Tuleb välja, et mul on kt

.. homme. Ma teadsin seda enne ka tegelt, aga nüüd avastasin, et see kt pole mitte ainult praksis tehtud asjade peale vaid ka loengus olnud ülesannete.. ning loengus pole ma käinud ning slaide vaadates tuleb kerge hirm peale. Samas.. no fear.. destination darkness ( The Rasmuse laul ). Ei, see kt annab 30% koguhindest ning kui seda ära ei tee, siis.. vb saab teha järelkt ning kui mitte siis on võimalik teha aine lõppedes kt'de asemel eksam. Seega, ma proovin olla võimalikutl optimistlik ning mitte lasta seda paanitsemise tunnet enda sisse, et nii palju asju on vaja tegelt teha ning õppida veel. Hetkel peaks täpselt pool semestrit läbi olema ning põhiline koorumus tuleb mai kuus. Nii tore nii tore nii tore. Isiklikult on mul teiste blogisi lugedes, nii palju, kui ma neid üldse viitsin lugeda, kõige igavamaks teemaks, kui mingi loll vant kirjutab sitaks enda koolipasast, mis tal teha tuleb ja kui vastik see kõik on. Like, hell yeah I give a fck about your school.. nii, kui loen kuskilt seda jama, siis tekib enda sees kohe halb tunne, mis tuletab meelde enda kooli asju, mis tarvis teha ning tekib tahtmine karjuda armsale blogiautorile: ole juba krt vait enda kooliga, mind ei koti, ära aja mind öökima :D Jah, samas.. kui ei koti ei pea ju lugema ka, nii oleks õige. Seega, vabandan kõigi ees, et kirjutasin koolist ning tekitasin teie sees vastupandumatut soovi vihast enda kõrvade kaudu neere välja punnitada. Not cool of me. Ma parem tüütan teid edasi enda igapäevaste lollide mõtetega, mis kaunistavad seda imeilusat kevadpäeva.. mil ma istun arvuti taga ning õpin matat. LONG LIVE MATHEMATICS! .. and Justin Bieber! Mulle meeldib ta perekonnanimi.. Bieber.. nagu beaver.. kobras.. samas ta oleks natuke nagu kopra näoga ka.. ma kujutan ette, kui ta järab porgandit süüa, kuidas ta suu käib.. nagu saekaater.. samal ajal kostab suunurgast: "baby, baby, baybe.. yeaahhhh". Multifunktsionaalne puberteedik :)

Miks mu kapi otsas on hiiglaslik punane põrsas, kellel on roos hammaste vahel? Vastus: see on mu õe pulmakink, ask no more. Agnesel kukuks süda põrandast läbi, kui näeks seda :D Deem.. mõnel chikil võiks süda läbi põranda kukkuda, kui midn näeb.. ning mul võiks teda nähes süda läbi lae lennata.. ot, kuidas seda nimetatigi, ahjaa.. armastus. Seda narkotsi tahaks kunagi proovida, pidavat hoidma pilves päris kõvasti ning kaua. Hmm, kui ma praegu kujutan ette armumist ning armastust, siis ma arvan, et oleksin ideaalne kandidaat selleks. Nagu.. selline crazy armumine, kus tõesti vahitakse üksteist lollaka näoga ning aint naeratatakse, samas kui teised kõrval vahivad, et wtf mis neil viga on, pool-lollakad. Ma ükskord olin armumas, mingi 12% sajast. Siis mind jäeti maha ning terve järgmine päev oli tunne nagu tahaks sisikonda välja roopida. Seega.. päris powerful värk, võimsal meelemürgil võimas pohmell.

Eneli on armunud, nii ta väidab, nii tundub. Huvitav, mida ta tunneb. Peaks ta lahti lõikama, ning siis tegema meditsiinilise ülevaatuse. Otsima üles armumissagarakese ning selle purki panema, silt külge ning masstootmisesse. Mõelda vaid, müüd armumist, poes.. miks mitte? Kõike muud ju meil müüakse juba, eneseväärtust, sotsiaalset staatust, ilu, populaarsust jne.

Jah, eks tuleb see päev, mil tunnen seda armumist.. või siis mitte. Kes teab. Krt, see on kevade süü, et mõtlen sellele. Samas see oleks raske, kõik tüdrukud hakkavad ühte moodi tunduma. Alguses ei jää nende nimigi mulle meelde, siis jääb.. siis suhtlen natuke msn's vms.. siis kui ta hakkab ajama mingit asja, et ma ka meeldin.. siis hakkan ma ta pilte vaatama sagedamini, ning sellega kasvab kiindumus (mitte segi ajada armumisega). Kui läheb asi katki, siis tunnen suurt kaotust.. NEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEDY'nessi. Fakt on, et see tüdruk polnud kunagi olnudki erilisem, kui teised, ta lihtsalt oli sel hetkel, sest mul polnud alternatiive. Mul on raskusi tüdrukute nägemisega sellisena nagu nad tegelikult on. Ma millegipärast tahan alati paremat arvata neist, kui nad reaalsuses võivad olla. Ala kui chikk on vait muidu, aga paar korda ütleb midagi naljakat siis jääb mulle kohe mulje, et ta on tegelt lahe ning mänguline tüdruk, kes lihtsalt ei taha end veel mulle avada.. kuigi tegelikkuses.. vb olidki need kaks lauset tema tähetunniks? Never know..

Aa.. jah, see on nutublogi ka mul nüüd :D Halablogi. Blogi.. mulle ei meeldi see sõna.. blogi.. kõlab nagu glögi.. midagi kleepuvat ning paksu. Päevaraamat on kuidagi kauge ning külm, samas igav, päevik on liiga leirdatud.. eepos oleks liiga.. eepiline. Ega ma Kalevipoeg ole. Koomiks.. definitsioonilt ei sobiks, aga mulle meeldib selle sisu.. lühikesed naljakad episoodid.. jap.. koomiks hakkab see olema, minu elu ongi üks suur krd nali.

Jah, see on ka nata nutukoomiks :D Näete, juba kaks sõna, mis absoluutselt kokku ei sobi, tekitavad nalja. Uus Miki -Hiir, kus iga pildi peal Kupi ning Miki emotsevad, Donald tõmbas end oksa ning hups-lups-tups töötavad Singapuri õmbluvabrikus lapstööjõuna.. Pluto sai kahjuks marutõve ning tuli magama panna.

Jep, Veiko peab mind peksma nata vms. Eile olime klubis ning ta ütles, et õu.. lähme räägime nende chikkidega, kes diivanil istuvad. Mina, hiiglaslik pede, ütlen: amm, blablabla, ei julge.. blablabla, vabandus, vabandus, vabandus, mul on hernesuurused munad. NICE WORK! That's the spirit. This is how winning is done.. amm.. ei.. mitte siiski. Naljakas, kodus olles mõtlen, et see on ju nii pohhui, kui läheb rääkima mingi suvalise tüdrukuga klubis, cmon.. seda tehakse kogu aeg.. miki mouse, kohapeal olles: OH NO, ma ei taha kaljult alla hüpata vabatahtlikult.

Ps.te teate ikka, et ma kirjutan praegu seda koomiksit, sest lükkan edasi hetke, mil pean päriselt ka kt'ks õppima hakkama? :D

Täiesti prses, ma saatsin sellele ühele chikile endaga samalt ainelt kirja facebookis, et kas saab öelda, kas keegi on tal teinud sõpradest seda kt'd vms ning ei, chikk ei saa mulle vastata. Nagu.. facebookis on sees küll, ning postitab seintele mingit paska aga ei, kirjale ei saa vastata. Krt, ise on mingi õpilasvalitsuses kah, ei no thanks.

Raske on jääda rahulikuks ning mitte lasta end kottida asjadest, kui.. kannatust pannakse palju proovile. Iga kord kui tunnen end natuke ärrituvat siis mõtlen: ok.. nii, katkesta see mõte, hinga sügavalt välja ning lase kõik lihased lõdvaks. See võtab selle ärrituse tunde nii 80% umbes maha. Aga ma pean ausalt tunnistama, emotsioonid, nii head kui halvad, on narkootikumid, mis täidavad keha mingi tundega ja mingil tasandil naudime neid tundeid. Naised eriti, aga ka mehed.

Ebarahustav on teada, et ma olen nii tark nagu ülemiste vanake kodus olles, aga väljas sama loll nagu vihma kätte visatud segaduses kolumbuse kõrbehiir. Hiired on armsad karvased.. haha, tahtin kirjutada "hiired" ning kirjutasin kogemata: "hoorad on armsad karvased".. jah, võimalik.. siiski eelistan, et karvad esineks hooral ainult juuste näol. Kusjuures "hoorapoeg" pole mitte sõimusõna vaid sugulussidemete näitaja. Võimas, juba pooleteist tundi olen vältinud õppimist.. :D

Siia kirjutamine on tegetl nagu sõbraga rääkimine.. sõbraga, kes ei teeskle, et tal on huvitav või sõbraga, kes ei sega vahele ning hakka kellegi teisega hoopis rääkima. Minu koomiks kuulab alati ning ei mölise vahele. Sõber, kes ei hinda sinu nalju, sinu sõnu, sinu mõtteid. Miski pole selle sõbra jaoks liialt loll, igav või imelik. Kõik sobib. Ning see ongi see mõnus vabadus, et minu koomiks võtab mind sellisena nagu ma olen. Ta on hea kuulaja, ma ei karda kunagi, et ta hindab või mõistab hukka mind. Ta lihtsalt on siin ning laseb mul lõbutseda. Koomiks on mul isegi parem sõber kui mõistus. Enda peas hakkan sageli endaga vaidlema ning siis pean otsustama, kummal poolel on õigus. Kumba nüüd uskuda ning kellele sõrme näidata. Kas minu vana uskumuste pakett, mis ütleb: "OH no, kallike, ära sa seda küll tee, see pole sina" või siis uued tarkused, mis rakenduvad koheselt: "EI, oota.. ära kuula seda lipakat, ta ei tea, mis on sulle hea, ta on lihtsalt tagajärg sinu siiani elatud maailma arusaamistet.. tal ei ole alati õigus." Ja siis on mul raskusi otsustamisega, üks pool, vana mina tahab enda asju teha, sest.. neid ma oskan ju shitaks hästi, on mul ju palju kogemust nendega ning ma olen harjunud sellega, ma tean, et tema soovitused töötavad ning toovad kindla tagajärje. Samas, minu uus mina aitaks mul areneda paremaks, samas tulemust ta ei tea, mis tuleb, sest talle pole võimalust antud piisavalt, et särada ning näidata ennast. Seega.. vana mina puhul on turvatunne väga suur, samas uue mina järgi käitudes on suur suur teadmatus, turvatunne pea olematu ning üldine ebameeldiv olek.

TAKE the blue pill, take the blue pill.. las jääda nii kuis oli, las jääda nii kuis on. Väga lihtne väljapääs. Lihtne ning igav, tulevikuta ja kasutu. Kui nii jätkata, siis lõpuks on minu mugavuspiirkonnaks ainult ema üsa. Ning sinna ma tagasi ei roni, nägin krd palju vaeva, et välja saada.. ja ma ole vägagi kindel, et mind sinna tagasi ei oodata ka. Okei.,. see kõlab krd haigelt juba, ei, ei mõtle vasakule ahvikesed :D

Mis nüüd.. pean hakkama ikka seda jama tegema, mis mul homme tuleb vastata. Kurb.. cheer up kid, you know what they say, some things in life are bad, they can really make you mad. Other things just make you swear and curse. When you're chewing on life's gristle, don't grumble, give a whistle. And this'll help things turn out for the best..And.. Always look at the bright side of the life.. Always look at the light side of the life.

Haha, irooniliselt oli see laul, millega soovisin enda chiki tuju tõsta, kui ta msn's oli kurb ning panna rääkima, mis tal mureks.. mille peale ta ütles, et jätab mu maha. Oh oh.. joke's on me.. :D Jeah, siis see laul ei tahtnud hästi mõjuda.. deem.. Nääh.. ma olen lihtsalt hirv, kes tahab kepsutada mööda suviseid linnatänavaid, hüppan siia, hüppan sinna.. Ei, mitte mingi Baby shit hirv vaid ikka metsas kasvanud, päris hirv.. okei.. mitte päris.. sest.. teadagi ei ole ma tegelt hirv.. inimene siiski siiani. Ma ei tea, mida ma enam ajan.. IGNOREERIGEE seda lõiku..

Uu uu. novaja ideja: känguru, kellel on uimed.. Mõtle, ta saab anda peksa enda tagajalgadega teistele tüüpidele, ning kui vaja põgeneda siis hüppab merre ning ujub ära. Krt, kõige ohtlikum kiskja maailmas, peatamatu nii merel kui maal. Kängud on absoluutselt liiga alahinnatud looma, ma näen neis palju potentsiaali. Samamoodi nagu lendoravates, fantast loomad. Miks keegi ei võta endale koduloomaks lendoravat? Nagu.. lähed tuppa, amm.. kus mu orav on? Vaatad kardina otsa, ning siis wiiiii... lendleb sulle sülle või õla peale. Krt, mis sellest veel lahedamat saab olla? Nägin kunagi kooli juures pesukaru.. ta oli vist marutõves, sest teda ajasid mingid mehed taga.. pesukarudel on lahedad mustad silmaääred, või need ringid ümber silmade. Osad tüdrukud teevad ka enda silmad sellisteks. Nad or armsad, pesukarud on armsad ning siis kandub see armsus kohe ka tüdrukule ümber. Ok.. vb mitte igale tüdrukule, kui mingi emalaev randub klubis tantsuplatsil sadamasse ning tal on silmad on mustad nagu neegrite kõige mustemad mõtted öösel sütt varastades siis.. see pole ikka kaunis, eriti kui see laiali läheb. Siis on selline tunne, et keegi mängis paintballi ning unustas end ära pesta.

Okei... ma hakkan õppima, gaad.. südametunnistuse ning mõistuse combo, te ei pea nii pahased olema..
Aa.. jah, affirmation: ma usaldan ennast ning näen, et olen väärtuslik, hinnatud ning vääriline.