari ajal: väljamõeldis. Tüdruk, keda mu sõber armastas, jah ARMASTAS, mitte ei olnud armunud vaid armastas: väljamõeldis. Ning siis Kalveri tüdruk oli ka väljamõeldis.

Ma tean, et sa loed ka seda posti, nii.. vahet pole. Ahjaa.. see Selene, kes mind kaks posti tagasi kommenteeris (blogi nimi on: kisub vihmale) ta on samuti üks tema väljamõeldistest. Ta lihtsalt ei tunnista seda, tunnistas mingi üle 12 inimese üles, keda mänginud on, aga teda mitte. Ausalt, ma ei ole rumal, okei.. olin rumal kaks korda, aga.. nii ei saa asjad jätkuda, päriselt. Pane enda võltskontod kinni ning otsi abi. Ma ei ütle sulle seda vihast vms, vaid tõesti.. sa ei pruugi seda ise mõista, aga selline asi vajab psühholoogi abi. Ning see vabanduskiri, mis kirjutasid. Ma sain sellest aru, et sul pole millestki kahju ning sa kirjutasid seda sama suure sooviga nagu koolis tuleb seletuskirja teha. Postitan siia ka selle kirja:

Tere. Ma olen kindel, et sa tead juba kes ma olen ja mida ma teinud olen, aga ma lubasin Mihklile, et ma annan võimaluse inimestele end välja elada. Ja seejuures kasutan võimalust ja vabandan. Ma olen loll ja ma tegin valesti ja mul ei ole sellele rahuldavat seletust, aga mul o n kahju, et nii läks, kuigi see ei aita enam midagi. Kui tahad kurjasti öelda, siis see võimalus on veel paar päeva.

Pane parem see Selena blogi ka kinni juba ära ning kustuta ta konto ära. Sa ei mõista kui tohutult sinu teod teevad teistele haiget, mul pole aimugi, kas sa oled empaatiaks võimeline, aga selline asi, mis sa Mihkliga tegid.. Okei, minuga kaks korda, Kalveriga korra, aga Mihklile kaks korda NII hullult? Kas sul on aimugi, mida inimene võib tunda, kui arvab, et tüdruk, keda ta armastab, on suremas ajukasvajasse? Ning teada seda poolteist aastat, iga päev suhtlesite telefoni teel mingi 4 tundi. Sellist kahju suudab teha ainult täielik sotsiopaat või siis vaimselt haige inimene. Ning, sotsiopaat on ka vaimselt haige inimese kategoorias. Palun tõesti, ära lihtsalt kirjuta ilusat kirja Mihklile, et otsid abi mingi netipsühholoogilt või krt teab kellelt. See asi vajab tõsist ravi, nagu.. päris ravi, see on sinu elu. Ma tõesti ei kujuta ette, kas midagi üldse jõuab sinuni kohale, kuna ma poleks arvanud iialgi, et mõni inimene saab nii hullult teisega käituda kui sina.. ning msn's sa rääkisid täiesti funktsioneeriva normaalse inimesena.. mis paneb mind veel rohkem hämmastama. Kui külm sa tegelt seesmiselt said siis olla? Mõttetu kirjutada siia sulle seda, sest.. kui sa suutsid siis see tekst ei koti sind karvavõrragi ning arvatavasti teed sama mudelit teiste meestega edasi.

Jep, elu on uskumatu. Eile käisin klubis Ahi. Polegi seal varem käinud, sest Pattaya sakkis ning oli tühi, ei lootnud suurt enamat sellest asjast. Tegelt eile oli täitsa palju rahvast ning üsnagi normaalne muusika/inimesed. Veiko tahtis, et me läheks tüdrukutega rääkima, ma võitlesin kümne küünega vastu. Way to go. Ja siis mingi vanamees tuli hakkas mulle külge lööma, nice. Et siis.. kuna ma olen sõbraga klubis ja naistega ei julge rääkima minna siis olen pede jh. Super, nii tore, et kõigi teiste jaoks on see nii fcking lihtne. Eriti sitalt tundsin end siis kui mingid kaks maani täis chikki tulid meie juurde, TEADSID kohe öelda: teil ei ole tüdrukuid jh. Kuulge, tehke mulle välja, mul sünna, sain 18 ja siis ajas mingit paska juurde. Veiko tegi talle välja ning siis ju see chikk tundis kohustust meiega tantsida. Mingi 3 minti oli siis tõmbas uttu. Ma ei tea, selline asi on kohutavalt alavääristav minu jaoks. Nagu.. mingi x tüdruk, kes pole nii kenagi.. ala ostame võimaluse tantsida ning siis tõmmatakse uttu. Mul on uhkuse asi liiga peas. Ma tean, aga nagu Veiko ütles: vähemalt  läksime välja. Jep.. vähemalt läksime välja.

Ma pean tõsiselt käsile võtma, ma ei viitsi üldse enam koolis käia, vahin päev läbi kodus, ei tee midagi kasulikku. Krt, ma pean midagi tegema, muidu ma ei suuda enam tagasi ronida siit august. Täna lähen linna ja joon end kasti hurraa.

Vaatan, kas praegu saan rattaga sõitma minna.

Krõpsu soovib keegi?

Copyright @ Kalver

Ma just söön, head on. Ärkasin hommikul kell 10.15 üles ning avastasin, et just siis hakkas mul rühmatöö tagasiside tund. Läksin kooli, söömata joomata ning hommikust sõin alles kell 16.00.Enda blogi juurde tulles märkasin, kui ere roheline see on. Paistab, et see brauser tõlgendab mu blogi värve natuke teisiti. Samas.. ikkagi on tore, ongi kevadisem, kui teise brauseriga vaadates, sel on roheline tumedam ning kustunum. Umbes nagu oleks pannud üles puhta tapeedi.

Väljas on lumi peaaegu ära sulanud. Seesmiselt olen sama, väsinud. Ma ei taha enam õhtuti väljas käia.. aga.. in the darkest hour.. when everything around you is back and cold.. the time you think you can't step any more steps.. you know, this is the time you will find yourself.. every breath you take is one breath towards the light.. Võimas, minu proov olla luuleline, fakk ass ma tean midagi luulest.

Mul on riiulil kolm palli.. kolm kera.. eri värvi.. nad on natuke pehmed kuid üldjoontes suhteliselt kõvad, täidetud seemnetega. Jah, need on minu pallid. Ma ei tegele eriti tihti nendega, aga võiks.. seisavad sealt mõttetult. Õpiks zongleerima (ha, võõrsõna.. fak yeah.. valesti kirjutatud.. fakk yeah.. ei tea.. fakk yeah..)

Kerade kohal on palju erinevaid raamatuid, paljud on eelajaloolised matemaatikaõpikud, mille vahele on ära eksinud Miki Hiired. Kombinatsioon, mis on omaette naljakas, aga mida keegi kunagi ei märka, sest kedagi lihtsalt ei huvita, mis mu riiulis asub.. ning ega mindki see nii väga ei tõmba. Kuigi raamatud seal on ju huvitavad.. Kapi otsas, kõige ülemisel kohal on suur hiina kask, ta on närtsimas. Ema käib ning annab talle vett aga mina ei kasta teda kunagi. Mu tuba on suhteliselt pime ning sageli on kardninad päev läbi ees nii, et päike sisse ei paista. Mõned päevad toas olles ei tunne ma end enam inimesena, ma olen kui koopas elav erak, kes satub inimeste sekka.. ning kardab valgust. Kui aus olla siis tunnen end kindlamana õhtul väljas olles, kui päeval.. rahulikum on, ma ei tea miks, vb et siis näen ma normaalsem välja? Pole iga üksikut punni näol näha? Ma ei tea, või siis pole näha minu kehahoiakut, kas ikka on sirge või küürus.. kõnnin ma normaalselt? Mida v*ttu ma vaatan? Mida ma mõtlen? Miks ma mõtlen sellisest jamast? Kas ma olen nõrk? Mis on nõrkus?

Mis on nõrkus.. Äkki olen ma tugev hoopis. Võib-olla olen ma kogu see aeg eksinud.. nõrk on see, kes loobub.. kes ei taha enam olla vastu.. ma ei ole kunagi tahtnud olla kellegi vastu.. aga ma ei ole kunagi tahtnud olla teisiti, kui ma olen. Jah, soovid ning ideed on tugevad, mootor ei suuda järgi jõuda. Aprill.. käes on aprill, aprill.

Ma tahan öelda nii palju.. ma ei ole leidnud nende ütlemiseks veel sõnu. Mul pole sõnade algeidki.. on ainult tunne.. tunne, mida ei anna kirjeldada.. see on lihtsalt üks tunne.. MA tõesti ei tea, mis juhtub homme, ma tõesti ei tea, mis juhtub ülehomme.. ning ma kohe kindlasti ei mõista, mis on juhtunud eile, üleeile ning terve minu eelnev elu. Ainuke asi, mida ma tean on see, mis juhtub just nüüd ja praegu.. mitte midagi.. Ma mõtlen tihti ühest erilisest tüdrukust.. milline ta.. miks ta on selline.. ning ma ei mõista.. ma tahan liiga palju mõista, aga ma pole suuteline.. Kõiki asju ei saa mõista.. kõigil asjadel pole olemas põhjust.. kas on üldse tähtsust?

P*rsse see kõik siin, mis kirjas. Trust me.  Ma ei viitsi kirjutada siia. Sööge jäneseid ja keppige puukoori, palun!

Pealkirjad on keerulised

Kui kirjutada otsingusse: random picture

Ausalt ka, alati kui hakata koomiksit täitma, siis tuleb mõeda: Title.. fck.. mis maseekord siia kirjutan. Seda enam on keeruline seda kirjutada, kui mul pole aimugi, millest ma üldse enda postis rääkida kavatsen. Seega.. tulevad appi vanad head: ära-mõtle-tegutse meetodid. Ma tean, kas pole mitte überkaval.. seletada enda vaimuvaesus lahti mingi fancy tehnikaga.

Ma haisen alkoholi, suitsu, klubi ning pettumuse järgi.. ning mitte tingimata samas järjekorras. Pff.. ma ei taha olla kriitiline endaga, sest see tapaks mu enesekindlust veelgi ma arvan. Aga kui aus olla, siis on mul sellest asjast juba kõrini. Kõrini enda jamast, mis ma peas välja mõtlen. Eilne õhtu on nii palju kordi minu peas läbi kulunud, et ma ei viitsi sellest eriti kirjutadagi, sest mulle tundub, nagu ma oleks seda lugu juba miljon ning 2 korda juba rääkinud. It's always the same. Things doesn't change, magical stuff just doesn't happen all by itself. I have to be the one who makes magic come true. Ma võin mõelda mitusada asja välja, palju erinevaid vaatenurki leida, põhjendada ühte jama teise abil ning tunda rahulolu, kui fcking tark ma olen, aga lõppudelõpuks on kõik ikkagi sama. Mitte miski ei muutu, kui ma aktiivselt ei tegutse. Hah, ma olen siia koomiksisse kirjutanud ka juba tuhandeid kordi seda sama teksti, öö.. võta kokku.. öö.. uus arusaam maailmast.. ööö pean tegutsema, viimne samm blablabla. It's all the fcking same bullshtt. Mõtetu ning lõputu tsükkel, mida läbides tulevad mõnikord harva paar väikest erinevust aga üldjoones on kõik sama. Päevast päeva, õhtust õhtusse.. ning ma ei tea, kui krd palju päevi veel tulemas. Jah, siinkohas pean Veikot tänama, et ta on viitsinud mind ikka linna vedada või teeb ettepanekuid minna ikka. Sest.. ma olen nõrk praegu, nõrgaks jäämas. Ma ei suuda enam käia neli korda väljas nädalas teades iga kord, mis juhtub õhtu jooksul ning mis peale õhtut. See nädal olin ma nõrk, ainult kaks korda, eelmine nädal oli ka vist ainult kaks korda, enne seda ainult üks kord. Krt, nii kerge on mitte viitsida, kui motivatsioon on olematu ning usk paremasse õhtusse sama õhuke, kui Anelina Jolie keha. Anoreksia A ja O.

Ning siis poputan ma end mõttega, et pole hullu.. üks päev ma suudan. krt.. ma ei suuda mitte ükski päev, kui ma ei proovi, kui ma aktiivselt ei tegutse. On see siis nii krd raske? Miks? Mulle ei mahu päev, kodus mõeldes tundub kõik nii lihtne, ei ole mingi tuumafüüsika, lihtsalt punkt a'st punkt b'ni ning siis vaadata edasi, kuidas reis punktide vahel läks ning mida parandada.

Sick of my own bullshit. Jah.. viimasel ajal pöördun ma alkoholi poole liiga palju, sest ma ei suuda enam käia väljas kaine peaga sest siis ma ei suuda end enam kuidagi nautida. Asjad pole enam lihtsalt naljakad, nad tüütavad mind, asjad, mis ütlen.. kui nad suust väljuvad siis juba ma mõtlen, et see on igav. Self-ammusement'i esimene reegel on, et see peab mind ennast lõbustama. Aga kui see isegi midn ei lõbusta, siis pole sest suurt midagi loota.

Nägin eile pirol endisi klassivendi. Krt.. kuidas mulle ei meeldi neid näha.. tuletab alati meelde kõike halba, mida ma enda juures ei soovi et oleks. Ning kuidas mingid inimesed mind teavad.. ? Mingid lampi inimesed, kelle olemasolust mina midagi ei tea.. lihtsalt.. Ma ei tea, kõrini sellest kolkaelu eluolust.. iga kivi all olev konn teab teises linna otsas elava vihmaussi sitalkäigu kohti. Jah, the world fucks with you or you fuck the world.
Pigem põletada linn maha, kui mitte kunagi linnas käiagi.

Lalala.. väljas on päike, koolitööd kuhjuvad, ma tunnen end lööduna, natukene lootusetult. Mis mul enamat kirjutada? Mulle meeldiks praegu süüa.. mitte midagi vist erilist.. kui siis hamburgerit.

Ma ei teagi, mida teha. Tuleks vaadata seminare jälle natuke, elada sisse sellesse mõttemaailma ning kuulda lahkeid sõnu, tuletada meelde, et tegelikult füüsiliselt ma suudan. Mõista, et vabaduse, unistuste täitumise ning mandumise vahel on õhkõrn sammuke nign mul on täielik võimus otsustada selle sammu üle. Mul on kõrini sellest targutamisest siin. Krd Platon olen või? Lihtsam oleks võtta mingi pool kuud tagasi kirjutatud post ning copy-pasteda siia. Teeks sama välja. Okei.. vaja motti saada.