Väljas on.. prrrrrr.. KEVAD

Haha, minu blogi on super. Kirjutan ning kirjutan siia kaua ja kaua ning siis on posti kommentaarina esimene punkt, et mine psühholoogi juurde :D Haha, ei.. ma ei ütle seda kurjaga vms, lihtsalt.. tõesti naerma ajab enda üle :D

Vastus minu viimase posti kommenteerijale:
Wow.. otsast lõpuni, krt.. peab alles viitsimist olema :D

Ikka tahan vastata su sentidele:

1. Kui ma tundun 15 aastasena siis.. tundun. Ma ei taha kirjutada, et fafa, sina tõid kriitilised punktid välja ning mina panen nüüd sulle sajaga tagasi ning ütlen, et olen selline nagu olen ja blablabla. Jah, ma ei vaidle vastu, et olen lapsemeelsem, kui teised 21 aastased, samas ma ei tahagi last enda seest kunagi kaotada, maailm on niigi tõsine juba. Kui ma olin 15 siis ma ei saanud tüdrukuid ning.. kui nüüd olen 21 siis see soov on tõesti mitmekordistunud. See ei ole nii, et kui elus jääb mingi etapp vahele siis vastavalt vanuse suurenedes see samm/soov lihtsalt jääbki vahele. Kui ma ei mõtleks enda soovide elluviimisele, siis.. mille nimel ma üldse elan?

2. Haha, ei, mul pole absoluutselt mingit meestehirmu :D Sa oled sellest valesti aru saanud, see tänaval otsavaatamise asi, et nad arvavad, et olen homo, on pigem seepärast, et olen saanud palju irvitavaid kommentaare enda välimuse kohta, mis tekitavad minus ebakindlust. Enesekindlad inimesed võtavad neid kommentaare naljaga ning ega need kommenteerijad ise ka teevad tegelt sageli lihtsalt nöökides nalja, mitte mõeldes midagi ülitõsiselt. Pigem on see värk minus, et ei suuda asja naljaga nii tihit võtta, sest olen pinges, kuna monitoorin enda käitumist liialt.
See on minu jaoks üks ülesanne, osata naerda enda üle. Ma suudan seda teha, samas teemad ning punktid, mis on minu jaoks valusad, nende üle on raskem naerda.
Sa ei mõistagi seda aga no.. kui on mingi pidu ning kõik on seal mehed, siis.. jh, igavaks kisub. Sa oled naine, seega.. ma ei eeldagi, et sellest asjast aru saad. Tüdrukutel on jh, et lähevad välja ning teevad tüdrukuteõhtuid ja ma ei tea, mida veel :D Hüsteeriline naisteotsimine.. ma ei eeldagi tegelt, et selle blogi lugejad mind mõistaks, eriti veel naissoost lugejad.  Kõiki asju pole võimalik lahti kirjutada. Pinged on paremad, kui lihtsalt minnalaskmine. Kui mul on see üks asi olemas, siis on mul midagi, mida ma soovin. Kui lasen sel minna.. siis ma kardan, et võin lõpetada väga kurvas kohas.

3. See punkt on juba kaetud. Ma enam ei suhtlegi nendega, ei viitsi ning.. ma hakkasin olema siiras. Seda ütles mulle juba üks sõber ning ma hakkasin olema siiras lõpuks. Tegu oli msn's lihtsalt ühe haige (ma ei tea, kas siis päriselt mingi haigus vüi nagu haige inimesega peast) inimesega, kes teeskles end olevat umbes 5+ erinevat inimest. Ma olen selles 100% kindel ning viga ei olnud minus, et ta kokku ei tahtnud saada, vaid ta oligi/on identiteedivaras.

4. Seda punkti annab väga mitmeti mõista. Füüsiline kontakt on eriline asi inimeste vahel. Kõik inimesed tahavad tegelikult füüsilist kontakti, see, kuidas seda sõna nüüd tõlgendada on erinev. Vb mõtled sa kohe käperdamist ja igast selliseid asju. Füüsiline kontakt on ka kallistus, käe surumine, käe hoidmine, pai tegemine jne jne, släpi tagumikule andimine (haha, ok, sulle selline ei meeldiks :D).

5. Sest "chikid" on lahedam sõna kui tüdrukud. Selline.. nooruslik, kiire, äge, peomaitseline, kõrge energiaga sõna. Kutsusin kunagi ka "neiudeks", siis hakkas see aga ilgelt pede sõna tunduma, aka.. kui ma kutsun neiuks, siis tundisin ma ennast tallalakkujana ning mökuna (hei, puhtalt mis tundeid mingi sõna tekitab minus, kindlasti on ka sul selliseid sõnu). Eit on liiga solvav ning ei meeldi, tüdruk on ok, naine kõlab liiga vanana, pifid liiga 15 aastase sõnana.. rohkem ei tule pähe.

6. Hmm, sul on suht kindel veendumus ööklubide kohta. "See ongi nii.." Sorry, minu maailmavaade on teine, on olemas olukorrad, asjad maailmas, teod ning tagajärjed. Iga inimene tõlgendab neid vastavalt nii, kuidas ta näeb neid läbi enda päikseprillide. Mõned inimesed suudavad väita isegi, et Hitler oli kangelane, paljud inimesed usuvad iga viimase rakuga enda kehas, et kui nad lähevad sinna kauplusesse ning lasevad end pommiga õhku siis on nad elanud jumala soovi järgi, kõige üllamal viisil üldse. Ma tahan võimalikult vähe üldistusi teha maailma ning asjade, inimeste kohta. Seega.. ma ei ütle, et ööklubi on halb koht, kus normaalsed inimesed ei käi.
Sellega nõustun, et väga paljud pole netisõltlased ning tahavad päris elus inimestega suhelda. Sama siin, ma tahan ka, ning selle poole ma liigungi ;)

Ma ei taha sind rünnata ega midagi, ära võta seda eneseõigustamisena jne. Ma proovisin selgitada enda vaatenurka natuke täpsemalt sulle :D Aga suur tänu, et oled viitsinud lugeda ning et tahad aitada, hindan seda :)

Mis täna toimus, käisin koolis, tegin rühmatööd jälle ning saatsime ära ka. Wii.. pühapäevaks vaja KAKS rühmatööd teha, järgmise nädala teisipäevaks jälle üks mata test netis (see, mida teen terve päev) ning järgmise nädala kolmapäevaks vaja progeda jälle üks asi, mida absull ei oska hetkel. Homseks vaja esitada teema, millest kirjutan kokkuvõtte ning suulise ettekande seminaris., lisaks on vaja netis teha seal mingi 20 testi vist ära (kokku on 20). Jah, tegevust millegipärast nüüd jätkub nende jurade pärast. Lisaks sellele olen armatsenud Linuxiga viimased päevad ning leidnud, et see raibe kustutas mul osad failid ära ning keeras ketast nata prse. Nüüd panin jälle uue linuxi peale, mis käitub nagu tiine Ažerbaidzani eesel.

Huh. Kinnisidee tüdrukutest, mis kõlab läbi selle blogi? Jah.. see on olemas, samas ma ei suuda minna ka teisele rajale. Kui ma oleks suuteline minema teisele rajale siis oleks ma ammugi valmis ka suuteline end selles chikkide valdkonnas muutma. Vau.. nüüd tunnen krt juba süütunnet enda sees. Kõik inimesed, kes loevad seda, hakkavad ka mõtlema, et olen mingi meeleheitel hull. Tekib vastupandamatu soov teha blogi täiesti privaatseks nagu ta alguses oli, ning kirjutada kasvõi enda vetsuskäikudest. Nüüd tahest tahtmata ikka olen hakanud valima asju, millest kirjutada, sest on vaja ju MAINET hoida. FAKKKKKK YOU, maine! Maine on vale sõna. Pigem tekib sees tahtmine näidata, et ok.. ma ei ole selline, ühiskond. Ma olen normaalne, ma sain sellest üle, ma elan nüüd teie reeglite järgi, kas ma olen nüüd normaalne, kas ma meeldin teile? Jah, ning sisemas on ikka kõik samamoodi.  Seega suht mõttetu. Keegi ei öelnud, et see, mis mu peas toimub on täiskasvanulik, ilus või loogiline, õige. Ei ning ma olen väga tihti ise ka pinge all. Tõesti ka viitsisid selle blogi läbi lugeda? See on nagu miljon lk pikk, iga post mingi 4 A4 pikk.. Jah, kui välja printida saaks müüa raamatuna, memuaarid :D Krt, aga kes seda loeks.. Vb tulevikus lähevad sellised asjad moodi.

Täna kooli minnes tundsin kevade lõhna ning.. tuli kohe tunne sisse, et olen koolis ning läheme klassiga bussi peale ning kuhugi reisile, kevadvaheaja reisile. Ning sealt seest tundsin värskust, ilusaid asju, põnevust, tuttavlikku olemist, kindlust. Siis see kadus ning kõndisin edasi ning bussid pritsisid mu teksad märjaks. Jeeeeeee! Thank you, assholes. Klassiga Itaalia reis tuli meelde. See oli lahe reis tegelt, üks parimaid, mis mul olnud on. Kui on viitsimist hiljem, siis kirjutan sellest pikemalt, kui mul üldse midagi meeles veel, neli aastat tagasi oli see.

Arvatavasti käpin nüüd linuxit nata, siis vaatan Jeffy video või otsin homseks teema ära, millest kirjutan. Otsimine võib aega võtta paar tundi lausa.

Have fun!